This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62015TJ0121
Üldkohtu (kuues koda) 24. septembri 2019. aasta otsus.
Fortischem a.s. versus Euroopa Komisjon.
Riigiabi – Keemiatööstus – Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks – Mõiste „riigiabi“ – Riigi ressursid – Eelis – Tagastamine – Majanduslik järjepidevus – Hea halduse põhimõte – Põhjendamiskohustus.
Kohtuasi T-121/15.
Üldkohtu (kuues koda) 24. septembri 2019. aasta otsus.
Fortischem a.s. versus Euroopa Komisjon.
Riigiabi – Keemiatööstus – Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks – Mõiste „riigiabi“ – Riigi ressursid – Eelis – Tagastamine – Majanduslik järjepidevus – Hea halduse põhimõte – Põhjendamiskohustus.
Kohtuasi T-121/15.
Court reports – general – 'Information on unpublished decisions' section
ECLI identifier: ECLI:EU:T:2019:684
Kohtuasi T‑121/15
Fortischem a.s.
versus
Euroopa Komisjon
Üldkohtu (kuues koda) 24. septembri 2019. aasta otsus
Riigiabi – Keemiatööstus – Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks – Mõiste „riigiabi“ – Riigi ressursid – Eelis – Tagastamine – Majanduslik järjepidevus – Hea halduse põhimõte – Põhjendamiskohustus
Riigiabi – Mõiste – Riigi poolt eelise andmine riigi ressurssidest – Riigi ressursside ülekandmise puudumine – Mõju puudumine – Sekkumised, millel on äriühingut koormavatele kohustustele leevendav mõju – Hõlmamine
(ELTL artikli 107 lõige 1 ja artikkel 108)
(vt punktid 58–61)
Riigiabi – Mõiste – Õiguslik tähendus – Tõlgendamine objektiivsete asjaolude alusel – Kohtulik kontroll – Ulatus – Keeruline majanduslik hinnang – Tõendite tegelikkusele vastavuse, usaldusväärsuse ja sidususe kontroll – Asjakohaste andmete ammendavuse kontroll
(ELTL artikli 107 lõige 1)
(vt punktid 62–64)
Riigiabi – Mõiste – Abisaajatele eelise andmine – Maksejõuetuks tunnistatud strateegilise tähtsusega ettevõtjate suhtes erikorra kohaldamine võrreldes pankrotiõiguse üldnormidega – Hõlmamine – Tingimused – Pankrotihalduri kohustus jätkata vaatamata äriühingu majanduslikule olukorrale selle tegevust ja hoida ära põhjendamatuid kollektiivseid koondamisi – Hõlmamine
(ELTL artikli 107 lõige 1)
(vt punktid 72 ja 75–79)
Riigiabi – Mõiste – Hindamine eraõigusliku investori kriteeriumi alusel – Maksejõuetuks tunnistatud strateegilise tähtsusega ettevõtjate suhtes erikorra kohaldamine võrreldes pankrotiõiguse üldnormidega – Avaliku võimu kandjana tegutsev riik – Välistamine
(ELTL artikli 107 lõige 1)
(vt punktid 85, 86 ja 150)
Riigiabi – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustused – Hoolikas ja erapooletu uurimine – Võimalikult täielike ja usaldusväärsete tõendite arvesse võtmine – Kohustuse ulatus – Võimalus teha otsus kättesaadava teabe põhjal – Tingimused
(ELL artikli 4 lõige 3; ELTL artikli 107 lõige 1 ja artikli 108 lõige 2)
(vt punktid 157 ja 158)
