Kohtuasi T‑235/15 R

(avaldamine väljavõtetena)

Pari Pharma GmbH

versus

Euroopa Ravimiamet (EMA)

„Ajutiste meetmete kohaldamine — Juurdepääs dokumentidele — Määrus (EÜ) nr 1049/2001 — Euroopa Ravimiametis hoitavad ravimi müügiloa taotluse raames ettevõtja esitatud informatsiooni sisaldavad dokumendid — Otsus lubada kolmandal isikul dokumentidega tutvuda — Taotlus kohaldamise peatamiseks — Kiireloomulisus — Fumus boni juris — Huvide kaalumine”

Kokkuvõte – Üldkohtu presidendi 1. septembri 2015. aasta määrus

1. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Põhimenetluses lahendatava hagi põhjendamiseks esitatud väidete prima facie kontrollimine – Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku pädevus – Piirid – Hagi Euroopa Ravimiameti otsuse peale lubada kolmandal isikul tutvuda ravimi müügiloa taotluse raames ettevõtja esitatud informatsiooniga – Keerulisi õiguslikke küsimusi käsitlev väide – Väide, mis ei ole esmavaatlusel põhjendamatu

   (ELTL artikkel 278; Üldkohtu kodukord, artikli 156 lõige 3; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001)

2. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Euroopa Ravimiameti otsuse lubada kolmandal isikul tutvuda ravimi müügiloa taotluse raames ettevõtja esitatud informatsiooniga kohaldamise peatamine – Vajadus säilitada Üldkohtu otsuse tõhusus põhinõude suhtes

   (ELTL artikli 15 lõige 3 ja ELTL artikkel 278; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; Üldkohtu kodukord, artikli 156 lõige 3; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001)

3. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine– Ajutise – d meetmed – Kohaldamise tingimused – Tõsine ja korvamatu kahju – Väidetavalt konfidentsiaalse teabe avalikustamisest tekkinud kahju – Kahju tõsiduse hindamine ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku poolt

   (ELTL artiklid 278 ja 279; Üldkohtu kodukord, artikli 156 lõige 3)

4. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju – Varaline kahju – Hindamine konkreetse juhtumi asjaolude alusel – Ametisaladusega kaetud teabe avalikustamisega seotud kahju – Hindamiskriteeriumid – Teabe olulisus asjaomase ettevõtja jaoks ja selle tarvilikkus teiste ettevõtjate jaoks

   (ELTL artikkel 278; Üldkohtu kodukord, artikli 156 lõige 3; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 6 lõige 1)

5. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Konfidentsiaalse teabe kaitse hindamine menetluses – Tõsine ja korvamatu kahju – Piisavus juhul, kui on tõendatud asjaomase kahju tekkimise tõenäosus

   (ELTL artiklid 278 ja 279; Üldkohtu kodukord, artikli 156 lõige 3)

6. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju – Euroopa Ravimiameti otsus lubada kolmandal isikul tutvuda ravimi müügiloa taotluse raames ettevõtja esitatud informatsiooniga – Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku pädevus anda osaline juurdepääs – Puudumine

   (ELTL artiklid 278 ja 279; Üldkohtu kodukord, artikli 156 lõige 3)

1.  Ajutiste meetmete kohaldamise raames on fumus boni juris’e tingimus täidetud siis, kui vähemalt üks väide, millega ajutiste meetmete kohaldamist taotlev pool põhimenetluses lahendatavat hagi põhjendab, ei ole esmapilgul arvestatava aluseta. Selline on olukord siis, kui üks esitatud väidetest annab tunnistust keerukate õigusküsimuste olemasolust, mille lahendus ei ole ilmselge ning mis vajavad seega põhjalikku analüüsi, mida ei ole võimalik läbi viia ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul, vaid mis peab toimuma sisulises menetluses, või kui poolte lahknevad seisukohad annavad tunnistust sellise olulise õigusliku vaidluse olemasolust, mille lahendus ei ole ilmselge. Sellega seoses tuleb samuti arvesse võtta asjaolu, et ajutiste meetmete kohaldamise menetlus, mis põhineb prima facie hindamisel, ei ole mõeldud selleks, et kindlaks teha keerukate ja ülimalt vaidlust tekitavate asjaolude tegelikkust. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul ei ole nimelt niisuguse läbivaatamise jaoks vajalikke vahendeid ja paljudel juhtudel suudaks ta vaevalt seda teha õigel ajal

