Kohtuasi C‑73/16

Peter Puškár

versus

Finančné riaditeľstvo Slovenskej republiky
ja
Kriminálny úrad finančnej správy

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Najvyšší súd Slovenskej republiky)

Eelotsusetaotlus – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artiklid 7, 8 ja 47 – Direktiiv 95/46/EÜ – Artiklid 1, 7 ja 13 – Isikuandmete töötlemine – ELL artikli 4 lõige 3 – Isikuandmete registri koostamine – Ese – Maksu kogumine – Maksupettuste vastane võitlus – Kohtulik kontroll – Põhiõiguste ja -vabaduste kaitse – Nõue, et enne kohtusse pöördumist peab eelnevalt olema esitatud vaie haldusorganile – Nimetatud registri lubatavus tõendina – Isikuandmete töötlemise seaduslikkuse tingimused – Vastutava töötleja üldiste huvidega seotud ülesande täitmine

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (teine koda) 27. septembri 2017. aasta otsus

1. Õigusaktide ühtlustamine–Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel–Direktiiv 95/46–Kohaldamisala–Erandid–Isikuandmete töötlemine, mille eesmärk on seotud avaliku korra, riigikaitse, riigi julgeoleku ja riigi toimingutega kriminaalõiguse valdkonnas–Kitsas tõlgendamine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46, artikli 3 lõige 2)

2. Õigusaktide ühtlustamine–Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel–Direktiiv 95/46–Kohaldamisala–Mõiste „isikuandmete töötlemine“–Andmete töötlemine maksude kogumise eesmärgil–Kaasaarvamine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46, artikli 2 punktid a ja b ning artikli 13 lõige 1)

3. Põhiõigused–Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele–Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile–Riigisisesed õigusnormid, mis seavad niisugusele isikule, kes väidab, et rikutud on tema õigust isikuandmete kaitsele, kohtule kaebuse esitamise eeltingimuseks, et ta on enne seda ammendanud olemasolevad õiguskaitsevahendid haldusorganites–Lubatavus–Tingimused–Nende õiguskaitsevahendite kasutamise konkreetsed tingimused, mis ei mõjuta ebaproportsionaalselt õigust tõhusale õiguskaitsevahendile

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46)

4. Põhiõigused–Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele–Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile–Isikuandmeid sisaldav register, mis on esitatud tõendina isikuandmete rikkumise kohta–Kõnealuse registri sellise rikkumise tõendina vastu võtmisest keeldumine, kuna puudutatud isik on saanud selle registri ilma nende andmete vastutava töötleja seaduses ette nähtud nõusolekuta–Lubamatus–Erandid–Riigisisestes õigusnormides ette nähtud keeldumine, mis arvestab nii õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile olemuse kui ka proportsionaalsuse põhimõttega

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46, artiklid 10–12)

5. Õigusaktide ühtlustamine–Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel–Direktiiv 95/46–Tingimused, mille korral isikuandmete töötlemine on seaduslik–Andmetöötluse seaduslikkuse kriteeriumid–Töötlemine, mis on vajalik üldiste huvidega seotud ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks–Maksude kogumise ja maksupettuste vastase võitluse eesmärgil isikute registri koostamine ilma andmesubjektide nõusolekuta–Lubatavus–Tingimused–Registri koostanud asutused, kellele on pandud liikmesriigi õigusaktidega üldiste huvidega seotud ülesannete täitmine–Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine–Piisav alus eeldada, et andmesubjektid on registrisse õiguspäraselt kantud–Direktiivis sätestatud isikuandmete töötlemise seaduslikkuse tingimuste järgimine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46, artikli 7 punkt e)

1.  Kuna direktiivi 95/46 artikli 3 lõike 2 esimeses taandes sätestatud erand muudab direktiiviga ette nähtud isikuandmete kaitse korra kohaldamatuks, eemaldudes seega direktiivi aluseks olevast eesmärgist, mis on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi, siis tuleb seda erandit tõlgendada kitsalt.

   Sellega seoses tuleb meenutada, et nimetatud sättes näitena mainitud tegevused kujutavad endast igal juhul toiminguid, mis on iseloomulikud riigile või riigiasutustele, ega ole omased eraõiguslike isikute tegevusvaldkondadele (vt 6. novembri 2003. aasta kohtuotsus, Lindqvist, C‑101/01, EU:C:2003:596, punkt 43, ja 16. detsembri 2008. aasta kohtuotsus, Satakunnan Markkinapörssi ja Satamedia, C‑73/07, EU:C:2008:727, punkt 41).

