Kohtuasi C‑429/15

Evelyn Danqua

versus

Minister for Justice and Equality jt

(Court of Appeal’i esitatud eelotsusetaotlus)

„Eelotsusetaotlus — Direktiiv 2004/83/EÜ — Pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi saamise miinimumnõuded — Liikmesriigi menetlusnorm, mis näeb täiendava kaitse taotluse esitamiseks ette viieteistkümne tööpäeva pikkuse tähtaja alates varjupaigataotluse rahuldamata jätmisest teatamisest — Liikmesriikide menetlusautonoomia — Võrdväärsuse põhimõte — Tõhususe põhimõte — Täiendava kaitse seisundi saamise taotluse läbivaatamise menetluse korrakohane toimimine — Tagasisaatmismenetluse korrakohane toimimine — Vastuolu”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (kolmas koda) 20. oktoobri 2016. aasta otsus

1. Euroopa Liidu õigus – Üksikisikutele antud õigused – Siseriiklikud menetlusnormid – Kohaldamise tingimused – Võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtete järgimine – Liikmesriigi menetlusnorm, mis näeb täiendava kaitse taotluse esitamiseks ette viieteistkümne tööpäeva pikkuse tähtaja alates varjupaigataotluse rahuldamata jätmisest teatamisest – Võrdvääruse põhimõttele tuginemise asjakohatus

   (Nõukogu direktiivid 2004/83 ja 2005/85)

2. Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Liidu õiguse asjakohaste aspektide väljaselgitamine – Küsimuste ümbersõnastamine

   (ELTL artikkel 267)

3. Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Varjupaigapoliitika – Pagulasseisund või täiendava kaitse seisund – Direktiiv 2004/83 – Liikmesriigi menetlusnorm, mis näeb täiendava kaitse taotluse esitamiseks ette viieteistkümne tööpäeva pikkuse tähtaja alates varjupaigataotluse rahuldamata jätmisest teatamisest – Lubamatus – Vastuolu tõhususe põhimõttega

   (Nõukogu direktiiv 2004/83)

1.  Võrdväärsuse põhimõttele tuginemine on asjakohatu eelotsusetaotluse raames, milles käsitletakse küsimust, kas võrdväärsuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklik menetlusnorm, mis näeb täiendava kaitse seisundi saamise taotluse esitamiseks ette viieteistkümne tööpäeva pikkuse aegumistähtaja alates kuupäevast, mil pädev asutus teatab varjupaigataotlejale, kelle taotlus on rahuldamata jäetud, võimalusest esitada täiendava kaitse taotlus.

   Nimelt eeldab võrdväärsuse põhimõtte järgimine liikmesriigi normi erisusteta kohaldamist menetluste suhtes, mis esitatakse kas liidu õiguse või siseriikliku õiguse alusel.

   Ent eelotsusetaotluse aluseks olev olukord puudutab kahte liidu õigusele tuginevat taotlust, nimelt pagulasseisundi saamise taotlust ja täiendava kaitse seisundi taotlust.

   (vt punktid 24, 30, 32 ja 35)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 36 ja 37)

3.  Võrdväärsuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklik menetlusnorm, mis näeb täiendava kaitse seisundi saamise taotluse esitamiseks ette viieteistkümne tööpäeva pikkuse aegumistähtaja alates kuupäevast, mil pädev asutus teatab varjupaigataotlejale, kelle taotlus on rahuldamata jäetud, võimalusest esitada täiendava kaitse taotlus.

   Nimelt peab võrdväärsuse põhimõtet kohaldades see siseriiklik menetlusnorm võimaldama täiendavat kaitset taotleva isiku tegeliku juurdepääsu direktiiviga 2004/83 (miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta) talle antud õigustele. Täiendava kaitse taotluse läbivaatamise menetlus on eriliselt tähtis, kuna see võimaldab rahvusvahelise kaitse taotlejale selle kaitse andmise kaudu tagada tema kõige põhilisemate õiguste säilimise.

   Seda konteksti arvestades ja võttes arvesse raskusi, mis neil taotlejatel võivad olla tekkinud muu hulgas inimlikult ja materiaalselt raske olukorra tõttu, milles need taotlejad võivad olla, on niisugune aegumistähtaeg märkimisväärselt lühike ega taga tegelikkuses kõigile nendele taotlejatele reaalset võimalust esitada täiendava kaitse saamise taotlus ning saada vajaduse korral sellest kaitsest tulenev seisund. Seetõttu ei saa seda tähtaega pidada mõistlikult põhjendatuks vajadusega tagada selle seisundi saamise taotluse läbivaatamise menetluse korrakohane kulgemine.

   Seega võib asjassepuutuv siseriiklik menetlusnorm seada ohtu täiendavat kaitset taotleva isiku tegeliku juurdepääsu direktiiviga 2004/83 talle antud õigustele.

   (vt punktid 39, 45, 46, 48, 49 ja resolutsioon)