Kohtuasi C-216/15

Betriebsrat der Ruhrlandklinik gGmbH

versus

Ruhrlandklinik gGmbH

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesarbeitsgericht)

Eelotsusetaotlus – Direktiiv 2008/104/EÜ – Renditöö – Kohaldamisala – Mõiste „töötaja“ – Mõiste „majandustegevus“ – Hooldustöötajad, kellel ei ole töölepingut ja kelle mittetulundusühing on lähetanud tervishoiuasutusse

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 17. november 2016

Sotsiaalpoliitika – Renditöö – Direktiiv 2008/104 – Kohaldamisala – Mõiste „töötaja“ – Mittetulundusühingu liige, kes teeb tasu eest põhikohaga ja kasutajaettevõtja juhtimisel tööd ja kes on sel alusel asjaomases liikmesriigis kaitstud – Kõnealuse ühinguga töölepingu puudumine – Hõlmamine – Mõiste „majandustegevus“ – Mittetulundusühing, kes lähetab haiglatesse ja tervishoiuasutustesse hooldustöötajaid rahalise hüvitise eest, mis katab personali- ja halduskulud – Hõlmamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/104, artikli 1 lõiked 1 ja 2, artikli 3 lõike 1 punktid a ja c ning artikkel 2)

Direktiivi 2008/104 renditöö kohta artikli 1 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et selle direktiivi kohaldamisalasse kuulub olukord, kus mittetulundusühing lähetab rahalise hüvitise eest ühe oma liikme kasutajaettevõtjasse, et liige teeks seal tasu eest põhikohaga ja kasutajaettevõtja juhtimisel tööd, kui see liige on sel alusel asjasse puutuvas liikmesriigis kaitstud – mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus –, isegi kui kõnealusel liikmel ei ole siseriikliku õiguse kohaselt töötaja staatust, kuna ta ei ole sõlminud nimetatud ühinguga töölepingut.

Esiteks tuleb mõistet „töötaja“ direktiivi 2008/104 tähenduses tõlgendada nii, et see hõlmab iga tööd tegevat isikut, kes osutab teatava aja jooksul teisele isikule ja tema juhtimisel teenuseid, mille eest ta saab tasu, ning kes on sel alusel asjasse puutuvas liikmesriigis kaitstud, olenemata tema töösuhte õiguslikust kvalifitseerimisest siseriiklikus õiguses, neid kahte isikut ühendava õigusliku seose olemusest ja selle suhte vormist.

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on nimelt töösuhte iseloomulik tunnus see, et isik osutab teatava aja jooksul teisele isikule viimase juhtimise all teenuseid, mille eest ta saab tasu, kusjuures selles osas ei ole määrava tähtsusega selle suhte õiguslik kvalifitseerimine siseriiklikus õiguses ega suhte vorm ega ka selle õigusliku seose olemus, mis neid kahte isikut ühendab. Lisaks nähtub direktiivi 2008/104 artikli 1 lõikest 1 ja artikli 3 lõike 1 punktist c, milles on antud„renditöötaja“ määratlus, et see direktiiv ei ole kohaldatav ainult töötajatele, kes on sõlminud töölepingu rendiagentuuriga, vaid ka nende töötajate suhtes, kellel on sellise rendiagentuuriga „töösuhe“.

Sellest järeldub, et isiku käsitamisel „töötajana“ direktiivi 2008/104 tähenduses ei ole määrava tähtsusega, kuidas siseriiklikus õiguses kvalifitseeritakse õiguslikult seda suhet, mis seob asjaomast isikut rendiagentuuriga, ega ka isiku ja agentuuri vaheliste õiguslike seoste olemus ega selle suhte vorm.

Seda järeldust ei saa kahtluse alla seada asjaolu, et direktiivi 2008/104 artikli 3 lõike 2 sõnastuse kohaselt ei piira direktiiv siseriiklike õigusaktide kohaldamist mõiste „töötaja“ määratluse osas.

See säte tähendab nimelt ainult seda, et liidu seadusandja tahtis jätta liikmesriikidele õiguse määrata kindlaks isikud, kes kuuluvad mõiste „töötaja“ alla siseriikliku õiguse tähenduses ja keda tuleks kaitsta nende siseriiklike õigusnormide alusel; see on aspekt, mille ühtlustamine ei ole direktiivi 2008/104 eesmärk.

Kõnealust sätet ei saa seevastu tõlgendada nii, justkui loobuks liidu seadusandja selle mõiste ulatuse direktiivi 2008/104 tähenduses ja seega direktiivi isikulise kohaldamisala kindlaksmääramisest. Liidu seadusandja ei ole jätnud liikmesriikide ülesandeks nimetatud mõiste ühepoolset määratlemist, vaid on ise sätestanud selle mõiste piirjooned direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis a, nagu ta on muu hulgas ka teinud seoses „renditöötaja“ mõistega direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis c.

Teiseks, selline ühing nagu õdede ühing, kes lähetab haiglatesse ja tervishoiuasutustesse hooldustöötajaid rahalise hüvitise eest, mis katab personali- ja halduskulud, osaleb majandustegevuses direktiivi artikli 1 lõike 2 tähenduses.

Seejuures ei oma asjaolu, et õdede ühing ei tegutse tulu saamise eesmärgil, direktiivi 2008/104 artikli 1 lõike 2 ja Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tähtsust. Ühinguna tegutseva õdede ühingu õiguslik vorm ei ole samuti tähtis, kuna see ei mõjuta tegevuse majanduslikku laadi.

(vt punktid 27–32, 43, 46–48 ja resolutsioon)