Kohtuasi C‑90/16

The English Bridge Union Limited

versus

Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customs

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Upper Tribunal (Tax and Chancery Chamber))

Eelotsusetaotlus – Maksustamine – Käibemaks – Direktiiv 2006/112/EÜ – Otseselt spordiga seotud teenuste maksust vabastamine – Mõiste „sport“ – Tegevus, mida iseloomustab kehaline osa – Turniiribridž

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (neljas koda) 26. oktoobri 2017. aasta otsus

1. Euroopa Liidu õigus–Tõlgendamine–Meetodid–Grammatiline, süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine

   (Nõukogu direktiiv 2006/112, artikli 132 lõike 1 punkt m)

2. Maksualaste õigusaktide ühtlustamine–Ühine käibemaksusüsteem–Maksuvabastused–Otseselt spordi või kehakultuuriga seotud teenuste osutamine–Sport–Mõiste–Turniiribridž–Tegevus, mille puhul kehaline osa on vähetähtis–Väljajätmine

   (Nõukogu direktiiv 2006/112, artikli 132 lõike 1 punkt m)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 18, 20, 21, 26 ja 27)

2.  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 132 lõike 1 punkti m tuleb tõlgendada nii, et niisugune tegevus nagu turniiribridž, mille puhul kehaline osa on vähetähtis, ei kuulu „spordi“ mõiste alla selle sätte tähenduses.

   Direktiivi 2006/112 artikli 132 lõike 1 punkti m konteksti analüüs kõneleb seega niisuguse tõlgenduse kasuks, mille kohaselt piirdub selles sättes kasutatud mõiste „sport“ mõiste „sport“ tavatähendusele vastava tegevusega, mida iseloomustab märkimisväärne kehaline osa, ning seda ei peaks laiendama muule tegevusele, mida ühe või teise nurga alt saab selle mõistega seostada.

   Mis viimaseks puudutab kõnealuse direktiivi artikli 132 lõike 1 punkti m eesmärki, siis tuleb märkida, et selle sätte eesmärk on soodustada teatavaid avalikke huve teenivaid tegevusi, nagu seda on spordi või kehakultuuri harrastamisega otseselt seotud teenused, mida mittetulundusorganisatsioonid osutavad spordi või kehakultuuriga tegelevatele isikutele, ja seega on see mõeldud kaasa aitama sellele, et niisugust tegevust harrastaks suur osa rahvastikust.

   Asjaolu, et vaimsele ja kehalisele tervisele kasuliku tegevusega tegeletakse võistlustel, ei võimalda jõuda teistsugusele järeldusele. Euroopa Kohus on nimelt juba selgitanud, et direktiivi 2006/112 artikli 132 lõike 1 punktis m ei ole selle sätte kohaldatavuse tingimusena ette nähtud, et sporti harrastataks konkreetsel tasemel, nt elukutselisena, ega ka mitte seda, et kõnealust spordiala harrastataks konkreetsel viisil ehk korrapäraselt või organiseeritult või selleks, et osaleda spordivõistlustel (kohtuotsused, 21.2.2013, Žamberk, C‑18/12, EU:C:2013:95, punkt 22, ja 19.12.2013, Bridport and West Dorset Golf Club, C‑495/12, EU:C:2013:861, punkt 19). Selle kohta tuleb veel lisada, et sellest, et tegevus on võistlev, ei piisa iseenesest selle „spordiks“ kvalifitseerimiseks, kui tegevuses puudub märkimisväärne kehaline osa.

   (vt punktid 22, 23, 25 ja 29 ning resolutsioon)