   Sellega seoses, mis puudutab taotlust peatada Euroopa Ravimiameti otsuse avalikustada ravimi müügiloa taotluse raames esitatud uuringud kohaldamine, siis tuleb fumus boni juris’e olemasolu möönda juhul, kui küsimus, kas asjaolu, et hageja on kokku pannud üldsusele teadaolevad teaduslikud andmed ja on neile lisanud teaduslikke salajasi andmeid, et koostada nendest kompleksse andmiku, mis ei ole sellisena kergesti kättesaadav, võib õigustada selle terviku kohtlemist konfidentsiaalsena. Ent see vaidlus tõstatab ka probleeme, mille lahendus ei ole ajutiste meetmete kohaldamise menetluse raames ilmselge. Selle kohta ei ole olemas kohtupraktikat, mis võimaldaks hõlpsasti vastata konfidentsiaalsuse küsimustele, mis tuleb lahendada hiljem tehtava sisulise kohtuotsusega, kuna tegemist on põhimõtteliselt seni käsitlemata küsimustega, mida ei saa esimest korda lahendada ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik, vaid mis nõuavad põhjalikku analüüsimist põhikohtuasja raames.

   (vt punktid 38, 39, 52, 62 ja 63)

2.  Ajutiste meetme kohaldamise valdkonnas seisneb olemasolevate eri huvide kaalumine ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku jaoks selles, et ta selgitab välja, kas selle poole huvi, kes taotleb ajutiste meetmete kohaldamist, nende meetmete kohaldamise vastu kaalub üles huvi, mis seisneb vaidlusaluse akti viivitamata kohaldamises, analüüsides selleks konkreetsemalt küsimust, kas selle akti võimalik tühistamine asja sisuliselt arutava kohtu poolt võimaldaks neutraliseerida olukorra, mille oleks tinginud akti viivitamata kohaldamine, ja vastupidi – kas selle akti kohaldamise peatamine takistaks selle täielikku õigusmõju juhul, kui põhimenetluses lahendatav hagi jäetakse rahuldamata. Seoses konkreetsemalt tingimusega, mille kohaselt peab ajutiste meetmete kohaldamise määrusest tulenev õiguslik olukord olema neutraliseeritav, tuleb märkida, et ajutiste meetmete kohaldamise menetluse eesmärk piirdub tulevikus sisulistes küsimustes tehtava otsuse täieliku toime tagamisega. Seega on see menetlus põhimenetluse suhtes, millele see lisandub, puhtalt täiendavat laadi, mistõttu peab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku otsus olema ajutist laadi selles mõttes, et see ei tohi mõjutada tulevikus sisulistes küsimustes tehtava kohtuotsuse sisu ega muuta seda illusoorseks, jättes selle ilma kasulikust mõjust. Sellest järeldub vältimatult, et huvi, mida kaitseb ajutiste meetmete kohaldamise menetluse pool, ei vääri kaitset juhul, kui see pool palub ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul teha otsus, mis ei ole sugugi mitte puhtalt ajutist laadi, vaid millega mõjutatakse tulevikus sisulistes küsimustes tehtava kohtuotsuse sisu ning muudetakse see illusoorseks, jättes selle ilma kasulikust mõjust.

   Sellega seoses, mis puudutab taotlust peatada Euroopa Ravimiameti (EMA) otsuse, millega EMA jättis hageja ravimi müügiloa taotluse raames esitatud aruannete konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse rahuldamata ja teatas oma kavatsusest avaldada vaidlusalused aruanded kolmandale isikule, kohaldamine, siis kõnealust otsust tühistava kohtuotsuse kasuliku mõju säilitamiseks peab hagejal olema võimalik vältida seda, et EMA avalikustab nimetatud aruanded õigusvastaselt. Tühistava kohtuotsuse muudaks aga illusoorseks ning jätaks kasulikust mõjust ilma see, kui käesolev ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jäetakse rahuldamata, kuna sellise rahuldamata jätmise tagajärjel oleks EMA‑l lubatud vaidlusalused aruanded viivitamata avaldada ning mõjutada seega de facto tulevikus sisulistes küsimustes tehtava otsuse sisu, see tähendab tingida tühistamishagi rahuldamata jätmine. Seetõttu on hageja kaitstav huvi olulisem EMA huvist ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata jätmise suhtes, seda enam, et nende ajutiste meetmete kohaldamine, mida taotletakse, tingiks vaid status quo edasikestmise piiratud ajavahemiku jooksul, samas kui EMA ei väitnud sugugi, et vaidlusaluste aruannete avalikustamine vastaks ülekaalukale vajadusele kaitsta rahvatervist, vaid tugines üksnes üldisele läbipaistvuse põhimõttele.

