Kohtuasi C-433/16

Bayerische Motoren Werke AG

versus

Acacia Srl

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Corte suprema di cassazione)

Eelotsusetaotlus – Kohtualluvus tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus (EÜ) nr 44/2001 – Intellektuaalomand – Ühenduse disainilahendused – Määrus (EÜ) nr 6/2002 – Artiklid 81 ja 82 – Nõue tuvastada, et õigusi ei ole rikutud – Ühenduse disainilahenduste kohtute pädevus kostja alalise asukoha liikmesriigi territooriumil

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (teine koda) 13. juuli 2017. aasta otsus

1. Õigusalane koostöö tsiviilasjades–Kohtualluvus ning kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades–Määrus nr 44/2001–Kokkulepe kohtualluvuse kohta–Kostja ilmumine asja menetlevasse kohtusse–Kohtualluvuse vaidlustamine teisejärgulisena võrreldes teiste menetluslike vastuväidetega, mis esitati samas kostja esimeses vastuses–Ilmumine mittepädevasse kohtusse

   (Nõukogu määrus nr 44/2001, artikkel 24)

2. Õigusalane koostöö tsiviilasjades–Kohtualluvus ning kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades–Määrus nr 44/2001–Kohaldamisala–Määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta artikli 81 punktis b nimetatud hagi, milles palutakse tuvastada, et õigusi ei ole rikutud–Väljaarvamine–Määruse nr 6/2002 kohaldatavus

   Kostja alalise asukoha liikmesriigi kohtute pädevus (Nõukogu määrused nr 44/2001 ja nr 6/2002, artikkel 82)

3. Õigusalane koostöö tsiviilasjades–Kohtualluvus ning kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades–Määrus nr 44/2001–Valikuline kohtualluvus–Kohtualluvus lepinguvälise kahju korral–Kohaldamisala–Määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta artikli 81 punktis b nimetatud hagi, milles palutakse tuvastada, et õigusi ei ole rikutud–Väljaarvamine

   (Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 5 punkt 3 ja määrus nr 6/2002, artikli 79 lõike 3 punkt a)

4. Õigusalane koostöö tsiviilasjades–Kohtualluvus ning kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades–Määrus nr 44/2001–Valikuline kohtualluvus–Kohtualluvus lepinguvälise kahju korral–Kohaldamisala–Turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ja kõlvatu konkurentsi tuvastamise nõuded, mis on seotud hagiga, milles palutakse tuvastada, et disainilahenduse õigusi ei ole rikutud–Väljaarvamine–Tingimused

   (Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 5 punkt 3 ja määrus nr 6/2002, artikli 79 lõike 3 punkt a)

1.  Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artiklit 24 tuleb tõlgendada nii, et kohtualluvuse vaidlustamise vastuväidet, mis esitatakse kostja esimeses vastuses teisejärgulisena võrreldes teiste, samas dokumendis esitatud menetluslike vastuväidetega, ei saa pidada nõustumiseks selle kohtu pädevusega, kellele hagi esitati, ja seetõttu ei saa tekkida kohtualluvuse kokkulepet selle artikli tähenduses.

   Viidates kohtupraktikale, mis käsitleb Brüsseli konventsiooni artiklit 18, ehk sätet, mis on sisuliselt sama määruse nr 44/2001 artikliga 24, on Euroopa Kohus juba otsustanud, et kohtualluvuse vaidlustamisel ei saa pidada kokkulepet saavutatuks, kui hagejal ja kohtul, kellele hagi esitati, on võimalik juba kostja esimesest vastusest mõista, et sellega soovitakse kohtualluvus vaidlustada. See on nii ka siis, kui kostja esimene vastus sisaldab lisaks kohtualluvuse vaidlustamisele nõudeid seoses vaidluse sisuga (kohtuotsus, 27.2.2014, Cartier parfums-lunettes ja Axa Corporate Solutions assurances, C‑1/13, EU:C:2014:109, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika). Eeltoodust tuleneb, et kui kostja vaidlustab ühemõtteliselt oma esimeses vastuses kohtualluvuse, ei saa pidada saavutatuks kokkulepet määruse nr 44/2001 artikli 24 esimese lause tähenduses ning tähtsust ei oma asjaolu, kas kohtualluvuse vaidlustamine oli kostja esimese vastuse ainus teema või mitte.

   (vt punktid 33, 34, 36 ja resolutsiooni punkt 1)

2.  Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta artiklit 82 tuleb tõlgendada nii, et selle määruse artikli 81 punktis b viidatud hagid tuvastamaks, et õigusi ei ole rikutud, tuleb juhul, kui kostja alaline asukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis, esitada ühenduse disainilahenduste kohtutele selles liikmesriigis, välja arvatud kohtualluvuse kokkuleppe esinemise korral vastavalt määruse nr 44/2001 artiklile 23 või artiklile 24 ja tingimusel, et ei esine nendes määrustes ette nähtud olukorda, kus sama asja on pädevad lahendama eri kohtud või kus menetlused on seotud.

   Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et hoolimata põhimõttest, et määrus nr 44/2001 on ühenduse disainilahendusi käsitlevatele hagidele kohaldatav, on selle määruse teatavate sätete kohaldamine menetlustes, mis algatatakse määruse nr 6/2002 artiklis 81 viidatud hagide ja vastuhagide alusel, viimati nimetatud määruse artikli 79 lõike 3 kohaselt välistatud. Seda välistamist arvestades tuleneb määruse nr 6/2002 artikli 80 lõikes 1 ette nähtud ühenduse disainilahenduste kohtute pädevus lahendada selle määruse artiklis 81 viidatud hagisid ja vastuhagisid vahetult normidest, mis on sätestatud selles samas määruses ja mis on erinormid võrreldes määruse nr 44/2001 normidega (vt analoogia alusel kohtuotsused, 5.6.2014, Coty Germany, C‑360/12, EU:C:2014:1318, punkt 27, ja 18.5.2017, Hummel Holding, C‑617/15, EU:C:2017:390, punkt 26). Edasi, määruse nr 6/2002 artikli 82 sõnastusest endast tuleneb, et selle määruse artikli 81 punktis b viidatud hagid tuvastamaks, et õigusi ei ole rikutud, tuleb juhul, kui kostja alaline asukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis, esitada ühenduse disainilahenduste kohtutele selles liikmesriigis, välja arvatud kohtualluvuse kokkuleppe esinemise korral vastavalt määruse nr 44/2001 artiklile 23 või artiklile 24, mis asendasid vastavalt Brüsseli konventsiooni artikleid 17 ja 18.

   (vt punktid 38–40, 42 ja resolutsiooni punkt 2)

3.  Määruse nr 44/2001 artikli 5 lõikes 3 kehtestatud kohtualluvusnorm ei ole kohaldatav hagidele, milles palutakse määruse nr 6/2002 artikli 81 punkti b kohaselt tuvastada, et õigusi ei ole rikutud.

   Selle kohta piisab, kui märkida, et määruse nr 44/2001 artikli 5 lõige 3 asendas Brüsseli konventsiooni artikli 5 lõiget 3 ja selle sätte kohaldamine menetlustes, mis algatatakse määruse nr 6/2002 artiklis 81 viidatud hagide ja vastuhagide alusel, on viimati nimetatud määruse artikli 79 lõike 3 punkti a kohaselt välistatud.

   (vt punktid 44, 46 ja resolutsiooni punkt 3)

4.  Määruse nr 44/2001 artikli 5 lõikes 3 ette nähtud kohtualluvusnorm ei ole kohaldatav turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ja kõlvatu konkurentsi tuvastamise nõuetele, mis on seotud hagiga tuvastamaks, et ühenduse disainilahenduse õigusi ei ole rikutud, kuna nende nõuete rahuldamine eeldab, et enne rahuldatakse hagi, milles palutakse tuvastada, et õigusi ei ole rikutud.

   Tuleb märkida, et kuna turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ja kõlvatu konkurentsi tuvastamise nõuded esitatakse pärast selle hagi esitamist, milles palutakse tuvastada, et ühenduse disainilahenduse õigusi ei ole rikutud, ning arvestades, et nendes nõuetes heidetakse sellise disainilahenduse omanikule peamiselt ette, et ta keelab õiguste rikkumise puudumise tuvastamist nõudva hageja poolt disainilahenduse koopia tootmise, tuleb pädev kohus kogu vaidluse jaoks kindlaks määrata määruses nr 6/2002 kehtestatud kohtualluvuse korra alusel, nagu seda on tõlgendatud vastuses esimesele kuni neljandale eelotsuse küsimusele.

   Nimelt põhinevad sellises olukorras need nõuded sisuliselt argumentatsioonil – mis on esitatud hagis, milles palutakse tuvastada, et õigus ei ole rikutud –, et valuvelgede koopiate tootmine ei ole käsitatav nende õiguste rikkumisena, mistõttu peab ühenduse disainilahenduse omanik nõustuma nende koopiatega konkureerima. Kui neil asjaoludel määrataks kohtualluvus kindlaks määruse nr 44/2001 artikli 5 lõike 3 normi alusel, kahjustaks see määruse nr 6/2002 artikli 79 lõike 3 punkti a kasulikku mõju, kuivõrd viimati nimetatud sätte eesmärk on just erandi kehtestamine esimesena nimetatud sättest vaidluse korral, mille vastaspooled on koopiate tootja ja ühenduse disainilahenduse omanik ning milles vaieldakse selle üle, kas ühenduse disainilahenduse omanikul on õigus keelata asjassepuutuvate koopiate tootmine.

   (vt punktid 49, 50, 52 ja resolutsiooni punkt 4)