Kohtuasi T‑136/15

Evropaïki Dynamiki – Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE

versus

Euroopa Parlament

Dokumentidega tutvumine – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Pakkumuse esitamise ettepanekud, mis on seotud hankemenetlusega hõlmatud kõikide hanke osadega – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine – Taotletud dokumentide ükshaaval ja konkreetselt uurimata jätmine – Avalikku julgeolekut kaitsev erand – Ärihuve kaitsev erand – Eraelu puutumatust kaitsev erand – Otsustamisprotsessi kaitsev erand – Üldine eeldus – Ebamõistlik töömaht

Kokkuvõte – Üldkohtu (neljas koda) 14. detsembri 2017. aasta otsus

1. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Täht-täheline tõlgendamine ja kohaldamine – Institutsiooni kohustus hinnata dokumente konkreetselt ja individuaalselt – Ulatus – Kohustusest vabastamine – Võimalus tugineda teatud liiki dokumentide kohta kehtivatele üldistele eeldustele – Piirid

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 4)

2. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Otsustamisprotsessi kaitse – Tingimused – Selle protsessi konkreetne, tegelik ja raske riive – Ulatus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 3 esimene lõik)

3. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Ärihuvide kaitse – Kohaldamisala – Hankemenetluses pakkujate esitatud pakkumused – Hõlmamine – Üldine eeldus, et dokumentidega tutvumise õiguse erand on kohaldatav – Eelduse kohaldatavus raamlepingu täitmiseks hankija poolt koostatud pakkumuse esitamise ettepanekutele – Välistamine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 esimene taane)

4. Euroopa Liidu hanked – Hankemenetlus – Pakkumuse tagasilükkamise otsus – Dokumentidega tutvumise taotlus – Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele kohaldatavus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001 ja määrus nr 966/2012, artikkel 102)

5. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Ärihuvide kaitse – Kohaldamisala – Eelduse kohaldatavus raamlepingu täitmiseks hankija poolt koostatud pakkumuse esitamise ettepanekutele – Välistamine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 4, ja määrus nr 966/2012, artikkel 102)

6. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Institutsiooni kohustus hinnata dokumente konkreetselt ja individuaalselt – Eriti töömahukaks ja asjakohatuks osutunud hindamine – Erand hindamiskohustusest – Piiratud ulatus – Institutsioonil lasuv tõendamiskoormis – Institutsiooni kohustus pidada nõu taotlejaga

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 7 lõige 3 ja artikli 8 lõige 2)

7. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Institutsiooni kohustus hinnata dokumente konkreetselt ja individuaalselt – Eriti töömahukaks ja asjakohatuks osutunud hindamine – Mõiste

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 7 lõiked 1 ja 3 ning artikli 8 lõiked 1 ja 2)

8. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Institutsiooni kohustus hinnata dokumente konkreetselt ja individuaalselt – Ebamõistlik töömaht – Institutsiooni kohustus pidada nõu taotlejaga – Piirid – Taotlejaga koostöö puudumine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 6 lõige 3, artikli 7 lõiked 1 ja 3 ning artikli 8 lõiked 1 ja 2)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 37, 38, 47 ja 48)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 58)

3.  Euroopa Kohus on üldsuse õiguse tutvuda dokumentidega valdkonnas mitmel juhul, sealhulgas hankemenetluse täitmise raames esitatud pakkuja pakkumuste suhtes tunnistanud, et on olemas üldised eeldused, mida kohaldatakse teatud kategooria dokumentidele nende laadi tõttu. Mis puudutab siiski pakkumuse esitamise ettepanekuid, mille institutsioon saatis pakkujatele, kellega ta oli sõlminud raamlepingu, ei saa ärihuvide kahjustamise üldine eeldus tugineda osutatud kohtupraktikale, mis puudutab tutvumist pakkujate pakkumustega, ega üldisemalt kohtupraktikale, mis puudutab riigiabi üle järelevalve teostamise menetlust ja koondumistehinguid. Nimelt on kohtuasjadel, millel põhineb riigiabi ja koondumistehinguid puudutav kohtupraktika, ühine tunnus ehk see, et määrusest nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) eraldiseisvates õigusaktides sisalduvad erinormid, mis nii seoses isikute kui ka teabe endaga täpsemalt piiravad taotletud toimikute või dokumentidega tutvumist.

   Sellega seoses tuleb tõdeda, et erinevalt hanketeatest ja teatest lepingu sõlmimise kohta ei ole raamlepingu täitmiseks hankija poolt koostatud pakkumuse esitamise ettepanek hõlmatud määruse nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju, või määruse nr 1268/2012, mis käsitleb määruse nr 966/2012 kohaldamise eeskirju, ühegi sättega, mis määraks kindlaks või piiritleks täpsemalt selles ettepanekus sisalduva teabe, mida tuleb või mida hankija võib pakkujale või teistele kandidaatidele edastada.

   Pealegi ei saa asjaomane institutsioon väita, et pakkumuse esitamise ettepanekute avalikustamine kahjustaks tema enda huve, kuna sellega avalikustaks tema hankija profiil turul. Nimelt isegi kui selle avalikustamine, milline on täidetavate ülesannete ja nende täitmiseks vajalike tööpäevade arvu suhe, võiks anda pakkujatele tulevaste hankementluste raames võimaluse teha kindlaks institutsiooni loendamismeetodi, siis asjaolu, et need pakkujad võivad saada teada minevikus võrdväärse teenuse suhtes kehtinud hinna, näib pigem viivat tegeliku konkurentsiolukorrani kui sellise olukorrani, mil konkurentsi on moonutatud.