   Mis puutub menetlusse astuja huvisse, kes palus EMA‑l vaidlusalused aruanded avaldada, siis on tõsi, et ta võib väita, et tal on ELTL artikli 15 lõike 3 alusel õigus tutvuda liidu institutsioonide, organite ja asutuste dokumentidega. Juhul aga, kui ajutisi meetmeid otsustatakse kohaldada, lükkub selle õiguse teostamine lihtsalt edasi, mis tähendab viidatud õiguse teostamise ajalist piirangut, samas kui hageja õigus kaitsta nende aruannete konfidentsiaalsust muutub ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata jätmise korral olematuks. Sellega seoses, kuivõrd menetlusse astuja tugineb oma õigusele tõhusale õiguskaitsevahendile, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47, väites, et ta peab saama vaidlusaluste aruannetega tutvuda selleks, et ta saaks põhjendada liidu kohtule esitatud hagi, milles ta nõuab, et tühistataks otsus, millega anti hagejale ravimi müügiluba, siis tuleb menetlusse astujal taotleda õigust nende aruannetega tutvuda ja asja sisuliselt arutaval kohtul tuleb hinnata, kas tal tuleb lubada taotletud dokumentidega tutvuda, et järgida tema õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, arvestades et nimetatud aruannetega tutvumise korral oleks menetlusse astujal takistatud neid ebaõiglaselt kasutada, sest ta saaks neid kasutada üksnes enda kaitseks kõnealuses kohtuasjas, mitte aga mingil muul eesmärgil.

   (vt punktid 64–71)

3.  Ajutiste meetmete kohaldamise valdkonnas, juhul kui tuginetakse väidetavalt konfidentsiaalse teabe avaldamisest tekkivale kahjule, peab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik tõsise ja korvamatu kahju olemasolu hindamiseks tingimata lähtuma eeldusest, et väidetavalt konfidentsiaalsed andmed on seda ka tegelikult, vastavalt ajutiste meetmete kohaldamist taotleva isiku väidetele. Ent majanduslikku laadi teave kvalifitseeritakse konfidentsiaalseks vaid juhul, kui selle avalikustamine võib tõsiselt kahjustada selle teabe omaniku äri- ja finantshuve. Sellest tulenevalt ei saa küsimust, kas vaidlusaluste aruannete avalikustamine tekitaks hagejale lihtsalt või tõsist kahju, vaadelda eraldi põhjalikust analüüsist, mille peab tegema asja sisuliselt arutav kohus põhikohtuasjas. Arvestades ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku täiendavat rolli, võrreldes asja sisuliselt arutavate kohtunike rolliga, peab ajutiste meetmete üle otsustav kohtunik seega igal juhul eeldama ajutiste meetmete kohaldamise menetluse huvides mitte ainult vaidlusaluse teabe konfidentsiaalsust, vaid ka nimetatud teabe avalikustamisega hagejale võimalikult tekitatava kahju tõsidust.

   (vt punktid 84 ja 90)

4.  Ajutiste meetme kohaldamise valdkonnas sõltub küsimus, millisel määral väidetavalt konfidentsiaalse teabe avalikustamine tekitab tõsist ja korvamatut kahju, selliste asjaolude kogumist nagu eelkõige teabe olulisus ametialases ja ärilises plaanis kaitset taotleva ettevõtja jaoks ja selle kasulikkus teiste turul tegutsevate ettevõtjate jaoks, kes sellega tutvuda ja seda seejärel kasutada saavad. Mis puudutab konkreetsemalt kahju, mis tekkis seoses ravimi kliinilistes ja mittekliinilistes uuringutes sisalduva ja Euroopa Ravimiametile (EMA) ravimi müügiloa saamiseks esitatud väidetavalt konfidentsiaalse teabe avaldamisega internetis, siis kuna objektiivselt märkimisväärset või koguni üsna olulist rahalist kahju võib pidada tõsiseks, ilma et oleks vaja seda seostada süstemaatiliselt selle ettevõtja käibega, kes kardab seda kahju saada, kujutavad need uuringud endast mittemateriaalset vara, mida saab kasutada konkurentsi eesmärgil ja mille väärtus võib juhul, kui need ei ole enam salastatud, oluliselt kahaneda või koguni kaduda.

