Kohtuasi C-390/15

Menetlus, mille algatamiseks esitas taotluse Rzecznik Praw Obywatelskich (RPO)

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Trybunał Konstytucyjny)

Eelotsusetaotlus – Maksustamine – Käibemaks – Direktiiv 2006/112/EÜ – III lisa punkt 6 – Kehtivus – Menetlus – Nõukogu direktiivi vastuvõtmise ettepaneku muutmine pärast seda, kui parlament on andnud oma arvamuse – Parlamendiga uuesti konsulteerimata jätmine – Artikli 98 lõige 2 – Kehtivus – Digitaalsete raamatute elektroonilisele tarnele vähendatud käibemaksumäära kohaldamise välistamine – Võrdse kohtlemise põhimõte – Kahe olukorra sarnasus – Digitaalsete raamatute elektrooniline tarne ja tarne mis tahes liiki füüsilisel kandjal

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (suurkoda) 7. märtsi 2017. aasta otsus

1. Institutsioonide aktid–Väljatöötamise menetlus–Nõuetekohane konsulteerimine parlamendiga–Kohustus konsulteerida uuesti, kui algses ettepanekus on tehtud sisuline muudatus–Kohustuse ulatus

   (ELTL artikkel 113; nõukogu direktiiv 2006/112, muudetud direktiiviga 2009/47, III lisa punkt 6)

2. Maksualaste õigusaktide ühtlustamine–Ühine käibemaksusüsteem–Liikmesriikide õigus kohaldada vähendatud käibemaksumäära teatud kaupade ja teenuste tarnete suhtes–Vähendatud maksumäära kohaldamine digitaalsete või elektrooniliste raamatute tarnele–Digitaalsel kujul väljaantavate raamatute elektroonilisele tarnele vähendatud maksumäära kohaldamise välistamine–Lubatavus

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 20; nõukogu direktiiv 2006/112, muudetud direktiiviga 2009/47, artikli 98 lõige 2 ja III lisa punkt 6)

1.  Kohustus seadusandlikus menetluses parlamendiga aluslepingus ette nähtud juhtudel konsulteerida nõuab, et temaga tuleb uuesti konsulteerida iga kord, kui lõplikult vastu võetud tekst kui tervik erineb sisuliselt sellest, mille suhtes parlamendiga juba konsulteeriti, välja arvatud juhul, kui muudatuste põhisisu on vastavuses parlamendi enda väljendatud sooviga (vt selle kohta kohtuotsus, 5.10.1994, Saksamaa vs. nõukogu, C‑280/93, EU:C:1994:367, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika).

   Direktiivi vastuvõtmise ettepaneku ja muudetud direktiivi 2006/112 III lisa punkti 6 sõnastuse võrdlemisel ilmneb, et see punkt erineb ettepanekust, kuna seal on nende füüsiliste kandjate liikide hulgas, mille puhul võib kohaldada vähendatud käibemaksumäära, jäetud mainimata „audioraamatud, CDd, CD-ROMid“, mis ettepanekus on loetletud, samuti – erinevalt ettepanekust – ei ole seal sõnaselgelt nimetatud raamatuid, „mille sisu ei erine oluliselt trükitud raamatute sisust“, kuid on viidatud raamatute tarnele „kõigil füüsilistel kandjatel“.

   Nende erinevuste põhjal ei saa seega teha järeldust, et muudetud direktiivi 2006/112 III lisa punkt 6 erineb sisuliselt tekstist, mis sisaldus direktiivi vastuvõtmise ettepanekus.

   Nimelt, kuna ettepanekus on lisaks trükitud raamatutele, audioraamatutele, CDdele ja CD-ROMidele mainitud ka „muid samalaadseid füüsilisi kandjaid“, siis ei saa ettepanekus esitatud loetelu pidada ammendavaks, vaid tuleb asuda seisukohale, et selle eesmärk on näidata, et hõlmatud on kõik mõeldavad füüsiliste kandjate liigid sarnaselt sellega, mille juurde nõukogu muudetud direktiivi 2006/112 III lisa punktis 6 lõpuks jäi.