Riigiabi – Komisjoni otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks ning kohustatakse see tagasi nõudma – Komisjoni võimalus jätta tagastatava summa täpse suuruse väljaarvutamine liikmesriigi ametivõimudele
(ELTL artikli 108 lõige 2)
(vt punktid 167–169)
Riigiabi – Komisjoni otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks ja kohustatakse selle andmist lõpetama – Liikmesriigi kohustuste kindlaksmääramine – Tagasinõudmise kohustus – Ulatus – Eelnenud olukorra taastamine
(ELTL artikli 108 lõige 2)
(vt punktid 180 ja 181)
Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Võlgniku kindlaksmääramine tegevuse lõpetamise korral – Abi saanud ettevõtja, kes on pankrotis – Uue äriühingu asutamine pankrotis ettevõtja tegevuse jätkamiseks – Uuel äriühingul lasuv tagasimaksmise kohustus – Tingimused – Ettevõtja „majandusliku järjepidevuse“ kriteerium – Arvesse võetavad asjaolud – Konkurentsieelise saamine – Kohustus võtta arvesse kõiki asjakohaseks osutuda võivaid asjaolusid – Puudumine
(ELTL artikli 108 lõige 2)
(vt punktid 205–212)
Kokkuvõte
Üldkohus jättis 24. septembril 2019 kuulutatud kohtuotsuses Fortischem vs. komisjon (T‑121/15) rahuldamata hagi, milles äriühing Fortischem palus tühistada komisjoni 15. oktoobri 2014. aasta otsuse 2015/1826 riigiabi kohta, mida Slovakkia andis äriühingule Novácké chemické závody, a.s. (edaspidi „NCHZ“) ( 1 ).
NCHZ oli kolme tegevusüksusega kemikaalitootja, mis käitas Trenčíni piirkonnas (Slovakkia) asuvat keemiatehast. Pärast seda, kui äriühing teatas, et ta ei ole suuteline oma tegevust jätkama, ja esitas pankrotiavalduse, algatati 2009. aasta oktoobris tema suhtes pankrotimenetlus. Algul kuulutasid Slovakkia ametiasutused NCHZi vastavalt strateegiliste äriühingute seadusele ( 2 ) ajavahemikuks 2. detsembrist 2009 kuni 31. detsembrini 2010„strateegiliseks äriühinguks“, millest tulenevalt kohaldati tema suhtes erikorda võrreldes pankrotiõiguse üldnormidega ning kohustati pankrotihaldurit jätkama äriühingu tegevust ja hoidma ära põhjendamatuid kollektiivseid koondamisi. Hiljem kohaldati NCHZi suhtes pankrotiseadust. Pärast seda, kui võlausaldajad olid 26. jaanuaril 2011 otsustanud NCHZi tegevust jätkata, tegi Trenčini kohus 7. juunil 2011 täitmisele kuuluva määruse, milles ta kohustas pankrotihaldurit korraldama NCHZi müümiseks pakkumismenetlus. Pakkumismenetluse tulemusel müüdi NCHZ äriühingule Via Chem Slovakia a.s. ning tehing viidi lõpule 31. juulil 2012. 1. augustil 2012 müüs Via Chem Slovakia hagejale Fortischem NCHZi keemiadivisjoni, välja arvatud kinnisvara (hooned ja maa), mis anti hageja valdusesse rendilepingu alusel.
Komisjon tuvastas otsusega 2015/1826, et NCHZi kuulutamise tõttu strateegiliseks äriühinguks on Slovakkia andnud NCHZ-le abi summas 4783424,10 eurot, et abi on antud ebaseaduslikult ning et see on siseturuga kokkusobimatu, mistõttu tuleb saadud abi NCHZ-lt ja selle omandanud Fortischemilt tagasi nõuda.