   Mis puudutab viidatud kahju korvamatut laadi, siis aruannete avaldamine kolmandale isikule, kes on esitanud EMA‑le määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele alusel sellekohase taotluse, seaks hageja vähemalt sama ähvardavasse haavatavuse olukorda kui olukord, mil teave avaldatakse internetis. Nimelt tutvuks juurdepääsu taotlev isik kohe nimetatud aruannetega ja võiks neid kohe kasutada kõikidel eesmärkidel, mis näivad talle kasulikud, eriti kuna määruse nr 1049/2001 artikli 6 lõige 1 vabastab taotleja igasugusest kohustustest oma dokumentidele juurdepääsu taotlust põhjendada. Hageja peaks seega olema valmis selleks, et nende aruannete avalikustamine võib tema konkurentsipositsiooni nõrgendada. Ta oleks seega haavatavas olukorras, millega kaasneks tema jaoks kahju saamise oht. Sellele lisandub, et dokumendi avalikustamine määruse nr 1049/2001 alusel omandab erga omnes mõju, nii et seda dokumenti võib edastada teistele taotlejatele ja et igaühel on õigus sellega tutvuda. Erga omnes mõju lubaks siegi EMA‑l vaidlusaluseid aruandeid omal algatusel oma veebisaidil avalikustada.

   Kui aga vaidlusalused aruanded on juba kord avalikustatud, siis on väga tõenäoline, et hageja praegused või potentsiaalsed konkurendid, kellel on tegelik huvi neid kasutada, püüaksid neid hankida, et kasutada neid enda teaduslikes ja ärihuvides, nimelt selleks, et toota sarnast ravimit ja saada luba selle turustamiseks kõige erinevamatel turgudel liidus või väljaspool. Järelikult ei saa vaidlusaluste aruannete niisuguse tulevase konkurentide poolt kasutamise tõttu hagejale finantskahju tekkimist pidada puhtalt hüpoteetiliseks. On pigem piisava tõenäosusega ettearvatav, et haavatavast olukorrast, millesse hageja nende aruannete avalikustamise korral satuks, kujuneks tema jaoks finantskahju

   (vt punktid 87–89 ja 95–98)

5.  Arvestades väidetavalt konfidentsiaalse teabe kaitse kohtuasjade eripära, ei ole hageja, kes tõendas ajutiste meetmete kohaldamise menetluses õiguslikult piisavalt tema jaoks tõsise ja korvamatu kahju tekkimise võimalikkust selle teabe avalikustamise tõttu, kohustatud lisaks tõendama, et taotletud ajutiste meetmete kohaldamata jätmisel satuks ta olukorda, mis võib ohustada tema majanduslikku püsimist või halvendada tõsiselt ja pöördumatult tema turuseisundit.

   (vt punkt 102)

6.  Ajutiste meetmete kohaldamise valdkonnas, isegi kui kahju, mida hageja väidab taotluse raames peatada liidu ametiasutuse otsuse avaldada väidetavalt konfidentsiaalne teave kohaldamine, ei saa pidada korvamatuks, ei saaks ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik kontrollida kõigi andmete konfidentsiaalsust ükshaaval, et rahuldada ajutiste meetmete kohaldamise taotlus vajaduse korral ainult osaliselt, mille tagajärjel oleks kaitstud vaid teatavad andmed, andes samas õiguse tutvuda ülejäänud andmetega. Nimelt, kuigi ajutiste meetmete kohaldamise puhul nõutav kiirus üksi ei saa olla takistuseks ükshaaval analüüsimisele, tuleb tõdeda, et mitte ainult nimetatud kiirusenõue, vaid eelkõige ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku pädevuste puhtalt täiendav ja seega piiratud laad on see, mis takistab tal kiireloomulisuse tingimuse kontrollimise raames seda ükshaaval analüüsimist teostada. Nii jääks juhul, kui asja sisuliselt arutavad kohtunikud tunnistaksid kõnealuse teabe puhul üldise konfidentsiaalsuse eelduse põhimõtet, see teave osalise avalikustamise kohustusest välja. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik, arvestades tema puhtalt täiendavaid volitusi – mis jäävad oluliselt kitsamaks teatavate liikmesriikide samalaadsetele kohtutele nende vastava siseõigusega tunnustatud palju autonoomsemast rollist –, ei võiks seega lubada sellist osalist dokumentidega tutvumist, ilma et ta jätaks seejuures asja sisuliselt arutavate kohtunike selle otsuse ilma kasulikust mõjust.

   Lõpuks ei saaks ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik kohaldada mehaaniliselt ja jäigalt väidetava rahalise kahju korvamatusega seotud kriteeriumi. Ta peab pigem arvesse võtma iga kohtuasja iseloomulikke asjaolusid, eriti kuna nimetatud, puhtalt pretsedendipõhine kriteerium, mida ei ole ei aluslepingutes ega kodukorras, tuleb jätta kohaldamata, kui see ei ole tõhusa esialgse kaitse nõuetega ühitatav. Ent esmase õiguse sätted ELTL artiklid 278 ja 279 lubavad ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul juhul, kui tema hinnangul asjaolud seda nõuavad, määrata, et akti kohaldamine tuleb peatada, või näha ette vajalikud ajutised meetmed.