   Seega tuleb tuvastada – nagu Euroopa Kohus on teinud 5. märtsi 2015. aasta kohtuotsuse komisjon vs. Luksemburg (C‑502/13, EU:C:2015:143) punktis 53 –, et muudetud direktiivi 2006/112 III lisa punktis 6 on kõigest lihtsustatud direktiivi vastuvõtmise ettepanekus toodud sõnastust ja selle sisu on täielikult alles jäetud.

   Eeltoodust järeldub, et muudetud direktiivi 2006/112 III lisa punkt 6 ei ole kehtetu põhjusel, et seadusandlikus menetluses, mille tulemusena see säte vastu võeti, oleks rikutud olulisi menetlusnõudeid.

   (vt punktid 26, 30–32, 34 ja 36)

2.  Eelotsuse küsimuste analüüsimisel ei ole ilmnenud ühtki asjaolu, mis võiks mõjutada nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (muudetud nõukogu 5. mai 2009. aasta direktiiviga 2009/47/EÜ), III lisa punkti 6 või selle direktiivi artikli 98 lõike 2 – koostoimes III lisa punktiga 6 – kehtivust.

   Alustuseks osundagem, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt nõuab võrdse kohtlemise põhimõte, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui selline kohtlemine on objektiivselt põhjendatud (kohtuotsused, 12.11.2014, Guardian Industries ja Guardian Europe vs. komisjon, C‑580/12 P, EU:C:2014:2363, punkt 51, ja 4.5.2016, Pillbox 38, C‑477/14, EU:C:2016:324, punkt 35).

   Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb eri olukordi iseloomustavad asjaolud ja nende olukordade võimalik sarnasus kindlaks teha ning neile tuleb anda hinnang, pidades silmas asjassepuutuvate õigusnormide eset ja eesmärki, kusjuures tuleb mõistagi arvesse võtta asjaomase valdkonna põhimõtteid ja eesmärke (vt selle kohta kohtuotsus, 16.12.2008, Arcelor Atlantique et Lorraine jt, C‑127/07, EU:C:2008:728, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).

   Seega tuleb nentida, et selle eesmärgi seisukohalt, mida taotleb muudetud direktiivi 2006/112 artikli 98 lõige 2 koostoimes selle direktiivi III lisa punktiga 6, on esiteks digitaalsel kujul väljaantavate raamatute tarne mis tahes liiki füüsilisel kandjal ja teiseks digitaalsel kujul väljaantavate raamatute elektroonilise tarne puhul tegemist sarnaste olukordadega.

   Siit järeldub, et kuna muudetud direktiivi 2006/112 artikli 98 lõige 2 koostoimes sama direktiivi III lisa punktiga 6 põhjustab tagajärje, et vähendatud käibemaksumäära kohaldamine digitaalsel kujul väljaantavate raamatute elektroonilisele tarnele on välistatud, samas kui see on lubatud digitaalsel kujul väljaantavate raamatute tarne korral mis tahes liiki füüsilisel kandjal, siis tuleb asuda seisukohale, et nende sätetega on kehtestatud kahe sellise olukorra erinev käsitamine, mis liidu seadusandja taotletava eesmärgi seisukohalt on ikkagi sarnased.

   Kui kahe sarnase olukorra erinev käsitamine on tuvastatud, ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud niivõrd, kuivõrd erinev kohtlemine on nõuetekohaselt põhjendatud (vt selle kohta kohtuotsus, 16.12.2008, Arcelor Atlantique et Lorraine jt, C‑127/07, EU:C:2008:728, punkt 46).

   Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on see nii juhul, kui erinev kohtlemine on seotud lubatava legitiimse eesmärgiga, mida teenib meede, mille tagajärjel erinevus tekib, ja kui meede on selle eesmärgi suhtes proportsionaalne (vt selle kohta kohtuotsused, 17.10.2013, Schaible, C‑101/12, EU:C:2013:661, punkt 77, ja 22.5.2014, Glatzel, C‑356/12, EU:C:2014:350, punkt 43).

   Selles kontekstis on mõistetav, et kui liidu seadusandja võtab vastu maksumeetme, tuleb tal teha poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid valikuid ning seada tähtsuse järjekorda lahknevad huvid või anda keerulisi hinnanguid. Järelikult tuleb tunnustada liidu seadusandja ulatuslikku kaalutlusruumi selles raamistikus, mistõttu kohtulik kontroll käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis esitatud tingimuste täitmise üle peab piirduma vaid ilmse hindamisvea kontrollimisega (vt selle kohta kohtuotsused, 10.12.2002, British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco, C‑491/01, EU:C:2002:741, punkt 123, ja 17.10.2013, Billerud Karlsborg ja Billerud Skärblacka, C‑203/12, EU:C:2013:664, punkt 35).

   Nagu selgitasid nõukogu ja komisjon vastuseks Euroopa Kohtu kirjalikule küsimusele ja ka kohtuistungil, tuleb digitaalsel kujul väljaantavate raamatute elektroonilise tarne korral vähendatud käibemaksumäära kohaldamise välistamist, mis on sätestatud muudetud direktiivi 2006/112 artikli 98 lõikes 2, pidada e‑kaubandust käsitleva käibemaksu erikorra osaks. Nende institutsioonide selgitustest nähtub nimelt, et elektrooniliselt osutatavatele teenustele peeti vajalikuks kehtestada selged, lihtsad ja ühetaolised reeglid, selleks et neile teenustele kohaldatava käibemaksumäära saaks kehtestada kindlalt ning et maksukohustuslastel ja liikmesriikide maksuhalduritel oleks käibemaksu seega lihtsam hallata.

   Nimetatud eesmärgi aluseks olev õiguskindluse põhimõte nõuab nimelt, et huvitatud isikud saaksid liidu õigusaktide põhjal üheselt mõistetavalt teada, milline on nende õiguste ja kohustuste ulatus, selleks et nad suudaksid asjatundlikult korraldada oma vastavat tegevust (vt selle kohta kohtuotsus, 15.7.2010, komisjon vs. Ühendkuningriik, C‑582/08, EU:C:2010:429, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika).

   Lisaks on Euroopa Kohus juba tunnustanud sellist legitiimset eesmärki, mis lubab seadusandjal kehtestada üldeeskirju, mida ettevõtjatel on lihtne kohaldada ja liikmesriigi pädevatel asutustel hõlbus kontrollida (vt selle kohta kohtuotsus, 24.2.2015, Sopora, C‑512/13, EU:C:2015:108, punkt 33).

   Kui sellega seoses lubada, et liikmesriikidel oleks võimalus kohaldada digitaalsete raamatute elektroonilisele tarnele vähendatud käibemaksumäära, nagu see on lubatud nende raamatute tarne korral mis tahes liiki füüsilisel kandjal, kahjustaks see liidu seadusandja soovitud meetme sisemist ühtsust, mis seisneb selles, et kõik elektrooniliselt osutatavad teenused jäetakse vähendatud käibemaksumäära kohaldamisalast välja.

   Neil asjaoludel tuleb digitaalsete raamatute elektroonilise tarne ja raamatute mis tahes liiki füüsilisel kandjal tarne vahelist erinevat kohtlemist, mis tuleneb muudetud direktiivi 2006/112 artikli 98 lõikest 2 koostoimes selle direktiivi III lisa punktiga 6, pidada nõuetekohaselt põhjendatuks.

   (vt punktid 41, 42, 49, 51–54, 57, 59, 60, 66, 70, 72 ja resolutsioon)