Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62016CJ0430

    Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 6.9.2018.
    Bank Mellat versus Euroopa Liidu Nõukogu.
    Apellatsioonkaebus – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) – Võitlus tuumarelvade leviku vastu – Iraani Islamivabariigi suhtes võetud piiravad meetmed – Sektorimeetmed – Piirangud Iraani finantseerimisasutusi puudutavatele rahaülekannetele – Piirangute tugevdamine – Otsuse 2012/635/ÜVJP ja määruse (EL) nr 1263/2012 sätetest tulenev vaidlusalune kord – Iraani tuumaküsimuses ühise üldise tegevuskava rakendamine – Kõigi selle küsimusega seotud Euroopa Liidu piiravate meetmete lõpetamine – Vaidlusaluse korra kehtetuks tunnistamine Euroopa Liidu Üldkohtus toimuvas menetluses – Mõju põhjendatud huvile pöörduda Üldkohtusse – Põhjendatud huvi säilimise puudumine.
    Kohtuasi C-430/16 P.

    Court reports – general

    Kohtuasi C‑430/16 P

    Bank Mellat

    versus

    Euroopa Liidu Nõukogu

    Apellatsioonkaebus – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) – Võitlus tuumarelvade leviku vastu – Iraani Islamivabariigi suhtes võetud piiravad meetmed – Sektorimeetmed – Piirangud Iraani finantseerimisasutusi puudutavatele rahaülekannetele – Piirangute tugevdamine – Otsuse 2012/635/ÜVJP ja määruse (EL) nr 1263/2012 sätetest tulenev vaidlusalune kord – Iraani tuumaküsimuses ühise üldise tegevuskava rakendamine – Kõigi selle küsimusega seotud Euroopa Liidu piiravate meetmete lõpetamine – Vaidlusaluse korra kehtetuks tunnistamine Euroopa Liidu Üldkohtus toimuvas menetluses – Mõju põhjendatud huvile pöörduda Üldkohtusse – Põhjendatud huvi säilimise puudumine

    Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (teine koda) 6. septembri 2018. aasta otsus

    1. Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Põhjendatud huvi säilimise puudumine – Asja läbivaatamist takistavad avalikul huvil põhinevad asjaolud

      (ELTL artikli 263 neljas lõik; Euroopa Kohtu kodukord, artikkel 149; Üldkohtu kodukord, artikkel 131)

    2. Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Põhjendatud huvi hindamine hagi esitamise kuupäeva seisuga – Hagiavaldus, mis on esitatud akti peale, millega kehtestatakse sellised piiravad sektorimeetmed, millega piiratakse finantseerimisasutusi puudutavaid rahaülekandeid – Vaidlustatud akti kehtetuks tunnistamine kohtumenetluse ajal – Otsuse tegemise vajaduse äralangemise sedastamine – Vastuvõetavus – Hagejal huvi puudumine vaidlustatud akti õigusvastasuse tuvastamise vastu

      (ELTL artikli 263 neljas lõik; nõukogu otsus 2012/635/ÜVJP, artikli 1 punkt 6; nõukogu määrus nr 1263/2012, artikli 1 punkt 15)

    3. Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Vaidlustatud akti kehtetuks tunnistamine kohtumenetluse ajal – Hageja põhjendatud huvi, mis võib säilida, arvestades väidetava õigusvastasuse kordumise ohtu – Tõendamiskoormis

      (ELTL artikli 263 neljas lõik)

    1.  Põhjendatud huvi säilimise puudumise tõttu asja läbivaatamata jätmise küsimuse võivad omal algatusel tõstatada liidu kohtud.

      (vt punkt 49)

    2.  Hageja põhjendatud huvi peab hagi eseme seisukohalt esinema hagi esitamise hetkel, vastasel juhul on hagi vastuvõetamatu. Selline vaidlusese – nagu ka põhjendatud huvi – peab säilima kuni kohtuotsuse tegemiseni, vastasel juhul langeb otsuse tegemise vajadus ära; see eeldab, et hagi peab selle esitajale tooma lõpptulemuse seisukohast mingit kasu.

      Mis puudutab nõuet tühistada määrus, millega kehtestatakse sellised piiravad sektorimeetmed, millega piiratakse Iraani finantseerimisasutusi puudutavaid rahaülekandeid, siis nende meetmete kehtetuks tunnistamine pärast hagi esitamist kaotab Iraani kommertspanga põhjendatud huvi esitada hagiavaldus nimetatud määruse tühistamiseks, kuna see hagi ei saa oma tulemusega tuua talle kasu, mis kinnitaks põhjendatud huvi säilimist. Täpsemalt ei saa väita, et üldised piiravad meetmed, mis peamiselt seisnevad tehingute keelamises liidu pankade ja finantseerimisasutuste ning Iraani Islamivabariigi pankade ja finantseerimisasutuste vahel, võivad konkreetsele ettevõtjale põhjustada kindla mittevaralise kahju, mis on tingitud maine kahjustamisest ja mis on sarnane sellega, mille toob kaasa häbi ja umbusaldus, mis kaasneb asjaomaste isikute avaliku seostamisega näiteks terroristliku organisatsiooniga, või et nende meetmete võimalik tühistamine toob kasu asjaomasele pangale viimase hea nime taastamise kujul ning annab talle seega teataval kujul hüvitise sellise mittevaralise kahju eest. Sellised piiravad sektorimeetmed on rahaliste vahendite ja varade külmutamise individuaalsete meetmetega võrreldes laadilt väga erinevad, kuna need ei ole suunatud konkreetsetele füüsilistele või juriidilistele isikutele, sest nende meetmete kohaldamisala on kindlaks määratud objektiivsetest kriteeriumidest lähtuvalt. Asjaolu, et panga või finantseerimisasutuse tegevust oleks võinud kõnealused piiravad sektorimeetmed mõjutada, ei tähenda, et need meetmed kujutavad endast sanktsiooni selle üksuse konkreetse tegevuse eest, kuna need üldised meetmed kuuluvad kohaldamisele sõltumata kõnealuse üksuse võimalikust osalemisest Iraani tuumarelvade levikus.

      Pealegi, isegi kui kahju oleks võimalik hüvitada, ei avalda piiravate sektorimeetmete kehtestamine pangale selget tõhusat mõju, kui pank on piiravate sektorimeetmete kohaldamise kogu perioodi jooksul allutatud sellistele individuaalsetele piiravatele meetmetele, millega on ette nähtud rangemad piirangud.

      (vt punktid 50, 55–59, 61, 62 ja 68)

    3.  Teatud asjaoludel võib hagejal säilida huvi nõuda sellise akti tühistamist, mis on kohtumenetluses kehtetuks tunnistatud, selleks et vaidlustatud akti andja teeks tulevikus kohased muudatused ning selleks, et seeläbi vältida vaidlustatud akti väidetava õigusvastasuse kordumise riski. Siiski peab kohtupraktikas välja töötatud põhimõte piirduma olukordadega, kus hageja täpselt ja konkreetselt tõendab, et esineb väidetava õigusvastasuse kordumise oht.

      Nii ei ole pelk oletus, et vaidlustatud aktiga kehtestatud sarnaste piiravate meetmete tulevikus vastuvõtmisel kordub selline väidetav õigusvastasus, piisav selleks, et arvestades muu hulgas nõukogu laia kaalutlusõigust piiravate meetmete eseme määratlemisel, tõendada piisavalt täpselt ja konkreetselt selle korduvuse riski, mis võimaldab hagejal säilitada põhjendatud huvi.

      (vt punktid 64, 65 ja 67)

    Top