Kohtuasi C‑585/15

Raffinerie Tirlemontoise SA

versus

Belgia riik

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal de première instance francophone de Bruxelles)

Eelotsusetaotlus – Suhkur – Toodangumaksud – Keskmise kahjumi arvutamine – Toodangumaksude arvutamine – Määrus (EÜ) nr 2267/2000 – Kehtivus – Määrus (EÜ) nr 1993/2001 – Kehtivus

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (kolmas koda) 9. veebruari 2017. aasta otsus

1. Põllumajandus–Ühine turukorraldus–Suhkur–Toodangumaks–Tõenäolise keskmise kahjumi arvutamine suhkrutonni kohta–Eksporditoetuste toel eksporditud toodangukoguste arvesse võtmine

   (Nõukogu määrus nr 2038/1999, artikli 33 lõige 1)

2. Põllumajandus–Ühine turukorraldus–Suhkur–Toodangumaks–Väljaarvutamine–Keskmise kahjumi suhkrutonni kohta arvesse võtmine

   (Nõukogu määrus nr 2038/1999, artikkel 33)

3. Põllumajandus–Ühine turukorraldus–Suhkur–Toodangumaks–Väljaarvutamine–Määrused nr 2267/2000 ja nr 1993/2001–Arvutusmeetodi kasutamine, mis ei rajane arvestamisel eksporditoetuste tegeliku summaga ja toob kaasa kogukahjumi suurendamise–Lubamatus–Tühistamine

   (Nõukogu määrus nr 2038/1999, artikli 33 lõige 1 ja nõukogu määrus nr 1260/2001, artikli 15 lõige 1; komisjoni määrused nr 2267/2000, nr 1993/2001 ja nr 1193/2009)

4. Eelotsuse küsimused–Kehtivuse hindamine–Liidu õigusakti kehtetuks tunnistamine–Mõju–ELTL artikli 264 kohaldamine analoogia alusel

   ELTL artikli 264 teine lõik ja ELTL artikkel 267

1.  Nõukogu 13. septembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2038/1999 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta artikli 33 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et keskmise kahjumi arvutamiseks tuleb kõikide sellele sättele vastavate toodete eksporditoetuste tegelike kulude kogusumma jagada selliste eksporditud toodete koguste kogusummaga, olenemata sellest, kas seoses viimati mainitud kogustega maksti tegelikult toetusi või mitte.

   Määruse nr 2038/1999 artikli 33 lõike 1 punkti d kohaselt võrdub keskmine kahjum toetuste kogusumma ja maksude kogusumma vahega kõnealusel turustusaastal täidetavate ekspordikohustuste kogutonnimääralt (vt selle kohta kohtuotsused, 8.5.2008, Zuckerfabrik Jülich jt, C‑5/06 ja C‑23/06–C‑36/06, EU:C:2008:260, punkt 46 ning 27.9.2012, Zuckerfabrik Jülich jt, C‑113/10, C‑147/10 ja C‑234/10, EU:C:2012:591, punkt 39). Mõistega „kõnealusel turustusaastal täidetavad ekspordikohustused“, mille tonnaaž kujutab endast määruse nr 2038/1999 artikli 33 lõike 1 punkti d kohaldamisel suhtearvutustehte nimetajat, mis võimaldab arvutada keskmise kahjumi, on hõlmatud kõik nimetatud määruse artikli 33 kohaldamisalasse kuuluvate toodete kogused, mis on mõeldud eksportimiseks Euroopa Ühendusest, ja küsimusel, kas ekspordiks mõeldud toodete kogustega seoses on antud eksporditoetust või mitte, ei ole selle mõistega seoses mingit tähtsust (vt selle kohta kohtuotsus, 8.5.2008, Zuckerfabrik Jülich jt, C‑5/06 ja C‑23/06–C‑36/06, EU:C:2008:260, punktid 49–51).

   Seega kõiki määruse nr 2038/1999 artikli 33 kohaldamisalasse kuuluvate eksporditud toodete koguseid, olenemata sellest, kas nendega seoses maksti tegelikult toetusi või mitte, tuleb vastavalt sama artikli lõikele 1 võtta arvesse tõenäolise keskmise kahjumi arvutamisel toote tonni kohta (vt selle kohta kohtuotsus, 8.5.2008, Zuckerfabrik Jülich jt, C‑5/06 ja C‑23/06–C‑36/06, EU:C:2008:260, punkt 61). Mis puutub „toetuste kogusummasse“, mis kujutab endast määruse nr 2038/1999 artikli 33 lõike 1 punkti d kohaldamisel suhtearvutustehte lugejat, mis võimaldab arvutada keskmise kahjumi, siis peab sellel olema otsene seos ühenduse eelarvel lasuvate kulukohustustega, mis puudutavad suhkrusektori ülejääkide realiseerimist, ja seepärast rajanema arvestamisel nende eksporditoetustega, mida makstakse, et tagada ekspordikohustusega hõlmatud toodete koguste müük (vt selle kohta kohtuotsus, 27.9.2012, Zuckerfabrik Jülich jt, C‑113/10, C‑147/10 ja C‑234/10, EU:C:2012:591, punktid 48 ja 49).