   (vt punktid 62–65 ja 71)

4.  Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele ning määruse nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju, eesmärgid on erinevad ja need ei sisalda sätteid, mis näeksid sõnaselgelt ette ühe esimuse teise suhtes, mistõttu tuleb tagada, et mõlema määruse kohaldamine oleks vastastikku kooskõlas ning see võimaldaks järjepidevat kohaldamist. Nii tuleb määruse nr 966/2012 artiklis 102 ette nähtud läbipaistvuse põhimõte ühitada üldiste huvide, ettevõtjate õigustatud ärihuvide ja ausa konkurentsi kaitsega.

   (vt punkt 67)

5.  Selleks et saavutada liidu riigihangete valdkonda reguleerivate õigusnormide eesmärk, mis põhineb ausal konkurentsil, on oluline, et hankijad ei avalda hankemenetluses saadud teavet, mille sisu võidakse kasutada konkurentsi kahjustamiseks, ei käimasolevas menetluses ega ka hilisemates hankemenetlustes. Sellega seoses võivad pakkujate pakkumuses sisalduvad majandus- ja tehnilised andmed põhjendada asjaomase institutsiooni keeldumist võimaldada tutvuda edukaks tunnistatud pakkuja pakkumusega. Nii on see nimelt siis, kui sellised pakkumused on seotud pakkujate eriomase oskusteabega.

   Siiski ei ole sellega tegemist raamlepingu täitmiseks hankija poolt koostatud pakkumuse esitamise ettepaneku puhul. Arvestades aga sellise ettepaneku laadi ja eset, siis ei saa eeldada, et selline dokument sisaldab töövõtjale eriomaseid majandus- ja tehnilisi andmeid või selles tuuakse üksikasjalikult esile tema eriomane oskusteave. Vastupidi, pakkumuse esitamise ettepanek, mille on esitanud hankija, mitte tema töövõtjad, sisaldab üldiselt nende ülesannete kirjeldust, mille täitmist hankija soovib raamlepingu alusel, mille ta töövõtjaga sõlmis. Töövõtja esitab põhimõtteliselt alles pakkumuse esitamise ettepanekule vastates nende teenuste üksikasjad, mida ta on hankijale võimeline osutama, nende ekspertide profiili, kelle ta hankija käsutusse annab, ning tema teenuste maksumuse.

   (vt punktid 68–70)

6.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 78-82)

7.  Mis puudutab dokumentidega tutvumise taotlust, mis nõuaks 1500 dokumendi käsitsi eraldamist ligikaudu 10000 dokumendist, mis sisalduvad enam kui tuhandes kaustas ning millest igaüks koosneb keskmiselt 12 leheküljest ning mis teevad kokku vähemalt 18000 lehekülge, tuleb asuda seisukohale, et kõikide taotletud dokumentide konkreetselt ja ükshaaval uurimine kujutab asjaomase institutsiooni jaoks eriti suurt töömahtu.

   Seda haldusülesannet võib pidada ebamõistlikuks, kuna see tähendaks seda, et kõikide taotletud dokumentide uurimiseks määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 7 lõigetega 1 ja 3 ning artikli 8 lõigetega 1 ja 2 kehtestatud rangeid tähtaegu järgides, tuleks mitmetel täistööajaga töötajatel uurida taotletud dokumente mitmes peadirektoraadis ja seda ainult taotleja huvides. Neil isikutel, kes on asjaomasesse institutsiooni tööle võetud avaliku huvi ülesannete täitmiseks ja kelle töötasu tuleb avaliku sektori vahenditest, ei oleks seega enam võimalik täita ülesandeid, mis neile on pandud ennekõike selle avaliku huvi elluviimiseks, mis võiks tõsiselt kahjustada asjaomaste teenistuste nõuetekohast toimimist. Seega võib asjaomane institutsioon kaaluda esiteks avalikkuse õigust tutvuda dokumentidega ja teiseks sellega kaasnevat töömahtu, et tagada hea halduse põhimõtte kohaldamine.

   (vt punktid 84 ja 90–92)

8.  Mis puudutab hulga dokumentidega tutvumise taotluse saanud institutsiooni kohustust püüda taotlejaga nõu pidada ja leida teisi valikuvõimalusi, mis oleksid vähem koormavad, siis juhul, kui taotleja näitab üles suhtumist, mis välistab igasuguse koostöö, ning lükkab lihtsalt ja selgelt asjaomase institutsiooni õiglase lahenduse ettepaneku tagasi, isegi kui ta oleks võinud viidata dokumentidele, mis oleks tema arvates olnud esmatähtsad, on asjaomasel institutsioonil võimatu esitada määrusega nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele kehtestatud range tähtaja jooksul teisi konkreetseid ettepanekuid, mis oleksid võimaldanud tutvuda taotletud dokumentidega vähemalt osaliselt, eesmärgiga tasakaalustada hea halduse huvi ja avalikkuse huvi tutvuda taotletud dokumentidega.

   Neil asjaoludel võib asjaomane institutsioon tugineda ebamõistlikule töömahule selleks, et keelduda kõikide taotletud dokumentide konkreetselt ja ükshaaval uurimisest, ilma et tal oleks olnud teiste mõeldavate valikute puudumisel kohustus üksikasjalikult oma otsuses tuua esile põhjuseid, miks need teised valikud toonuks samuti kaasa ebamõistliku töömahu. Asjaomane institutsioon võib seetõttu dokumentide tutvumise võimaldamisest täielikult keelduda, ilma et temalt oleks vaja paluda nende dokumentide koopiate esitamist, mida ta tegelikult uuris.

   (vt punktid 100 ja 102)