   Euroopa Kohus on ka leidnud, et direktiivi 95/46 artikli 3 lõike 2 esimese taande näitlikus loetelus mainitud tegevused peavad määratlema selles taandes sätestatud erandi ulatuse, mistõttu see erand on kohaldatav ainult tegevustele, mida on sättes sõnaselgelt mainitud või mida võib pidada samasse rühma kuuluvaks (vt 6. novembri 2003. aasta kohtuotsus, Lindqvist, C‑101/01, EU:C:2003:596, punkt 44).

   (vt punktid 36–38)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 34 ja 41–44)

3.  Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis seavad niisugusele isikule – kes väidab, et rikutud on tema Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) tagatud õigust isikuandmete kaitsele – kohtule kaebuse esitamise eeltingimuseks, et ta on enne seda ammendanud olemasolevad õiguskaitsevahendid liikmesriigi haldusorganites, tingimusel, et nende õiguskaitsevahendite kasutamise konkreetsed tingimused ei kahjusta ebaproportsionaalselt selles sättes ette nähtud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Nimelt on tähtis, et olemasolevate, liikmesriigi haldusorganites kasutatavate õiguskaitsevahendite eelneva ammendamisega ei kaasne olulist viivitust kohtule kaebuse esitamisel, et see peatab asjassepuutuvate nõuete aegumise ega tekita ülemääraseid kulusid.

   (vt punkt 76 ja resolutsiooni punkt 1)

4.  Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriigi kohus keeldub tõendina selle kohta, et rikutud on direktiiviga 95/46 ette nähtud isikuandmete kaitset, vastu võtmast sellist registrit nagu vaidlusalune register, mille on esitanud andmesubjekt ja mis sisaldab tema isikuandmeid, kui see isik on saanud selle registri ilma nende andmete vastutava töötleja seaduses ette nähtud nõusolekuta, välja arvatud siis, kui selline keeldumine on ette nähtud liikmesriigi õigusaktides ning see arvestab nii õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile olemusega kui ka proportsionaalsuse põhimõttega.

   Et hinnata, kas vaidlusaluse registri tõendina vastuvõtmisest keeldumine on proportsionaalne, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima, kas tema riigi õigusaktid piiravad või mitte selles registris sisalduvate andmetega seoses direktiivi 95/46 artiklites 10–12 sätestatud õigust saada teavet ja õigust tutvuda andmetega ning kui jah, siis kas selline piirang on põhjendatud. Isegi kui see on nii ja esinevad asjaolud, millest tulenevalt esineb õigustatud huvi kõnealuse registri võimaliku konfidentsiaalsuse suhtes, peavad liikmesriigi kohtud igal üksikjuhul eraldi kontrollima, kas need on kaalukamad kui üksikisiku õiguste kaitse huvi ning kas selle kohtu käimasolevas menetluses on teisi võimalusi selle konfidentsiaalsuse tagamiseks, eelkõige seoses asjaomases registris sisalduvate teiste füüsiliste isikute isikuandmetega.

   (vt punktid 97 ja 98 ning resolutsiooni punkt 2)

5.  Direktiivi 95/46 artikli 7 punkti e tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui liikmesriigi ametiasutused töötlevad isikuandmeid maksude kogumise ja maksupettustega võitlemise eesmärgil nii, nagu seda on tehtud sellise isikute registri koostamisega, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ilma et neil oleks selleks andmesubjektide nõusolek, tingimusel, esiteks, et neile asutustele on pandud liikmesriigi õigusaktidega üldiste huvidega seotud ülesannete täitmine selle sätte tähenduses, selle registri koostamine ja sellesse andmesubjektide nimede kandmine on tegelikult sobiv ja vajalik taotletavate eesmärkide saavutamiseks ning on piisavalt alust eeldada, et andmesubjektid on selles registris põhjendatult, ning teiseks, et täidetud on kõik direktiivis 95/46 ette nähtud selle isikuandmete töötlemise seaduslikkuse tingimused.

   (vt punkt 117 ja resolutsiooni punkt 3)