Kohtuasi C‑186/16

Ruxandra Paula Andriciuc jt

versus

Banca Românească SA

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Oradea)

Eelotsusetaotlus – Tarbijakaitse – Direktiiv 93/13/EMÜ – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Artikli 3 lõige 1 ja artikli 4 lõige 2 – Lepingutingimuste ebaõiglase laadi hindamine – Välisvaluutas sõlmitud krediidileping – Täies ulatuses tarbija kanda olev vahetuskursirisk – Lepingupoolte lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste oluline tasakaalustamatus – Hetk, mille seisuga tasakaalustamatust tuleb hinnata – Mõiste „lepingutingimused, mis on „koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles““ ulatus – Pangapoolse teavitamise tase

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (teine koda) 20. septembri 2017. aasta otsus

1. Tarbijakaitse–Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes–Direktiiv 93/13–Kohaldamisala–Kohustuslikel õigus- või haldusnormidel põhinevate lepingutingimuste väljajätmine–Liikmesriigi kohtu poolt teostatav kontroll

   (Nõukogu direktiiv 93/13, artikli 1 lõige 2)

2. Tarbijakaitse–Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes–Direktiiv 93/13–Kohaldamisala–Tingimused, mis määratlevad lepingu põhiobjekti või käsitlevad hinda või tasu ja vastusoorituseks olevaid teenuseid või kaupa–Mõiste–Lepingutingimus, mis on lisatud teenuseosutaja ja tarbija vahel välisvaluutas sõlmitud laenulepingusse, mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud ja mille kohaselt tarbija peab laenu tagastama samas välisvaluutas–Hõlmamine–Tingimused–Arusaadavuse ja läbipaistvuse nõuete täitmise kohustus

   (Nõukogu direktiiv 93/13, artikli 4 lõige 2)

3. Tarbijakaitse–Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes–Direktiiv 93/13–Kohaldamisala–Tingimused, mis määratlevad lepingu põhiobjekti või käsitlevad hinda või tasu ja vastusoorituseks olevaid teenuseid või kaupa–Lepingutingimus, mis on lisatud välisvaluutas sõlmitud laenulepingusse, mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud ja mille kohaselt tarbija peab laenu tagastama samas välisvaluutas–Hõlmamine–Tingimused–Arusaadavuse ja läbipaistvuse nõuete täitmise kohustus–Nõutav teavitamise tase–Ulatus–Liikmesriigi kohtu poolt teostatav kontroll

   (Nõukogu direktiiv 93/13, artikli 4 lõige 2)

4. Tarbijakaitse–Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes–Direktiiv 93/13–Ebaõiglane tingimus artikli 3 tähenduses–Lepingupoolte lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste oluline tasakaalustamatus–Sellise tasakaalustamatuse olemasolus hindamine liikmesriigi kohtu poolt lepingu sõlmimise hetke seisuga–Kohustus võtta arvesse kõiki teenuseosutajale sel hetkel teadaolevaid asjaolusid

   (Nõukogu direktiiv 93/13, artikli 3 lõige 1)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 27–31)

2.  Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „lepingu põhiobjekt“ selle sätte tähenduses hõlmab sellist lepingutingimust, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis on lisatud välisvaluutas sõlmitud laenulepingusse, mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud ja mille kohaselt tuleb laen tagastada samas välisvaluutas, milles see anti, kui see tingimus määrab kindlaks kõnealust lepingut iseloomustava põhisoorituse. Sellest tulenevalt ei saa kõnealust tingimust käsitada ebaõiglasena, kui see on koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles.

   Sellega seoses tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et krediidilepinguga kohustub laenuandja peamiselt andma laenuvõtja käsutusse teatava rahasumma ja laenuvõtja omalt poolt kohustub peamiselt selle summa – enamasti koos intressidega – ettenähtud maksegraafiku kohaselt tagastama. Sellise lepingu põhisooritused on seega seotud teatava rahasummaga, mis peab olema määratletud lepingus ette nähtud laenu andmise ja tagastamise vääringus. Nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 46 ja järgmistes punktides, on asjaolu, et krediit tuleb tagastada teatavas konkreetses vääringus, seega põhimõtteliselt seotud mitte mingi kõrvalise tagastamisviisi, vaid võlgniku kohustuse olemuse endaga, ning kujutab endast seega laenulepingu põhielementi.

   (vt punktid 38 ja 41 ning resolutsiooni punkt 1)

3.  Direktiivi 93/13 artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et nõue, mille kohaselt lepingutingimus peab olema koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles, tähendab, et krediidilepingute puhul peavad finantseerimisasutused esitama laenuvõtjatele piisava teabe, et võimaldada neil teha ettevaatlikke ja teadlikke otsuseid. Sellega seoses tuleb täheldada, et see nõue eeldab, et tarbija mõistaks tingimust, mille kohaselt tuleb laen tagastada samas välisvaluutas, milles see anti, korraga nii vormilisest kui ka grammatilisest küljest, ning et ta saaks lisaks aru ka selle konkreetsest ulatusest selles mõttes, et keskmisel tarbijal, kes on piisavalt informeeritud ning mõistlikult tähelepanelik ja arukas, peab olema võimalik teada mitte üksnes seda, et välisvaluuta, milles laenuleping sõlmiti, võib kallineda või odavneda, vaid ka hinnata niisuguse tingimuse majanduslikke tagajärgi oma finantskohustustele – tagajärgi, mis võivad olla märkimisväärsed. Selles osas vajaliku kontrolli peab teostama liikmesriigi kohus.

   Nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktides 66 ja 67, tuleb esiteks laenuvõtjat selgelt teavitada sellest, et kui ta kirjutab alla välisvaluutas sõlmitavale laenulepingule, võtab ta vahetuskursiriski, mida tal võib olla majanduslikult raske kanda juhul, kui langeb selle vääringu kurss, milles ta oma tulu saab. Teiseks peab teenuseosutaja, käesoleval juhul pank, selgitama vahetuskursi võimalikke muutusi ning välisvaluutas laenulepingu sõlmimisega seonduvaid riske eeskätt olukorras, kus laenuvõtjast tarbija ei saa tulu selles valuutas. Seega peab liikmesriigi kohus kontrollima, kas teenuseosutaja on esitanud asjaomastele tarbijatele kogu asjaomase teabe, mis võimaldab neil hinnata sellise tingimuse majanduslikke tagajärgi oma finantskohustustele, nagu on kõne all põhikohtuasjas.

   (vt punktid 50 ja 51 ning resolutsiooni punkt 2)

4.  Direktiivi 93/13 artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et lepingutingimuse ebaõiglast laadi tuleb hinnata asjaomase lepingu sõlmimise hetke seisuga, võttes arvesse kõiki asjaolusid, millest teenuseosutaja võis sel hetkel teadlik olla ning mis võisid mõjutada lepingu hilisemat täitmist. Sellega seoses peab eelotsusetaotluse esitanud kohus hindama – võttes arvesse põhikohtuasja kõiki asjaolusid ning eeskätt teenuseosutaja, kelleks on käesoleval juhul pank, vahetuskursi võimaliku muutumise ja välisvaluutas laenulepingu sõlmimisega kaasnevate riskidega seonduvaid teadmisi ja teavet – võimaliku tasakaalustamatuse esinemist selle sätte tähenduses.

   (vt punkt 58 ja resolutsiooni punkt 3)