Kohtuasi T‑590/15

Onix Asigurări SA

versus

Euroopa Kindlustus‑ ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA)

„Tegevusetuse, tühistamis‑ ja kahju hüvitamise hagi — Nõue algatada uurimine liidu õiguse väidetava rikkumise kohta — EIOPA presidendi otsus uurimist mitte algatada — Apellatsiooninõukogu otsus lükata vaidlustus vastuvõetamatuse tõttu tagasi — Kaebuse esitamise tähtaeg — Vaidlustamatu akt — Vorminõuete rikkumine — Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi”

Kokkuvõte – Üldkohtu (teine koda) 24. juuni 2016. aasta määrus

1. Tegevusetushagi – Tegevusetus – Mõiste – Tegevusest hoidumine – Mitterahuldav tegevus – Väljajätmine

   (ELTL artikkel 265)

2. Tegevusetushagi – Institutsiooni märgukiri – Puudumine – Vastuvõetamatus

   (ELTL artikli 265 teine lõik)

3. Tegevusetushagi – ELTL artikli 265 teise lõigu tähenduses seisukohavõtt enne hagi esitamist – Mõiste – Tegutsemisest keeldumine, kui on esitatud nõue teha toiming – Hõlmamine

   (ELTL artikli 265 teine lõik)

4. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Aktid, mille eesmärk on tekitada siduvaid õiguslikke tagajärgi – Mõiste – Tingimused

   (ELTL artikkel 263)

5. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve keeldumine uurimise algatamisest – Väljajätmine

   (ELTL artikkel 263, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1094/2010)

6. Asutamisvabadus – Teenuste osutamise vabadus – Kindlustusasutused – Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) – EIOPA õigus uurida väidetavat liikmesriigi järelevalveasutuse poolset liidu õiguse rikkumist – Tegutsemiskohustus – Puudumine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1094/2010, artikkel 17)

1.  ELTL artiklis 265 ette nähtud õiguskaitsevahend tugineb põhimõttele, et institutsiooni õigusvastane tegevusetus võimaldab huvitatud isikutel pöörduda liidu kohtusse selleks, et viimane tunnistaks tegevusetuse EL toimimise lepinguga vastuolus olevaks. See artikkel peab silmas tegevusetust, mis väljendub otsuse vastu võtmata jätmises või seisukoha esitamata jätmises, mitte olukorda, kus vastu on võetud akt, mis erineb sellest, mida hageja oleks soovinud või vajalikuks pidanud.

   (vt punktid 31 ja 37)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 32)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 40)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 48 ja 49)

5.  Kui liidu institutsioonil või asutusel ei ole kohustust menetlust algatada, vaid neil on kaalutlusõigus, mis välistab üksikisikute õiguse nõuda, et nad asuksid teatavale kindlale seisukohale, ei ole kaebuse esitanud isikutel põhimõtteliselt võimalust esitada liidu kohtusse hagi võimaliku otsuse peale, millega nende kaebuse menetlemine lõpetatakse.

   Määruse nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), artikli 17 lõikest 2, mille kohaselt võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ühe otsesõnu nimetatud asutuse taotlusel või omal algatusel uurida liidu õiguse võimalikku rikkumist või kohaldamata jätmist, nähtub, et Euroopa Järelevalveasutusel on kaalutlusõigus uurimise algatamise suhtes nii siis, kui talle esitab taotluse üks kõnealustest asutustest, kui ka siis, kui ta tegutseb omal algatusel. Esiteks järeldub sellest, et Euroopa Järelevalveasutus ei ole määruse nr 1094/2010 artikli 17 alusel kohustatud toiminguid tegema ja teiseks, et otsus uurimisest keelduda ei loo siduvaid õiguslikke järelmeid, mis puudutaksid hageja huve.

   Seega on nõue tühistada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus, millega keelduti artikli 17 alusel omal algatusel uurimise algatamisest, vastuvõetamatu.

   (vt punktid 50, 52–54 ja 57)

6.  Määruse nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), artiklis 17 on ette nähtud mehhanism, vastavalt millele saab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve käsitleda liidu õiguse rikkumisi, mida panevad toime liikmesriigi ametiasutused järelevalvet teostades. Artikli 17 lõigetes 2, 3 ja 6 on määratletud selle mehhanismi kolm astet.

   Kõnealusest sättest ilmneb, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on kaalutlusõigus uurimise algatamise suhtes nii siis, kui talle esitab taotluse üks määruse nr 1094/2010 artikli 17 lõikes 2 sõnaselgelt osutatud asutus – täpsemalt Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon või asjakohase sidusrühmade kogu –, kui ka siis, kui ta tegutseb omal algatusel. Sellest tuleneb, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei ole määruse nr 1094/2010 artikli 17 alusel kohustatud toiminguid tegema.

   Niisugust tõlgendust kinnitavad lisaks nii Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesmärgid ja ülesanded kui ka määruse nr 1094/2010 artikliga 17 loodud mehhanism. Määruse artikli 1 lõike 6 kohaselt on Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesmärk vastavalt sellele sättele kaitsta üldisi huve, edendades finantssüsteemi stabiilsust lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis liidu majanduse, selle kodanike ja ettevõtete heaks. Määruse põhjendusest 26 ilmneb, et artikliga 17 kehtestatud mehhanismi eesmärk on tagada finantsturgude terviklikkus, läbipaistvus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine, finantssüsteemi stabiilsus ning võrdsed konkurentsitingimused finantseerimisasutustele kogu liidus. Liidu õiguse nõuetekohane ja täielik kohaldamise tagamine on selles kontekstis hädavajalik eeldus. Teisisõnu ei ole selle mehhanismi eesmärk pakkuda individuaalsel alusel kaitset või kahju hüvitamist füüsilise või juriidilise isiku ja pädeva asutuse vahelistes kohtuvaidlustes liikmesriigi tasandil.

   (vt punktid 51–55)