Kohtuasi T‑583/15

Monster Energy Company

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

„Euroopa Liidu kaubamärk — Rahumärki kujutava Euroopa Liidu kujutismärgi taotlus — Tähtaja ennistamise taotlus — Hagi Üldkohtule esitamise tähtaja järgimata jätmine”

Kokkuvõte – Üldkohtu (teine koda) 8. juuni 2016. aasta otsus

1. Euroopa Liidu kaubamärk – Menetlusnormid – Otsuste põhjendav osa

   (ELTL artikkel 296; nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 75 esimene lause)

2. Tühistamishagi – Vastuvõetavuse tingimused – Liidu kohtu pädevus – Kontrollimine omal algatusel

   (ELTL artiklid 256 ja 263)

3. Euroopa Liidu kaubamärk – Kaebemenetlus – Liidu kohtusse esitatud hagi – Apellatsioonikoja otsuse peale hilinenult esitatud kaebus – Vastuvõtmine tähtaja ennistamise tõttu – Puudumine

   (ELTL artikkel 263; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 45 teine lõik)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 33)

2.  ELTL artiklid 256 ja 263 näevad ette, et Üldkohus kontrollib liidu organite või asutuste selliste õigusaktide seaduslikkust, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele, tingimusel et need vastavad vastuvõetavuse tingimustele, arvestades eelkõige asjaolu, et hagi peab olema esitatud kahe kuu jooksul alates vastavalt olukorrale ajast, mil akt avaldati, see tehti hagejale teatavaks või kui seda ei ole tehtud, ajal, mil viimane sai sellest teada. Vastuvõetavus on üks hagi hindamise asjaolu, mis kuulub kohtu pädevusse, seda enam, et ta peab seda analüüsima omal algatusel.

   (vt punkt 42)

3.  Määruse nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta artikkel 81, mis käsitleb tähtaja ennistamist, ei ole kohaldatav juhul, kui kohus võib pidada Üldkohtule EUIPO apellatsioonikoja otsuse peale esitatud hagi hilinenuks, vaid asjakohased on need sätted, mis on kohaldatavad kohtu suhtes, see tähendab lisaks ELTL artiklile 263 ka Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 45 teine lõik, mille kohaselt „[t]ähtaja möödumise tagajärjel ei piirata kellegi õigusi, kui asjaomane pool tõestab ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu olemasolu“.

   Kohtumenetlus ei jagune pealegi kohe alguses kaheks, nagu see on ette nähtud määruse nr 207/2009 artiklis 81, kus esiteks on hagi esitamine ja teiseks tähtaja ennistamise taotluse esitamine, mille kohta teeb kohus otsuse eraldi, hinnates hagi vastuvõetavust ning seda, kas hagi esitamise tähtaega on järgitud. Põhimõtteliselt analüüsitakse hagi vastuvõetavust sama – pärast hagi esitamist algatatud – menetluse raames, ning üksnes juhul, kui kohtule on esitatud vastuvõetamatuse väide, milles on palutud, et ta teeks selle kohta lahendi ilma asja sisuliselt läbi vaatamata või tugineks omal algatusel avalikul huvil põhineva läbivaatamist takistava asjaolu olemasolule, võib ta teha eraldi lahendi vastuvõetavuse kohta, ning teha seejärel otsuse sisuliste küsimuste kohta, kui ta peab hagi siiski vastuvõetavaks.

   (vt punktid 45 ja 46)