Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62016CJ0003

Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 15.3.2017.
Lucio Cesare Aquino versus Belgische Staat.
Eelotsusetaotlus – Liidu õigus – Eraõiguslikele isikutele antud õigused – Kohtupoolne rikkumine – Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtusse pöördumine – Viimase astme kohtuna kohtuasja läbivaatav siseriiklik kohus.
Kohtuasi C-3/16.

Court reports – general

Kohtuasi C‑3/16

Lucio Cesare Aquino

versus

Belgische Staat

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hof van beroep te Brussel)

Eelotsusetaotlus – Liidu õigus – Eraõiguslikele isikutele antud õigused – Kohtupoolne rikkumine – Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtusse pöördumine – Viimase astme kohtuna kohtuasja läbivaatav siseriiklik kohus

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (esimene koda) 15. märtsi 2017. aasta otsus

  1. Eelotsuse küsimused–Euroopa Kohtusse pöördumine–Tõlgendamise küsimused–Eelotsuse taotlemise kohustus–Kohus, kelle lahendite peale saab siseriikliku õiguse kohaselt edasi kaevata–Niisuguse kohustuse puudumine–Kassatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine, sest kassaator on menetluse jätkamisest loobunud–Mõju puudumine

    (ELTL artikli 267 kolmas lõik)

  2. Eelotsuse küsimused–Euroopa Kohtusse pöördumine–Tõlgendamise küsimused–Eelotsuse taotlemise kohustus–Kassatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine, sest see on kõnesoleva kohtu menetluseeskirjadest tulenevalt vastuvõetamatu–Niisuguse kohustuse puudumine–Võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtete järgimine

    (ELTL artikli 267 kolmas lõik)

  1.  ELTL artikli 267 kolmandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et kohut, kelle lahendite peale saab siseriikliku õiguse kohaselt edasi kaevata, ei või käsitada viimase astme kohtuna olukorras, kus selle kohtu lahendi peale esitatud kassatsioonkaebust ei vaadatud läbi, sest kassaator on menetluse jätkamisest loobunud.

    Nagu Euroopa Kohus on mitmel korral rõhutanud, on viimase astmena kohtuasja läbivaatav kohus juba määratluse poolest viimane kohtuaste, milles eraõiguslikud isikud võivad tugineda neile liidu õigusest tulenevatele õigustele. Viimase astmena kohtuasja lahendav kohus peab siseriiklikus õigusruumis tagama õiguse ühetaolise tõlgendamise (vt selle kohta kohtuotsus, 30.9.2003, Köbler, C‑224/01, EU:C:2003:513, punkt 34, ning kohtuotsus, 13.6.2006, Traghetti del Mediterraneo, C‑173/03, EU:C:2006:391, punkt 31).

    Sellest tuleneb, et Raad voor Vreemdelingenbetwistingen’it (välismaalastega seotud kohtuvaidlusi lahendav kohus) ei saa pidada viimase astmena kohtuasja läbivaatavaks kohtuks, sest selle kohtu lahendeid võib kontrollida kõrgem kohtuinstants, mille ees eraõiguslikud isikud saavad kasutada õigusi, mis tulenevad neile liidu õigusest. Selle kohtu lahendid ei ole seega ELTL artikli 267 kolmanda lõigu mõttes niisugused siseriikliku kohtu otsused, mille peale ei saa siseriikliku õiguse alusel edasi kaevata.

    Asjaolu, et kuninga 30. novembri 2006. aasta dekreedi, mis sätestab kõrgeima halduskohtuna tegutsevas riiginõukogus toimuva kassatsioonimenetluse korra, artikli 18 kohaselt peetakse kassaatorit – kes on esitanud kassatsioonkaebuse Raad voor Vreemdelingenbetwistingen’i (välismaalastega seotud kohtuvaidlusi lahendav kohus) lahendi peale, ent ei ole taotlenud menetluse jätkamist 30 päeva jooksul päevast, mil teda teavitati ettekandja‑kohtuniku raportist, mille kohaselt kaebus on vastuvõetamatu või tuleb jätta rahuldamata – vältimatult menetluse jätkamisest loobunuks, ei mõjuta kuidagi tõsiasja, et Raad voor Vreemdelingenbetwistingen’i (välismaalastega seotud kohtuvaidlusi lahendav kohus) lahendeid saab edasi kaevata kõrgemasse kohtusse, ja seega ei ole tegemist viimase astme kohtu lahenditega.

    (vt punktid 34, 36–38 ja resolutsiooni punkt 1)

  2.  ELTL artikli 267 kolmandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et viimase astme kohus võib jätta Euroopa Kohtule eelotsuseküsimuse esitamata, kui kassatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest see on selle kohtu menetluseeskirjadest tulenevalt vastuvõetamatu, ent sealjuures tuleb järgida võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid.

    Sellega seoses tuleb kõigepealt meenutada, et kui siseriikliku kohtu otsuse peale ei saa edasi kaevata, peab see kohus põhimõtteliselt pöörduma ELTL artikli 267 kolmanda lõigu alusel Euroopa Kohtusse juhul, kui siseriiklikus kohtus kerkib üles küsimus EL toimimise lepingu tõlgendamisest (vt kohtuotsus, 18.7.2013, Consiglio Nazionale dei Geologi, C‑136/12, EU:C:2013:489, punkt 25).

    ELTL artikli 267 teise lõigu ja ELTL artikli 267 kolmanda lõigu vahelisest seosest nähtub, et ELTL artikli 267 kolmandas lõigus nimetatud kohtutel on samasugune kaalutlusõigus nagu kõikidel teistel siseriiklikel kohtutel selle üle otsustades, kas nende kohtuotsuse tegemiseks on vaja otsust liidu õiguse kohta. Kui nende kohtute menetluses kerkib üles küsimus liidu õiguse tõlgendamisest, ei ole need kohtud seega kohustatud pöörduma selle küsimusega Euroopa Kohtu poole, kui küsimus ei ole asjakohane, see tähendab, kui mis tahes vastus sellele küsimusele ei saa mingil moel mõjutada kohtuvaidluse lahendit (kohtuotsus, 18.7.2013, Consiglio Nazionale dei Geologi, C‑136/12, EU:C:2013:489, punkt 26).

    Seega juhul, kui kõnesoleva riigi menetluseeskirjade kohaselt tuleb ELTL artikli 267 kolmandas lõigus silmas peetud kohtule esitatud väited tunnistada vastuvõetamatuiks, ei saa eelotsusetaotlust pidada vajalikuks ja asjakohaseks, et see kohus saaks oma otsuse teha.

    (vt punktid 42–44, 56 ja resolutsiooni punkt 3)

Top