Kohtuasi C‑277/16

Polkomtel sp. z o.o.

versus

Prezes Urzędu Komunikacji Elektronicznej

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy)

Eelotsusetaotlus – Elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühine reguleeriv raamistik – Direktiiv 2002/21/EÜ – Artiklid 8 ja 16 – Direktiiv 2002/19/EÜ – Artiklid 8 ja 13 – Operaator, keda konkreetsel turul peetakse märkimisväärset turujõudu omavaks – Hinnakontroll – Riigi reguleerivate asutuste kehtestatud kohustused – Kuludele orienteeritud hindade kohustus – Tasude kehtestamine tasemel, mis on madalam kui kindla operaatori tegelikud kulud mobiilivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamisel – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artikkel 16 – Ettevõtlusvabadus – Proportsionaalsus

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (teine koda) 20. detsembri 2017. aasta otsus

1. Õigusaktide ühtlustamine–Telekommunikatsioonisektor–Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused–Õiguslik raamistik–Direktiiv 2002/19–Riigi reguleerivate asutuste hinnakontroll–Pädevus kehtestada märkimisväärset turujõudu omava ettevõtja suhtes kuludele orienteeritud hindade kohustus–Kohustuse kehtestamine kehtestada tasumäärad madalamal tasemel kui tekkinud kulud–Lubatavus–Tingimused

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/19, artikli 8 lõige 4 ja artikkel 13)

2. Õigusaktide ühtlustamine–Telekommunikatsioonisektor–Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused–Õiguslik raamistik–Direktiivid 2002/19 ja 2002/21–Riigi reguleerivate asutuste hinnakontroll–Pädevus kehtestada märkimisväärset turujõudu omava ettevõtja suhtes kuludele orienteeritud hindade kohustus–Kohustus oma tasumäärasid iga-aastaselt ajakohastada ja alluda perioodilise kontrollile–Lubatavus–Tingimused

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 16 ja artikli 52, lõige 1; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/19, artikli 8 lõige 4 ja artikli 13 lõige 3, ja direktiiv 2002/21, artikkel 8)

3. Õigusaktide ühtlustamine–Telekommunikatsioonisektor–Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused–Õiguslik raamistik–Direktiiv 2002/19–Riigi reguleerivate asutuste hinnakontroll–Pädevus kehtestada märkimisväärset turujõudu omava ettevõtja suhtes kuludele orienteeritud hindade kohustus–Võimalus nõuda hindade korrigeerimist nii enne kui ka pärast nende rakendamist operaatori poolt

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/19, artikli 13 lõiked 1 ja 3)

1.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artikli 8 lõiget 4 ja artiklit 13 tuleb tõlgendada nii, et kui riigi reguleeriv asutus paneb konkreetsel turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kuludele orienteeritud hindade kohustuse, võib see riigi reguleeriv asutus tõhususe ja püsiva konkurentsi edendamise eesmärkidel määrata selle kohustuse esemeks olevate teenuste eest hinna tasemel, mis on madalam nimetatud ettevõtjal teenuse osutamisel tekkinud kuludest, kui need kulud on kõrgemad tõhusa operaatori kuludest, mida peab kontrollima liikmesriigi kohus.

   Sellest tuleneb, et riigi reguleerivad asutused võivad siis, kui nad on kontrollinud asjaomase operaatori kuludele orienteeritud hindade kohustuse täitmist ja otsustanud, et on vajalik nõuda nende hindade kohandamist, panna operaatorile kohustuse kehtestada tasumäärad madalamal tasemel, kui asjaomase ettevõtja kantud kulud, kusjuures need kulud peavad hõlmama tema poolt otstarbekalt kasutatud kapitalilt mõistliku kasumi saamist.

   (Vt punktid 39 ja 40 ning resolutsiooni punkt 1)

2.  Direktiivi 2002/19 artikli 8 lõiget 4 ja artikli 13 lõiget 3 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 16 tuleb tõlgendada nii, et riigi reguleeriv asutus võib konkreetsel turul märkimisväärset turujõudu omavale operaatorile, kellel on kuludele orienteeritud hindade kohustus, kehtestada kohustuse määrata hinnad igal aastal kindlaks kõige ajakohasemate andmete alusel ja edastada talle enne hindade rakendamist need hinnad koos kulude põhjendusega kontrollimiseks tingimusel, et viidatud kohustused tuginevad tuvastatud probleemi olemusele, on proportsionaalsed ja põhjendatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) artiklis 8 esitatud eesmärke, mida peab kontrollima liikmesriigi kohus.

   Riigi reguleeriva asutuse võimalus nõuda operaatorilt igal aastal oma tasumäärade ajakohastamist ja perioodilisele kontrollile allumist kujutab harta artikliga 16 tagatud õiguse kasutamise piirangut. Seetõttu peab see vastavalt harta artikli 52 lõikele 1 olema ette nähtud seadusega, arvestama viidatud artiklis 16 tagatud õiguse olemusega ning proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt olema vajalik ning vastama tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või vajadusele kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi (vt selle kohta kohtuotsused, 22.1.2013, Sky Österreich, C‑283/11, EU:C:2013:28, punktid 46–48, ja 21.12.2016, AGET Iraklis, C‑201/15, EU:C:2016:972, punkt 70 ja seal viidatud kohtupraktika). Niisiis peab liikmesriigi kohus kontrollima, kas kohustus igal aastal hindu kohandada on kooskõlas juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 8 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse nõudega, kui see kohustus on vajalik eelmises punktis mainitud üldise huvi eesmärkide saavutamiseks.

   (vt punktid 51, 53 ja 55 ning resolutsiooni punkt 2)

3.  Direktiivi 2002/19 artikli 13 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et kui selle direktiivi artikli 13 lõike 1 alusel kehtestati operaatorile kuludele orienteeritud hindade kohustus, võib kõnealusele operaatorile kehtestada tema hindade korrigeerimise kohustuse nii enne kui ka pärast seda, kui ta on hakanud neid hindu rakendama.

   (vt punkt 63 ja resolutsiooni punkt 3)