Kohtuasi C‑330/16

Piotr Zarski

versus

Andrzej Stadnicki

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Warszawie)

Eelotsusetaotlus – Hilinenud maksmisega võitlemine äritehingute puhul – Direktiiv 2011/7/EL – Tähtajatu äriruumi üürileping – Üüri hilinenud maksmine – Leping, mis on sõlmitud enne selle direktiivi ülevõtmise tähtaja möödumist – Liikmesriigi õigusnormid – Sellise lepingu väljajätmine nimetatud direktiivi ajalisest kohaldamisalast

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (üheksas koda) 1. juuni 2017. aasta otsus

Õigusaktide ühtlustamine – Hilinenud maksmisega võitlemine äritehingute puhul – Direktiiv 2011/7 – Tähtajatu äriruumi üürileping, mis on sõlmitud enne selle direktiivi ülevõtmise tähtaja möödumist – Üüri hilinenud maksmine, mis leidis aset pärast selle direktiivi ülevõtmist – Liikmesriigi õigusnormid, mis jätavad sellise lepingu välja nimetatud direktiivi ajalisest kohaldamisalast – Lubatavus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/35, artikli 6 lõige 3, ja direktiiv 2011/7, artikli 12 lõige 4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul artikli 12 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigid võivad jätta selle direktiivi kohaldamisalast välja hilinenud maksed, mis tasutakse enne 16. märtsi 2013 sõlmitud lepingu täitmiseks, isegi kui hilinemine leiab aset pärast seda kuupäeva.

Nii tuleb direktiivi 2011/7 artikli 12 lõike 4 sõnastuse osas täheldada, et liidu seadusandja kasutab väljendit „lepingud, mis on sõlmitud“, mitte aga väljendit „äritehingud“, mida kasutatakse direktiivi teistes sätetes. Selle sätte sõnastuse analüüs viib seega järelduseni, et väljendi „lepingud, mis on sõlmitud“ kasutamisega soovis liidu seadusandja anda liikmesriikidele õiguse jätta direktiivi 2011/7 kohaldamisalast välja enne 16. märtsi 2013 sõlmitud lepingulised suhted kogu ulatuses, sealhulgas tagajärgede osas, mis küll tulenevad nendest lepingulistest suhetest, kuid mis saabuvad pärast seda kuupäeva.

Sellest tuleneb, et kui liikmesriik kasutab talle direktiivi 2011/7 artikli 12 lõikes 4 antud õigust, jäävad enne 16. märtsi 2013 sõlmitud lepingud, välja arvatud direktiivi 2000/35 artikli 6 lõike 3 punktis b sätestatud juhul, viimati nimetatud direktiivi kohaldamisalasse, kaasa arvatud nende tulevaste tagajärgede osas, olenemata asjaolust, et viimati nimetatud direktiiv on alates sellest kuupäevast põhimõtteliselt kehtetuks tunnistatud. Sel juhul ei saa direktiiv 2011/7 olla kohaldatav selliste lepingute tagajärgedele, mis saabuvad alates 16. märtsist 2013, sest nendele ei saa samal ajal kohaldada direktiivi 2000/35 ja direktiivi 2011/7 sätteid.

Eeltoodust tuleneb, et vaidlused maksete üle, mis on muutunud sissenõutavaks pärast 16. märtsi 2013, ei saa kuuluda direktiivi 2011/7 kohaldamisalasse, kui leping, mille alusel neid makseid tuleb teha, on sõlmitud enne seda kuupäeva ja kui asjassepuutuv liikmesriik on kasutanud direktiivi 2011/7 artikli 12 lõikes 4 ette nähtud õigust.

(vt punktid 27, 29 ja 32–34 ning resolutsioon)