   (vt punktid 103, 104, 109 ja 110)

Kohtuasi T‑235/15 R

(avaldamine väljavõtetena)

Pari Pharma GmbH

versus

Euroopa Ravimiamet (EMA)

„Ajutiste meetmete kohaldamine — Juurdepääs dokumentidele — Määrus (EÜ) nr 1049/2001 — Euroopa Ravimiametis hoitavad ravimi müügiloa taotluse raames ettevõtja esitatud informatsiooni sisaldavad dokumendid — Otsus lubada kolmandal isikul dokumentidega tutvuda — Taotlus kohaldamise peatamiseks — Kiireloomulisus — Fumus boni juris — Huvide kaalumine”

Kokkuvõte – Üldkohtu presidendi 1. septembri 2015. aasta määrus

1. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Põhimenetluses lahendatava hagi põhjendamiseks esitatud väidete prima facie kontrollimine – Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku pädevus – Piirid – Hagi Euroopa Ravimiameti otsuse peale lubada kolmandal isikul tutvuda ravimi müügiloa taotluse raames ettevõtja esitatud informatsiooniga – Keerulisi õiguslikke küsimusi käsitlev väide – Väide, mis ei ole esmavaatlusel põhjendamatu

   (ELTL artikkel 278; Üldkohtu kodukord, artikli 156 lõige 3; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001)

2. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Euroopa Ravimiameti otsuse lubada kolmandal isikul tutvuda ravimi müügiloa taotluse raames ettevõtja esitatud informatsiooniga kohaldamise peatamine – Vajadus säilitada Üldkohtu otsuse tõhusus põhinõude suhtes

   (ELTL artikli 15 lõige 3 ja ELTL artikkel 278; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; Üldkohtu kodukord, artikli 156 lõige 3; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001)

3. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine– Ajutise – d meetmed – Kohaldamise tingimused – Tõsine ja korvamatu kahju – Väidetavalt konfidentsiaalse teabe avalikustamisest tekkinud kahju – Kahju tõsiduse hindamine ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku poolt

   (ELTL artiklid 278 ja 279; Üldkohtu kodukord, artikli 156 lõige 3)

4. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju – Varaline kahju – Hindamine konkreetse juhtumi asjaolude alusel – Ametisaladusega kaetud teabe avalikustamisega seotud kahju – Hindamiskriteeriumid – Teabe olulisus asjaomase ettevõtja jaoks ja selle tarvilikkus teiste ettevõtjate jaoks

   (ELTL artikkel 278; Üldkohtu kodukord, artikli 156 lõige 3; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 6 lõige 1)

5. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Konfidentsiaalse teabe kaitse hindamine menetluses – Tõsine ja korvamatu kahju – Piisavus juhul, kui on tõendatud asjaomase kahju tekkimise tõenäosus

   (ELTL artiklid 278 ja 279; Üldkohtu kodukord, artikli 156 lõige 3)

6. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju – Euroopa Ravimiameti otsus lubada kolmandal isikul tutvuda ravimi müügiloa taotluse raames ettevõtja esitatud informatsiooniga – Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku pädevus anda osaline juurdepääs – Puudumine

   (ELTL artiklid 278 ja 279; Üldkohtu kodukord, artikli 156 lõige 3)

1.  Ajutiste meetmete kohaldamise raames on fumus boni juris’e tingimus täidetud siis, kui vähemalt üks väide, millega ajutiste meetmete kohaldamist taotlev pool põhimenetluses lahendatavat hagi põhjendab, ei ole esmapilgul arvestatava aluseta. Selline on olukord siis, kui üks esitatud väidetest annab tunnistust keerukate õigusküsimuste olemasolust, mille lahendus ei ole ilmselge ning mis vajavad seega põhjalikku analüüsi, mida ei ole võimalik läbi viia ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul, vaid mis peab toimuma sisulises menetluses, või kui poolte lahknevad seisukohad annavad tunnistust sellise olulise õigusliku vaidluse olemasolust, mille lahendus ei ole ilmselge. Sellega seoses tuleb samuti arvesse võtta asjaolu, et ajutiste meetmete kohaldamise menetlus, mis põhineb prima facie hindamisel, ei ole mõeldud selleks, et kindlaks teha keerukate ja ülimalt vaidlust tekitavate asjaolude tegelikkust. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul ei ole nimelt niisuguse läbivaatamise jaoks vajalikke vahendeid ja paljudel juhtudel suudaks ta vaevalt seda teha õigel ajal

