Kohtuasi C-282/15

Queisser Pharma GmbH & Co. KG

versus

Bundesrepublik Deutschland

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Braunschweig)

Eelotsusetaotlus – Kaupade vaba liikumine – ELTL artiklid 34–36 – Puhtalt riigisisene olukord – Toiduohutus – Määrus (EÜ) nr 178/2002 – Artikkel 6 – Riskianalüüsi põhimõte – Artikkel 7 – Ettevaatuspõhimõte – Määrus (EÜ) nr 1925/2006 – Liikmesriigi õigusaktid, mis keelavad aminohappeid sisaldavate toidulisandite valmistamise ja turule viimise – Olukord, kus sellest keelust erandi tegemine kuulub siseriikliku ametiasutuse kaalutluspädevusse

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (neljas koda) 19. jaanuari 2017. aasta otsus

Õigusaktide ühtlustamine – Toiduohutus – Määrus nr 178/2002 – Riskihindamine ja ettevaatuspõhimõtte kohaldamine – Põhjaliku riskianalüüsita selliste õigusnormide vastuvõtmine, mis keelavad teatud toidulisandite valmistamise ja turule viimise – Võimalus teha pädeva asutuse äranägemisel vaid ajutisi erandeid ka juhul, kui ainete ohutus on tuvastatud – Lubamatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 178/2002, artiklid 6 ja 7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) artikleid 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised nagu põhikohtuasjas vaidlusalused siseriiklikud õigusnormid, mis keelavad valmistada, töödelda või turule viia aminohappeid sisaldavat toidulisandit, kui siseriiklik ametiasutus, kellel on selles suhtes kaalutluspädevus, ei tee selleks erandit, ning kui need õigusnormid põhinevad vaid teatavaid aminohappeid puudutaval riskianalüüsil, mille kontrollimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne. Nimetatud artikleid tuleb igal juhul tõlgendada nii, et nendega on sellised siseriiklikud õigusnormid vastuolus, kui need õigusnormid näevad ette, et neis sätestatud keelust võib teha vaid ajutisi erandeid ka juhul, kui aine ohutus on tuvastatud.

Ettevaatuspõhimõtte õige kohaldamine eeldab esiteks nende võimalike negatiivsete tagajärgede kindlakstegemist, mis vastavate ainete või toiduainete kasutamisel väidetavalt tervisele on, ja teiseks tervisele avaldatava ohu põhjalikku hindamist, tuginedes kõige usaldusväärsematele kättesaadavatele teaduslikele andmetele ja kõige uuemate rahvusvaheliste uuringute tulemustele (vt selle kohta kohtuotsused, 9.9.2003, Monsanto Agricoltura Italia jt, C-236/01, EU:C:2003:431, punkt 113, ning 28.1.2010, komisjon vs. Prantsusmaa, C-333/08, EU:C:2010:44, punkt 92). Kui väidetava ohu olemasolu või selle ohu ulatuse üle ei ole võimalik kindlalt otsustada, kuna teostatavate uuringute tulemused ei ole piisavad, lõplikud või täpsed, kuid ohu realiseerumise korral on tegelik kahju rahvatervisele tõenäoline, õigustab ettevaatuspõhimõte piiravate meetmete võtmist juhul, kui need on mittediskrimineerivad ja objektiivsed (kohtuotsus, komisjon vs. Prantsusmaa, C-333/08, EU:C:2010:44, punkt 93 ja seal viidatud kohtupraktika). Määruse nr 178/2002 artikli 7 lõike 2 kohaselt peavad määruse artikli 7 lõike 1 põhjal võetavad meetmed olema proportsionaalsed ega tohi piirata kaubandust rohkem, kui on vaja liidus ette nähtud tervisekaitse kõrge taseme saavutamiseks, pidades silmas tehnilist ja majanduslikku teostatavust ning muid käsitletavate küsimuste puhul põhjendatuks peetavaid tegureid. Need meetmed tuleb mõistliku ajavahemiku jooksul läbi vaadata olenevalt elu ja tervisega seotud riski laadist ning teaduslikuks tõestamiseks ja riski igakülgsemaks hindamiseks vajaliku teadusinfo liigist.

Niisugune ebakindlus, mida ei saa lahutada ettevaatuse mõistest, mõjutab liikmesriikide kaalutlusõiguse ulatust ja peegeldub proportsionaalsuse põhimõtte rakendamise viisides. Sellisel juhul peaks liikmesriigil olema ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt võimalik võtta kaitsemeetmeid, ilma et ta peaks ootama, kuni on täielikult tõendatud, et need ohud on reaalsed ja tõsised. Ohu hindamine ei või siiski tugineda puhtalt hüpoteetilistele kaalutlustele (kohtuotsus, komisjon vs. Prantsusmaa, C-333/08, EU:C:2010:44, punkt 91 ja seal viidatud kohtupraktika).

(vt punktid 56, 57, 59, 60, 68 ja resolutsioon)