Kõigepealt väitis hageja oma hagis peaasjalikult seda, et NCHZ-le strateegilise äriühingu staatuse andmist ei saa käsitada riigiabina, kuna riigi ressursside ülekandmist ega majandusliku eelise andmist ei toimunud. Üldkohus märkis, et vastavalt 1. detsembri 1998. aasta kohtuotsusele Ecotrade ( 3 ) tuleb ettevõtja suhtes erikorra kohaldamist võrreldes pankrotiõiguse üldnormidega pidada riigiabi andmiseks muu hulgas siis, kui ettevõtjal lubati jätkata oma majandustegevust olukorras, kus see oleks pankrotiõiguse üldnormide kohaldamisel olnud välistatud, ning tuvastas, et kõnealusel juhul oli tegemist sellise olukorraga. Üldkohus nimelt leidis, et strateegiliste äriühingute seaduse kohaldamise tulemusel nähti ette esiteks NCHZi tegevuse jätkamine olenemata sellest, milline on tema majanduslik olukord ja tema suutlikkus maksta võlgu muu hulgas avalikule sektorile, ja teiseks töötajate ametisse jätmine kollektiivsete koondamiste piirangu tõttu. See võimaldas tal jätkata tegevust, andes seeläbi tema klientidele ja tarnijatele kindlustunde, et äriühingu tegevus jätkub kuni 2010. aasta lõpuni. Samal ajal tõi selle seaduse kohaldamine NCHZi suhtes muu hulgas avaliku sektori võlausaldajatele kaasa riski, et nende nõuded esimese pankrotiperioodi vältel suurenevad, mis nii ka juhtus. Ent tavapärastele turutingimustele vastavatel asjaoludel ei oleks NCHZ sellist eelist saanud, liiatigi riigi ressurssidest.
Hageja väitis lisaks, et riigiabi tagastamise kohustus ei saa talle laieneda, kuna tema ja NCHZi vahel ei olnud majanduslikku järjepidevust. Üldkohus märkis sellega seoses esmalt, et kui ebaseaduslikku abi saanud ettevõtja on pankrotis ja pankrotis ettevõtja tegevusest osa jätkamiseks on asutatud äriühing, võib selline tegevuse jätkamine – kui õigusvastaselt antud abi tagasi ei maksta – tingida selle konkurentsimoonutuse edasikestmise, mis tuleneb konkurentsieelisest, mille see äriühing sai turul võrreldes oma konkurentidega. Nii on see eeskätt siis, kui omandatakse likvideerimisel oleva äriühingu vara selle eest turutingimustele vastavat hinda maksmata või kui tuvastatakse, et äriühingu asutamisega hiiliti kõrvale kõnealuse abi tagastamise kohustusest, kusjuures olgu täpsustatud, et selle tuvastamiseks, et vara üleandmisega hoiti kõrvale tagasinõudmise kohustusest, ei ole tahtluse esinemine vajalik. Üldkohus järeldas sellest, et üksnes asjaolu, et vara võõrandamise hind on turutingimustega kooskõlas, ei võimalda välistada majanduslikku järjepidevust ega takista seda, et teatavatel tingimustel on kõrvalehoidmise tagajärje tõttu tagasinõudmise kohustust võimalik laiendada, ilma et peaks üldse esinema kõrvalehoidmise tahe.
Käesolevas asjas otsustas Üldkohus pärast seda, kui oli analüüsinud hageja poolt NCHZi omandamise erinevaid asjaolusid, et komisjon ei ole teinud viga, kui ta leidis esiteks, et nii tegevuse ulatus kui ka selle majanduslik loogika võisid olla märk majanduslikust järjepidevusest ning teiseks, et ei saanud olla kindel, et kaks järjestikust müüki toimusid turuhinnaga. Seetõttu oli komisjonil õigus järeldada, et tagasimaksmise kohustus laieneb hagejale, sõltumata sellest, kas meetmetest kõrvalehoidmise tahe on tuvastatud.
( 1 ) Komisjoni 15. oktoobri 2014. aasta otsus (EL) 2015/1826 riigiabi SA.33797 (2013/C) (ex 2013/NN) (ex 2011/CP) kohta, mida Slovakkia andis äriühingule NCHZ (ELT 2015, L 269, lk 71).
( 2 ) 5. novembri 2009. aasta seadus nr 493/2009 strateegilise tähtsusega äriühinguid puudutavate teatavate meetmete ja teatavate seaduste muutmise kohta.
( 3 ) Euroopa Kohtu 1. detsembri 1998. aasta otsus Ecotrade (C‑200/97, EU:C:1998:579, punkt 45).