   Sellega seoses, mis puudutab taotlust peatada Euroopa Ravimiameti otsuse avalikustada ravimi müügiloa taotluse raames esitatud uuringud kohaldamine, siis tuleb fumus boni juris’e olemasolu möönda juhul, kui küsimus, kas asjaolu, et hageja on kokku pannud üldsusele teadaolevad teaduslikud andmed ja on neile lisanud teaduslikke salajasi andmeid, et koostada nendest kompleksse andmiku, mis ei ole sellisena kergesti kättesaadav, võib õigustada selle terviku kohtlemist konfidentsiaalsena. Ent see vaidlus tõstatab ka probleeme, mille lahendus ei ole ajutiste meetmete kohaldamise menetluse raames ilmselge. Selle kohta ei ole olemas kohtupraktikat, mis võimaldaks hõlpsasti vastata konfidentsiaalsuse küsimustele, mis tuleb lahendada hiljem tehtava sisulise kohtuotsusega, kuna tegemist on põhimõtteliselt seni käsitlemata küsimustega, mida ei saa esimest korda lahendada ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik, vaid mis nõuavad põhjalikku analüüsimist põhikohtuasja raames.

   (vt punktid 38, 39, 52, 62 ja 63)

2.  Ajutiste meetme kohaldamise valdkonnas seisneb olemasolevate eri huvide kaalumine ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku jaoks selles, et ta selgitab välja, kas selle poole huvi, kes taotleb ajutiste meetmete kohaldamist, nende meetmete kohaldamise vastu kaalub üles huvi, mis seisneb vaidlusaluse akti viivitamata kohaldamises, analüüsides selleks konkreetsemalt küsimust, kas selle akti võimalik tühistamine asja sisuliselt arutava kohtu poolt võimaldaks neutraliseerida olukorra, mille oleks tinginud akti viivitamata kohaldamine, ja vastupidi – kas selle akti kohaldamise peatamine takistaks selle täielikku õigusmõju juhul, kui põhimenetluses lahendatav hagi jäetakse rahuldamata. Seoses konkreetsemalt tingimusega, mille kohaselt peab ajutiste meetmete kohaldamise määrusest tulenev õiguslik olukord olema neutraliseeritav, tuleb märkida, et ajutiste meetmete kohaldamise menetluse eesmärk piirdub tulevikus sisulistes küsimustes tehtava otsuse täieliku toime tagamisega. Seega on see menetlus põhimenetluse suhtes, millele see lisandub, puhtalt täiendavat laadi, mistõttu peab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku otsus olema ajutist laadi selles mõttes, et see ei tohi mõjutada tulevikus sisulistes küsimustes tehtava kohtuotsuse sisu ega muuta seda illusoorseks, jättes selle ilma kasulikust mõjust. Sellest järeldub vältimatult, et huvi, mida kaitseb ajutiste meetmete kohaldamise menetluse pool, ei vääri kaitset juhul, kui see pool palub ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul teha otsus, mis ei ole sugugi mitte puhtalt ajutist laadi, vaid millega mõjutatakse tulevikus sisulistes küsimustes tehtava kohtuotsuse sisu ning muudetakse see illusoorseks, jättes selle ilma kasulikust mõjust.

   Sellega seoses, mis puudutab taotlust peatada Euroopa Ravimiameti (EMA) otsuse, millega EMA jättis hageja ravimi müügiloa taotluse raames esitatud aruannete konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse rahuldamata ja teatas oma kavatsusest avaldada vaidlusalused aruanded kolmandale isikule, kohaldamine, siis kõnealust otsust tühistava kohtuotsuse kasuliku mõju säilitamiseks peab hagejal olema võimalik vältida seda, et EMA avalikustab nimetatud aruanded õigusvastaselt. Tühistava kohtuotsuse muudaks aga illusoorseks ning jätaks kasulikust mõjust ilma see, kui käesolev ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jäetakse rahuldamata, kuna sellise rahuldamata jätmise tagajärjel oleks EMA‑l lubatud vaidlusalused aruanded viivitamata avaldada ning mõjutada seega de facto tulevikus sisulistes küsimustes tehtava otsuse sisu, see tähendab tingida tühistamishagi rahuldamata jätmine. Seetõttu on hageja kaitstav huvi olulisem EMA huvist ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata jätmise suhtes, seda enam, et nende ajutiste meetmete kohaldamine, mida taotletakse, tingiks vaid status quo edasikestmise piiratud ajavahemiku jooksul, samas kui EMA ei väitnud sugugi, et vaidlusaluste aruannete avalikustamine vastaks ülekaalukale vajadusele kaitsta rahvatervist, vaid tugines üksnes üldisele läbipaistvuse põhimõttele.

