EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62016CJ0093

Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 20.7.2017.
Ornua Co-operative Ltd versus Tindale & Stanton Ltd España, SL.
Eelotsusetaotlus – Intellektuaalomand – Euroopa Liidu kaubamärk – Ühtsus – Määrus (EÜ) nr 207/2009 – Artikli 9 lõike 1 punktid b ja c – Euroopa Liidu kaubamärgist tuleneva õiguse ühtne kaitse segiajamise tõenäosuse ja maine rikkumise suhtes – Sellise kaubamärgi rahumeelne kooseksisteerimine siseriikliku kaubamärgiga, mida kolmas isik kasutab Euroopa Liidu teatavas osas – Rahumeelse kooseksisteerimise puudumine mujal liidus – Keskmise tarbija taju – Taju erinevused, mis võivad liidu eri osades esineda.
Kohtuasi C-93/16.

Court reports – general

Kohtuasi C-93/16

Ornua Co-operative Ltd

versus

Tindale & Stanton Ltd España SL

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Audiencia Provincial de Alicante)

Eelotsusetaotlus – Intellektuaalomand – Euroopa Liidu kaubamärk – Ühtsus – Määrus (EÜ) nr 207/2009 – Artikli 9 lõike 1 punktid b ja c – Euroopa Liidu kaubamärgist tuleneva õiguse ühtne kaitse segiajamise tõenäosuse ja maine rikkumise suhtes – Sellise kaubamärgi rahumeelne kooseksisteerimine siseriikliku kaubamärgiga, mida kolmas isik kasutab Euroopa Liidu teatavas osas – Rahumeelse kooseksisteerimise puudumine mujal liidus – Keskmise tarbija taju – Taju erinevused, mis võivad liidu eri osades esineda

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (teine koda) 20. juuli 2017. aasta otsus

  1. Euroopa Liidu kaubamärk–Euroopa Liidu kaubamärgi toime–Kaubamärgiga antavad õigused–Õigus keelata kaubamärgi kasutamine–Identse või sarnase tähise kasutamine identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks–Kaubamärgiga segiajamise tõenäosus–Hindamiskriteeriumid–Sellise Euroopa Liidu kaubamärgi rahumeelne kooseksisteerimine siseriikliku kaubamärgiga, mida kolmas isik kasutab Euroopa Liidu teatavas osa–Rahumeelse kooseksisteerimise puudumine mujal liidus–Segiajamise tõenäosuse puudumine–Lubamatus

    (Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 9 lõike 1 punkt b)

  2. Euroopa Liidu kaubamärk–Euroopa Liidu kaubamärgi toime–Kaubamärgiga antavad õigused–Õigus keelata kaubamärgi kasutamine–Identse või sarnase tähise kasutamine identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks–Segiajamise tõenäosus ainult ühes liidu osas–Hindamiskriteeriumid–Tähise kasutamise keelamine liidu teatavas osas tegurite põhjal, mis esinevad liidu muus osas–Tingimused

    (Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 9 lõike 1 punkt b)

  3. Euroopa Liidu kaubamärk–Euroopa Liidu kaubamärgi toime–Kaubamärgiga antavad õigused–Õigus keelata kaubamärgi kasutamine–Identse või sarnase tähise kasutamine identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks–Kaubamärgiga segiajamise tõenäosus–Euroopa Liidu maineka kaubamärgi ja muu tähise rahumeelne kooseksisteerimine liidu teatavas osas–Rahumeelse kooseksisteerimise puudumine mujal liidus–Tähise kasutamine asjakohase põhjusega–Puudumine

    (Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 9 lõike 1 punkt c)

  1.  Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 [Euroopa Liidu] kaubamärgi kohta artikli 9 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et sellest, et Euroopa Liidu teatavas osas eksisteerivad ELi kaubamärk ja siseriiklik kaubamärk rahumeelselt koos, ei ole võimalik järeldada, et liidu muus osas, kus see ELi kaubamärk ja sellega identne siseriiklik kaubamärk ei eksisteeri rahumeelselt koos, puudub kõnealuse ELi kaubamärgi ja vastava tähise segiajamise tõenäosus.

    Kui ELi kaubamärgi omanik oleks kaitstud üksnes kogu liidu territooriumil toimunud rikkumiste suhtes, ei oleks tal võimalik takistada identsete või sarnaste tähiste kasutamist, mis tekitavad segiajamise tõenäosuse üksnes territooriumi teatavas osas, olgugi et määruse nr 207/2009 artikli 9 lõike 1 punkti b eesmärk on kaitsta omanikku kogu liidus mis tahes kasutamise suhtes, mis kahjustab tema kaubamärgi päritolu tähistamise ülesannet.

    Kui tähise kasutamine tekitab teatavas liidu osas ELi kaubamärgiga segiajamise tõenäosuse, samas kui muudes liidu osades samasuguse kasutamisega seoses selline tõenäosus ei teki, siis on tegemist asjaomasest kaubamärgist tulenevate ainuõiguse rikkumisega. Sel juhul peab asja menetlev ELi kaubamärkide kohus keelama asjaomaste kaupade turustamise vastava tähise all kogu liidu territooriumil, välja arvatud territooriumi see osa, mille puhul on tuvastatud segiajamise tõenäosuse puudumine (22. septembri 2016. aasta kohtuotsus, combit Software, C‑223/15, EU:C:2016:719, punktid 25 ja 36).

    Euroopa Kohtu praktikast nähtub lisaks, et liidu ühes osas esineva segiajamise tõenäosuse olemasolu analüüsimine peab põhinema juhtumi kõigi asjakohaste tegurite igakülgsel hindamisel ning see hinnang peab hõlmama kaubamärgi ja kolmanda isiku poolt kasutatud tähise visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse võrdluse, mis võib eelkõige lingvistilistel põhjustel anda tulemusi, mis liidu eri osades erinevad (vt selle kohta 22. septembri 2016. aasta kohtuotsus, combit Software, C‑223/15, EU:C:2016:719, punktid 31 ja 33 ning seal viidatud kohtupraktika).

    (vt punktid 32, 33, 36, 38 ja resolutsiooni punkt 1)

  2.  Määruse nr 207/2009 artikli 9 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et tõendeid, mis on kaubamärgi rikkumise asja arutava ELi kaubamärkide kohtu sõnul asjakohased hindamaks, kas ELi kaubamärgi omanikul on õigus keelata Euroopa Liidu osas, mida see kaubamärgi rikkumise hagi ei puuduta, tähise kasutamine, võib kohus võtta arvesse selle hindamisel, kas omanikul on õigus selle tähise kasutamine keelata liidu osas, mida kaubamärgi rikkumise hagi hõlmab, juhul kui turutingimused ja sotsiaalkultuurilised asjaolud ei ole liidu ühes osas muude osadega võrreldes märkimisväärselt erinevad.

    (vt punkt 47 ja resolutsiooni punkt 2)

  3.  Määruse nr 207/2009 artikli 9 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et asjaolu, et Euroopa Liidu teatavas osas eksisteerivad ELi mainekas kaubamärk ja teatav tähis rahumeelselt koos, ei võimalda järeldada liidu muu osa suhtes, kus selline rahumeelne kooseksisteerimine puudub, et nimetatud tähise kasutamist õigustav põhjendus on olemas.

    (vt punkt 60 ja resolutsiooni punkt 3)

Top