This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62015CO0418
Euroopa Kohtu presidendi määrus, 6.10.2015.
Cap Actions SNCM versus Société nationale maritime Corse Méditerranée (SNCM) ja Euroopa Komisjon.
Apellatsioonkaebus – Menetlusse astumine – Huvi kohtuvaidluse lahenduse vastu.
Kohtuasi C-418/15 P(I).
Euroopa Kohtu presidendi määrus, 6.10.2015.
Cap Actions SNCM versus Société nationale maritime Corse Méditerranée (SNCM) ja Euroopa Komisjon.
Apellatsioonkaebus – Menetlusse astumine – Huvi kohtuvaidluse lahenduse vastu.
Kohtuasi C-418/15 P(I).
Court reports – general
Kohtuasi C‑418/15 P(I)
Cap Actions SNCM
versus
Société nationale maritime Corse Méditerranée (SNCM)
ja
Euroopa Komisjon
„Apellatsioonkaebus — Menetlusse astumine — Huvi kohtuvaidluse lahenduse vastu”
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu asepresidendi määrus, 6. oktoober 2015
Kohtumenetlus — Menetlusse astumine — Vastuvõetavuse tingimused — Huvi kohtuasja lahenduse vastu — Mõiste — Otsese ja olemasoleva huvi nõue — Vaidlus, mis puudutab riigiabi valdkonnas tehtud komisjoni otsuse õiguspärasust — Rahaliste huvide kahjustamisele tugineva äriühingu vähemusaktsionäri otsese huvi puudumine — Piirid — Lahendus, mis muudab selle aktsionäri õiguslikku olukorda
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 40 teine lõik)
Apellatsioonkaebus — Väited — Esimest korda apellatsioonkaebuses esitatud väide — Vastuvõetamatus
(ELTL artikli 256 lõike 1 teine lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)
Apellatsioonkaebus — Väited — Asjaolude ja tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus — Välistamine, välja arvatud tõendite moonutamise korral
(ELTL artikli 256 lõike 1 teine lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)
Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 40 teisele lõigule on igal isikul, kes tõendab oma põhjendatud huvi kohtuvaidluse lahenduse vastu, õigus Euroopa Liidu kohtutes läbivaatamisel olevates kohtuasjades menetlusse astuda.
Mõistet „huvi kohtuvaidluse lahenduse vastu” tuleb nimetatud artikli 40 teise lõigu mõttes määratleda kohtuasja eset arvestades ning käsitada seda otsese ja olemasoleva huvina nõuete endi suhtes, mitte huvina esitatud väidete ja argumentide suhtes. Termin „kohtuvaidluse lahendus” viitab nimelt kohtult palutud lõplikule otsusele, nii nagu seda väljendatakse kohtuotsuse resolutsioonis.
Selles küsimuses tuleb muu hulgas kontrollida, et vaidlustatud akt puudutaks menetlusse astujat otseselt ja et tema huvi vaidluse lahenduse vastu oleks kindel. Põhimõtteliselt saab huvi kohtuvaidluse lahenduse vastu pidada piisavalt otseseks vaid siis, kui see lahendus võib muuta menetlusse astumist taotleva isiku õiguslikku olukorda.
Riigiabi valdkonnas tehtud komisjoni otsuse peale esitatud tühistamishagi raames ei saa mõjutamist – isegi kui see on oluline –, mis puudutab Üldkohtu menetletavas asjas kohtuasja pooleks oleva äriühingu aktsionäride majanduslikke ja rahalisi huve, või ka niisuguse investeerimisfondi huve, kelle kaudu teatud investorid omavad selle äriühingu aktsiaid, pidada nende aktsionäride ja selle fondi huvide otseseks mõjutamiseks, mis põhjendaks huvi kohtuvaidluse lahenduse vastu Euroopa Kohtu põhikirja artikli 40 teise lõigu tähenduses, kuna see ei mõjuta nende õiguslikku olukorda. Nimelt ühtivad need huvid vaidluses kohtuasja pooleks oleva äriühingu enda huvidega ja selles asjas tehtav lahend mõjutab neid vaid kaudselt, tagajärgede kaudu, mida see lahend toob kaasa kohtuasja poolele.
Kuid asjaolu, et äriühingu vähemusaktsionäri huvid on erinevad selle äriühingu peamise aktsionäri huvidest ja järelikult võimalik et ka äriühingu enda huvidest, võib anda sellele vähemusaktsionärile huvi – mis erineb äriühingu huvist ‐ niisuguse kohtuvaidluse lahenduse vastu, milles see äriühing on kohtuasja pool. Ent sellele erandile tuginemiseks tuleb vähemusaktsionäril esitada konkreetseid tõendeid, millest nähtub see huvide erinevus asjassepuutuva kohtuvaidluse lahenduse vastu, arvestades selle eset.
(vt punktid 4–6, 20, 31)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 11, 13, 15)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 24, 26)