   Mis puutub menetlusse astuja huvisse, kes palus EMA‑l vaidlusalused aruanded avaldada, siis on tõsi, et ta võib väita, et tal on ELTL artikli 15 lõike 3 alusel õigus tutvuda liidu institutsioonide, organite ja asutuste dokumentidega. Juhul aga, kui ajutisi meetmeid otsustatakse kohaldada, lükkub selle õiguse teostamine lihtsalt edasi, mis tähendab viidatud õiguse teostamise ajalist piirangut, samas kui hageja õigus kaitsta nende aruannete konfidentsiaalsust muutub ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata jätmise korral olematuks. Sellega seoses, kuivõrd menetlusse astuja tugineb oma õigusele tõhusale õiguskaitsevahendile, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47, väites, et ta peab saama vaidlusaluste aruannetega tutvuda selleks, et ta saaks põhjendada liidu kohtule esitatud hagi, milles ta nõuab, et tühistataks otsus, millega anti hagejale ravimi müügiluba, siis tuleb menetlusse astujal taotleda õigust nende aruannetega tutvuda ja asja sisuliselt arutaval kohtul tuleb hinnata, kas tal tuleb lubada taotletud dokumentidega tutvuda, et järgida tema õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, arvestades et nimetatud aruannetega tutvumise korral oleks menetlusse astujal takistatud neid ebaõiglaselt kasutada, sest ta saaks neid kasutada üksnes enda kaitseks kõnealuses kohtuasjas, mitte aga mingil muul eesmärgil.

   (vt punktid 64–71)

3.  Ajutiste meetmete kohaldamise valdkonnas, juhul kui tuginetakse väidetavalt konfidentsiaalse teabe avaldamisest tekkivale kahjule, peab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik tõsise ja korvamatu kahju olemasolu hindamiseks tingimata lähtuma eeldusest, et väidetavalt konfidentsiaalsed andmed on seda ka tegelikult, vastavalt ajutiste meetmete kohaldamist taotleva isiku väidetele. Ent majanduslikku laadi teave kvalifitseeritakse konfidentsiaalseks vaid juhul, kui selle avalikustamine võib tõsiselt kahjustada selle teabe omaniku äri- ja finantshuve. Sellest tulenevalt ei saa küsimust, kas vaidlusaluste aruannete avalikustamine tekitaks hagejale lihtsalt või tõsist kahju, vaadelda eraldi põhjalikust analüüsist, mille peab tegema asja sisuliselt arutav kohus põhikohtuasjas. Arvestades ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku täiendavat rolli, võrreldes asja sisuliselt arutavate kohtunike rolliga, peab ajutiste meetmete üle otsustav kohtunik seega igal juhul eeldama ajutiste meetmete kohaldamise menetluse huvides mitte ainult vaidlusaluse teabe konfidentsiaalsust, vaid ka nimetatud teabe avalikustamisega hagejale võimalikult tekitatava kahju tõsidust.

   (vt punktid 84 ja 90)

4.  Ajutiste meetme kohaldamise valdkonnas sõltub küsimus, millisel määral väidetavalt konfidentsiaalse teabe avalikustamine tekitab tõsist ja korvamatut kahju, selliste asjaolude kogumist nagu eelkõige teabe olulisus ametialases ja ärilises plaanis kaitset taotleva ettevõtja jaoks ja selle kasulikkus teiste turul tegutsevate ettevõtjate jaoks, kes sellega tutvuda ja seda seejärel kasutada saavad. Mis puudutab konkreetsemalt kahju, mis tekkis seoses ravimi kliinilistes ja mittekliinilistes uuringutes sisalduva ja Euroopa Ravimiametile (EMA) ravimi müügiloa saamiseks esitatud väidetavalt konfidentsiaalse teabe avaldamisega internetis, siis kuna objektiivselt märkimisväärset või koguni üsna olulist rahalist kahju võib pidada tõsiseks, ilma et oleks vaja seda seostada süstemaatiliselt selle ettevõtja käibega, kes kardab seda kahju saada, kujutavad need uuringud endast mittemateriaalset vara, mida saab kasutada konkurentsi eesmärgil ja mille väärtus võib juhul, kui need ei ole enam salastatud, oluliselt kahaneda või koguni kaduda.