   (vt punktid 16–20 ja resolutsiooni punkt 1)

2.  Tuleb märkida, et määruse nr 2038/1999 ja eelkõige selle artikli 33 alusel, arvutatakse toodangumaksud kogukahjumi alusel (vt selle kohta kohtuotsus, 8.5.2008, Zuckerfabrik Jülich jt, C‑5/06 ja C‑23/06–C‑36/06, EU:C:2008:260, punkt 41) Lisaks tuleneb nimetatud määruse artikli 33 lõike 2 punktist c, et kogukahjum saadakse, korrutades eksporditava ülejäägi keskmise kahjumiga. Seega toob keskmise kahjumi suuremana määratlemine vältimatult kaasa kogukahjumi suuremana määratlemise ja seega liiga kõrgete toodangumaksude fikseerimise (kohtuotsus, 27.09.2012, Zuckerfabrik Jülich jt, C‑113/10, C‑147/10 ja C‑234/10, EU:C:2012:591, punkt 47). Keskmine kahjum määruse nr 2038/1999 artikli 33 lõike 2 punkti b tähenduses arvutatakse vastavalt arvutusreeglile sama määruse artikli 33 lõike 1 punkti d teises lõigus.

   Eelnevast tulenevalt tuleb vastata teisele küsimusele, et määruse nr 2038/1999 artikli 33 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et toodangumaksude kogusumma arvutamiseks tuleb võtta arvesse keskmist kahjumit, mis on arvutatud jagades kõikide sellele sättele vastavate toodete eksporditoetuste tegelike kulude kogusumma selliste eksporditud toodete koguste kogusummaga, olenemata sellest, kas seoses viimati mainitud kogustega maksti tegelikult toetusi või mitte.

   (vt punktid 21, 23, 24 ja 26 ning resolutsiooni punkt 2)

3.  Komisjoni 12. oktoobri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2267/2000, millega määratakse kindlaks 1999/2000. turustusaastal kehtivad põhitoodangumaksud ja lisamaksu arvutamise koefitsient suhkrusektoris, ning komisjoni 11. oktoobri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1993/2001, millega määratakse kindlaks 2000/2001. turustusaastal kehtivad põhitoodangumaksud suhkrusektoris, on kehtetud.

   Oluline on meenutada, et Euroopa Kohus on sedastanud, et komisjoni kasutatud arvutusmeetod komisjoni 3. novembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1193/2009, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1762/2003, (EÜ) nr 1775/2004, (EÜ) nr 1686/2005 ja (EÜ) nr 164/2007 ning millega määratakse kindlaks turustusaastatel 2002/2003, 2003/2004, 2004/2005 ja 2005/2006 kehtivad toodangumaksud suhkrusektoris (ELT 2009, L 321, lk 1), ette nähtud suhkrusektori toodangumaksude kindlaksmääramiseks ei rajanenud enam arvestamisel nende eksporditoetustega, mida makstakse, et tagada töödeldud toodetes sisalduvate, ekspordikohustusega hõlmatud suhkrukoguste müük. Euroopa Kohus on nimelt asunud seisukohale, et see arvutusmeetod seisneb selles, et kõigile neile kogustele omistatakse teoreetiline toetussumma, mis tuleneb komisjoni poolt perioodiliselt kindlaksmääratavate summade keskmisest, sõltumata sellest, kas toetust tegelikult makstakse ja milline on selle toetuse tegelik summa (kohtuotsus, 27.9.2012, Zuckerfabrik Jülich jt, C‑113/10, C‑147/10 ja C‑234/10, EU:C:2012:591, punkt 48). Sellise teoreetilise toetussumma kasutamisel suhtearvutustehte lugejana keskmise kahjumi arvutamisel toob lugeja suurendamine vältimatult kaasa keskmise kahjumi suurendamise, seega ka kogukahjumi suurendamise vastuolus määruse nr 1260/2001 artikli 15 lõikega 1 (vt selle kohta kohtuotsus, 27.9.2012, Zuckerfabrik Jülich jt, C‑113/10, C‑147/10 ja C‑234/10, EU:C:2012:591, punkt 50).

   Kuid on selge, et komisjoni kasutatud arvutusmeetod määrustes nr 2267/2000 ja nr 1993/2001 ette nähtud suhkrusektori toodangumaksu kindlaksmääramiseks ei rajanenud enam arvestamisel nende eksporditoetuste tegeliku summaga, mida makstakse, et tagada töödeldud toodetes sisalduvate, ekspordikohustusega hõlmatud suhkrukoguste müük. Niivõrd kui selline arvutusmeetod viitas käesoleva kohtuotsuse punktis 28 meenutatud põhjustel keskmise kahjumi ja seega ka kogukahjumi suuremana määratlemisele, tuleb seda samuti vaadelda vastuolus olevana määruse nr 2038/1999 artikli 33 lõikega 1.

   (vt punktid 27, 28, 30–32 ja resolutsiooni punkt 3)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 37 ja 38)