Liidetud kohtuasjad C‑593/15 P ja C‑594/15 P

Slovaki Vabariik

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Euroopa Liidu omavahendid – Otsus 2007/436/EÜ – Liikmesriikide rahaline vastutus – Teatavate imporditollimaksude kaotus – Kohustus maksta Euroopa Komisjonile kaotusele vastav summa – Tühistamishagi – Vastuvõetavus – Euroopa Komisjoni kiri – Mõiste „vaidlustatav akt“

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (neljas koda) 25. oktoobri 2017. aasta otsus

1. Tühistamishagi–Vaidlustatavad aktid–Mõiste–Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid–Komisjoni kiri, millega liikmesriigil palutakse mitteametlikult maksta traditsioonilised omavahendid liidu eelarvesse–Väljajätmine

   (ELTL artikkel 263)

2. Apellatsioonkaebus–Väited–Liidu õigust rikkuvad kohtuotsuse põhjendused–Muude õiguslike asjaoludega põhjendatud resolutsioon–Rahuldamata jätmine

3. Tühistamishagi–Vaidlustatavad aktid–Mõiste–Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid–Selle tingimuse kohaldamata jätmise võimalus tõhusale kohtulikule kaitsele tuginedes–Puudumine

   (ELL artikli 6 lõike 1 kolmas lõik; ELTL artikli 263 neljas lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47 ja artikli 52 lõige 7)

4. Apellatsioonkaebus–Väited–Ebapiisavad põhjendused–Kaudne põhjendamine Üldkohtu poolt–Lubatavus–Tingimused

   (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja artikli 53 esimene lõik)

1.  Vaidlustatavad aktid ELTL artikli 263 tähenduses on kõik liidu institutsioonide vastu võetud sätted, mille eesmärk on sõltumata nende vormist tekitada siduvaid õiguslikke tagajärgi.

   See ei ole nii selliste kirjade puhul, mille komisjoni direktor on adresseerinud liikmesriigile ning milles ta on esiteks esitanud oma direktoraadi seisukoha, mille kohaselt kõnealune liikmesriik vastutab teises liikmesriigis põhjustatud omavahendite kaotuse eest, ja teiseks esitanud oma arvamuse selle kohta, millised sellise omavahendite kaotuse õiguslikud tagajärjed ja millised kohustused tulenevad sellest tema arvates adressaadiks olevale liikmesriigile, paludes samas nimetatud liikmesriigil teha kõnealused summad kättesaadavaks. Nimelt tuleb kõigepealt tõdeda, et ainult õigusliku arvamuse esitamine või ainult üleskutse teha asjaomased summad kättesaadavaks, ei saa tekitada õiguslikke tagajärgi. Lisaks, ainuüksi asjaolu, et vaidlusalustes kirjades on määratud kindlaks nende summade kättesaadavaks tegemise tähtaeg ja antud samas teada, et viivituse korral võib tekkida viivise tasumise kohustus, ei võimalda nende kirjade üldist sisu arvestades asuda seisukohale, et komisjon tahtis oma arvamuse väljendamise asemel võtta vastu siduvaid õiguslikke tagajärgi tekitavad aktid, ega võimalda seega käsitada neid kirju vaidlustatavate aktidena.

   Edasi tuleb seoses kontekstiga täpsustada, et selliste kirjade saatmine, nagu on vaidlusalused kirjad, oli komisjoni tavaline praktika, mille eesmärk on alustada mitteformaalset arutelu seoses liidu õiguse liikmesriigipoolse järgimisega, millele võib järgneda liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse kohtueelse etapi alustamine. Kuid komisjoni kaalutlusõigust liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse alustamisel arvestades ei tekita põhjendatud arvamus siduvaid õiguslikke tagajärgi. See kehtib a fortiori kirjade puhul, mida võib käsitada kui lihtsat mitteformaalset kontakti loomist enne liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse kohtueelse etapi alustamist. Mis puudutab lõpuks komisjoni pädevust, siis puudub sellel institutsioonil igal juhul pädevus võtta vastu siduvaid akte, mis kohustavad liikmesriiki tegema asjaomased summad kättesaadavaks.

   (vt punktid 46 ja 58–64)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 55)

3.  Mis puudutab tühistamishagi vastuvõetavuse tingimusi, siis kuigi vaidlustatud akti siduvate õiguslike tagajärgede tingimust tõlgendades tuleb silmas pidada õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 esimeses lõigus, piisab meeldetuletusest, et selle õiguse eesmärk ei ole muuta aluslepingutes ette nähtud kohtuliku kontrolli süsteemi ja eelkõige otse Euroopa Liidu kohtule esitatavate hagide vastuvõetavusega seotud norme, nagu see nähtub ka harta artikli 47 selgitustest, mida tuleb vastavalt ELL artikli 6 lõike 1 kolmandale lõigule ja harta artikli 52 lõikele 7 võtta arvesse harta tõlgendamisel. Seega ei saa mõiste „vaidlustatav akt“ tõlgendamine kõnealust artiklit 47 arvestades viia selleni, et nimetatud tingimus jäetakse kohaldamata, ilma et seejuures ei mindaks kaugemale aluslepinguga liidu kohtutele antud pädevusest.

   (vt punkt 66)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 73 ja 74)