   Mis puudutab viidatud kahju korvamatut laadi, siis aruannete avaldamine kolmandale isikule, kes on esitanud EMA‑le määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele alusel sellekohase taotluse, seaks hageja vähemalt sama ähvardavasse haavatavuse olukorda kui olukord, mil teave avaldatakse internetis. Nimelt tutvuks juurdepääsu taotlev isik kohe nimetatud aruannetega ja võiks neid kohe kasutada kõikidel eesmärkidel, mis näivad talle kasulikud, eriti kuna määruse nr 1049/2001 artikli 6 lõige 1 vabastab taotleja igasugusest kohustustest oma dokumentidele juurdepääsu taotlust põhjendada. Hageja peaks seega olema valmis selleks, et nende aruannete avalikustamine võib tema konkurentsipositsiooni nõrgendada. Ta oleks seega haavatavas olukorras, millega kaasneks tema jaoks kahju saamise oht. Sellele lisandub, et dokumendi avalikustamine määruse nr 1049/2001 alusel omandab erga omnes mõju, nii et seda dokumenti võib edastada teistele taotlejatele ja et igaühel on õigus sellega tutvuda. Erga omnes mõju lubaks siegi EMA‑l vaidlusaluseid aruandeid omal algatusel oma veebisaidil avalikustada.

   Kui aga vaidlusalused aruanded on juba kord avalikustatud, siis on väga tõenäoline, et hageja praegused või potentsiaalsed konkurendid, kellel on tegelik huvi neid kasutada, püüaksid neid hankida, et kasutada neid enda teaduslikes ja ärihuvides, nimelt selleks, et toota sarnast ravimit ja saada luba selle turustamiseks kõige erinevamatel turgudel liidus või väljaspool. Järelikult ei saa vaidlusaluste aruannete niisuguse tulevase konkurentide poolt kasutamise tõttu hagejale finantskahju tekkimist pidada puhtalt hüpoteetiliseks. On pigem piisava tõenäosusega ettearvatav, et haavatavast olukorrast, millesse hageja nende aruannete avalikustamise korral satuks, kujuneks tema jaoks finantskahju

   (vt punktid 87–89 ja 95–98)

5.  Arvestades väidetavalt konfidentsiaalse teabe kaitse kohtuasjade eripära, ei ole hageja, kes tõendas ajutiste meetmete kohaldamise menetluses õiguslikult piisavalt tema jaoks tõsise ja korvamatu kahju tekkimise võimalikkust selle teabe avalikustamise tõttu, kohustatud lisaks tõendama, et taotletud ajutiste meetmete kohaldamata jätmisel satuks ta olukorda, mis võib ohustada tema majanduslikku püsimist või halvendada tõsiselt ja pöördumatult tema turuseisundit.

   (vt punkt 102)

6.  Ajutiste meetmete kohaldamise valdkonnas, isegi kui kahju, mida hageja väidab taotluse raames peatada liidu ametiasutuse otsuse avaldada väidetavalt konfidentsiaalne teave kohaldamine, ei saa pidada korvamatuks, ei saaks ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik kontrollida kõigi andmete konfidentsiaalsust ükshaaval, et rahuldada ajutiste meetmete kohaldamise taotlus vajaduse korral ainult osaliselt, mille tagajärjel oleks kaitstud vaid teatavad andmed, andes samas õiguse tutvuda ülejäänud andmetega. Nimelt, kuigi ajutiste meetmete kohaldamise puhul nõutav kiirus üksi ei saa olla takistuseks ükshaaval analüüsimisele, tuleb tõdeda, et mitte ainult nimetatud kiirusenõue, vaid eelkõige ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku pädevuste puhtalt täiendav ja seega piiratud laad on see, mis takistab tal kiireloomulisuse tingimuse kontrollimise raames seda ükshaaval analüüsimist teostada. Nii jääks juhul, kui asja sisuliselt arutavad kohtunikud tunnistaksid kõnealuse teabe puhul üldise konfidentsiaalsuse eelduse põhimõtet, see teave osalise avalikustamise kohustusest välja. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik, arvestades tema puhtalt täiendavaid volitusi – mis jäävad oluliselt kitsamaks teatavate liikmesriikide samalaadsetele kohtutele nende vastava siseõigusega tunnustatud palju autonoomsemast rollist –, ei võiks seega lubada sellist osalist dokumentidega tutvumist, ilma et ta jätaks seejuures asja sisuliselt arutavate kohtunike selle otsuse ilma kasulikust mõjust.

   Lõpuks ei saaks ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik kohaldada mehaaniliselt ja jäigalt väidetava rahalise kahju korvamatusega seotud kriteeriumi. Ta peab pigem arvesse võtma iga kohtuasja iseloomulikke asjaolusid, eriti kuna nimetatud, puhtalt pretsedendipõhine kriteerium, mida ei ole ei aluslepingutes ega kodukorras, tuleb jätta kohaldamata, kui see ei ole tõhusa esialgse kaitse nõuetega ühitatav. Ent esmase õiguse sätted ELTL artiklid 278 ja 279 lubavad ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul juhul, kui tema hinnangul asjaolud seda nõuavad, määrata, et akti kohaldamine tuleb peatada, või näha ette vajalikud ajutised meetmed.

   (vt punktid 103, 104, 109 ja 110)