Kohtuasi C‑468/15 P

PT Perindustrian dan Perdagangan Musim Semi Mas (PT Musim Mas)

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

„Apellatsioonkaebus — Dumping — Rakendusmäärused (EL) nr 1138/2011 ja (EL) nr 1241/2012 — Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärinevate rasvalkoholide ja nende segude import — Määrus (EÜ) nr 1225/2009 — Artikli 2 lõike 10 punkt i — Kohandamine — Ülesanded, mis on samastatavad komisjonitasu alusel töötava esindaja omadega — Artikli 2 lõike 10 esimene lõik — Normaalväärtuse ja ekspordihinna vastavus — Hea halduse põhimõte”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (üheksas koda) 26. oktoobri 2016. aasta otsus

1. Apellatsioonkaebus – Väited – Asjaolude ja tõendite ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Asjaolude ja tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

   (ELTL artikli 256 lõige 1)

2. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumping – Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemine – Kohandused – Müügiga seotud komisjonitasu arvessevõtmine – Ettevõtja ülesanded, mis on sarnased komisjonitasu alusel töötava agendi omadega – Turustaja, kes moodustab tootjaga ühe majandusüksuse – Välistamine – Majandusüksuse olemasolu tuvastamise – Arvesse võetavad asjaolud

   (Nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 2 lõike 10 punkt i)

3. Tühistamishagi – Liidu kohtu pädevus – Institutsiooni otsuse põhjenduse asendamine – Lubamatus

   (ELTL artiklid 263 ja 264)

4. Apellatsioonkaebus – Väited – Põhjenduste ebapiisavus – Kaudne põhjendamine Üldkohtu poolt – Lubatavus – Tingimused

   (EÜ artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja artikli 53 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 81)

5. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumping – Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemine – Kohandused – Tõendamiskoormis

   (Nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 2 lõike 10 punkt i)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 27–29, 59, 60, 74, 75, 94, 95, 104 ja 105)

2.  Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemise kontekstis saab määruse nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (algmäärus) artikli 2 lõike 10 punkti i alusel kohanduse teha ainult siis, kui kolmandas riigis asutatud tootja ja temaga seotud turustaja, kes korraldab eksporti liitu, moodustavad ühe majandusüksuse.

   Õiguslikult eraldiseisvatest ettevõtjatest moodustatud kontserni sisene tootmis- ja müügitegevuse jaotus ei muuda asjaolu, et tegemist on ühe majandusüksusega, kes korraldab sellisel viisil kõik need tegevused, mida muudel juhtudel teostab üksus, kes on ka õiguslikus plaanis üks üksus.

   Sellisel juhul võimaldab ühe majandusüksuse olemasolu arvessevõtmine vältida seda, et kulud, mis sisalduvad ilmselgelt toote müügihinnas, kui müüki teostab tootja struktuurisisene müügiosakond, ei sisaldu müügihinnas, kui sama müüki teostab ettevõtja, kes on õiguslikult eraldiseisev, kuid keda tootja majanduslikult kontrollib.

   Järelikult ei saa sellise turustaja ülesandeid, kes moodustab kolmandas riigis asutatud tootjaga ühe majandusüksuse, pidada samastatavateks komisjonitasu alusel töötava esindaja omadega algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i tähenduses.

   Siis, kui analüüsitakse seda, kas tootja ja temaga seotud turustaja moodustavad ühe majandusüksuse, on otsustava tähtsusega võtta arvesse selle tootja ja turustaja suhete majanduslikku tegelikkust. Kuna tuvastada tuleb selle tootja ja turustaja suhete majanduslik tegelikkus, siis peavad liidu institutsioonid arvesse võtma kõiki asjas tähtsust omavaid tegureid, mis võimaldavad kindlaks teha, kas see turustaja täidab või ei täida kõnealuse tootja struktuurisisese müügiosakonna ülesandeid. Need tegurid ei saa piirduda ainult ülesannetega, mida seotud turustaja täidab üksnes seoses selle asjaomase toote müügiga, mida valmistab tootja, kes väidab end moodustavat selle turustajaga ühe majandusüksuse. Ka see, kui kolmandas riigis asutatud tootja esitab osa liitu suunatud eksportmüügi arved otse, on selline asjakohane tegur, mida need institutsioonid võivad arvesse võtta.

   (vt punktid 39–44, 49 ja 56)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 64)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 71)

5.  Kui pool palub määruse nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (algmäärus) artikli 2 lõike 10 alusel teha kohandamisi, mille eesmärk on muuta normaalväärtus ja ekspordihind dumpingumarginaali arvutamise eesmärgil võrreldavaks, peab ta tõendama, et tema nõue on põhjendatud.

   Kohustus tõendada, et teha tuleb algmääruse artikli 2 lõike 10 punktides a–k loetletud konkreetsed kohandused, lasub neil isikutel, kes soovivad kohandust teha.

   Seega, kui tootja palub kohandada normaalväärtust üldjuhul allapoole või ekspordihindu loogiliselt ülespoole, peab see ettevõtja ka näitama ja tõendama, et tingimused sellise kohanduse tegemiseks on täidetud. Vastupidisel juhul, kui liidu institutsioonid leiavad, et ekspordihinda tuleb allapoole kohandada põhjusel, et tootjaga seotud müügiettevõtja täidab ülesandeid, mis on samastatavad komisjonitasu alusel töötava esindaja omadega, peavad need institutsioonid vähemalt esitama üksteist toetavad kaudsed tõendid, mis kinnitavad, et see tingimus on täidetud.

   Kui liidu institutsioonid on esitanud üksteist toetavad kaudsed tõendid selle kohta, et tootjaga seotud turustaja täidab ülesandeid, mis on samastatavad komisjonitasu alusel töötava esindaja omadega, siis järelikult peab see turustaja või see tootja tõendama, et algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel kohanduse tegemine ei ole põhjendatud, esitades näiteks tõendid selle kohta, et nad moodustavad ühe majandusüksuse. Sellel otstarbel võivad ettevõtjad eelkõige tõendada, et nad ei tegutse sõltumatult ja et neid seovad tasustamiskokkulepped. Algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohaldamisel ei eksisteeri mingit eeldust, et seotud ettevõtjad ei tegutse sõltumatult ja et neid seovad tasustamiskokkulepped, nii et liidu institutsioonid peaks selle sätte alusel kohanduse tegemiseks tõendama, et neid üksusi juhitakse sõltumatult.

   (vt punktid 82–86)