Kohtuasi C‑168/15

Milena Tomášová

versus

Slovenská republika – Ministerstvo spravodlivosti SR

ja

Pohotovosť s. r. o.

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Okresný súd Prešov)

„Eelotsusetaotlus — Tarbijakaitse — Direktiiv 93/13/EMÜ — Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes — Ebaõiglast sätet sisaldav krediidileping — Sellise sätte alusel tehtud vahekohtu otsuse täitmisele pööramine — Liikmesriigi vastutus siseriiklikule kohtule omistatava liidu õiguse rikkumisega üksikisikutele tekitatud kahju puhul — Vastutuse tekkimise eeldused — Liidu õiguse piisavalt selge rikkumise esinemine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (esimene koda) 28. juuli 2016. aasta otsus

1. Euroopa Liidu õigus – Üksikisikutele antud õigused – Liikmesriigipoolne rikkumine – Kohustus hüvitada üksikisikutele tekitatud kahju – Tingimused juhul, kui rikkumine on omistatav kõrgeimale kohtule – Selge rikkumine – Kriteeriumid

2. Tarbijakaitse – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Direktiiv 93/13 – Täitmisavaldus jõustunud vahekohtuotsuse sundtäitmiseks – Täitekohtu kohustus omal algatusel hinnata, kas lepingutingimused, millel põhineb vahekohtuotsusega tuvastatud võlg, on ebaõiglased

   (Nõukogu direktiiv 93/13)

3. Euroopa Liidu õigus – Üksikisikutele antud õigused – Liikmesriigipoolne rikkumine – Kohustus hüvitada üksikisikutele tekitatud kahju – Tingimused juhul, kui rikkumine on omistatav kõrgeimale kohtule – Selge rikkumine – Tarbijakaitse – Täitmisavaldus jõustunud vahekohtuotsuse sundtäitmiseks – Siseriiklikud otsused, mis on varasemad kui kohtupraktika, millega pandi siseriiklikule kohtule kohustus kontrollida omal algatusel, kas lepingutingimus on ebaõiglane – Kohustusest vabastamine – Selge rikkumise puudumine

   (Direktiiv 93/13)

4. Euroopa Liidu õigus – Üksikisikutele antud õigused – Liikmesriigipoolne rikkumine – Kohustus hüvitada üksikisikutele tekitatud kahju – Tingimused – Hüvitamise kord – Siseriikliku õiguse kohaldamine – Piirid – Võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtete järgimine

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 18–20 ja 22–26)

2.  Tarbijakaitse süsteem, mis on loodud direktiiviga 93/13 ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, tähendab vastavalt Euroopa Kohtu praktikale tunnustamist, et siseriiklik kohus võib omal algatusel kontrollida, kas lepingutingimus on ebaõiglane, kuid alles 4. juuni 2009. aasta kohtuotsuses Pannon GSM, C-243/08, märkis Euroopa Kohus selgelt, et liidu õigusega siseriiklikule kohtule omistatud roll ei piirdu ainult kirjeldatud võimalusega, vaid sisaldab ka kohustust direktiivi kohaldamisalasse kuuluva lepingutingimuse võimalikku ebaõiglust omal algatusel hinnata, kui tema käsutuses on selleks vajalikud õiguslikud ja faktilised asjaolud. Sellisel juhul peab jõustunud vahekohtuotsuse sundtäitmise avaldust arutav siseriiklik kohus direktiivi sätetest lähtudes omal algatusel kontrollima, kas lepingutingimused, millel põhineb vahekohtuotsusega tuvastatud võlg, on ebaõiglased, juhul kui ta peab siseriiklike menetlussätete kohaselt sarnase täitemenetluse raames omal algatusel hindama, kas lepingutingimused on vastuolus liikmesriigi avaliku korra sätetega.

   (vt punktid 28, 30 ja 32)

3.  Liikmesriigi vastutus siseriikliku kohtu otsusega liidu õigusnormide rikkumise tõttu üksikisikutele põhjustatud kahju eest saab tekkida ainult siis, kui selle otsuse on teinud selle liikmesriigi viimase astme kohtuna tegutsenud kohus, millise asjaolu peab põhikohtuasjas kindlaks tegema eelotsusetaotluse esitanud kohus. Kui see on nii, siis viimase astme kohtuna tegutsenud kohtu otsus saab olla liidu õiguse piisavalt selge rikkumine, mis võib kaasa tuua riigivastutuse, üksnes siis, kui kohus on selle otsusega ilmselgelt eiranud kohaldatavat õigust või kui see rikkumine toimus hoolimata Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikast selles valdkonnas.

   Ei saa järeldada, et siseriiklik kohus, kes enne 4. juuni 2009. aasta kohtuotsust Pannon GSM, C‑243/08, ei hinnanud vahekohtuotsuse, millega mõisteti välja summa sellise lepingutingimuse alusel, mida direktiivi 93/13 ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes tähenduses tuleb pidada ebaõiglaseks, täitmisele pööramise menetluse käigus omal algatusel selle lepingutingimuse ebaõiglast olemust, kuigi tema käsutuses olid selleks vajalikud õiguslikud ja faktilised asjaolud, oleks ilmselgelt eiranud Euroopa Kohtu praktikat selles valdkonnas ja et ta oleks sellega korda saatnud liidu õiguse piisavalt selge rikkumise.

   (vt punktid 33, 34 ja 36 ning resolutsiooni punkt 1)

4.  Liidu õiguse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist käsitlevad õigusnormid, nagu õigusnormid, mis käsitlevad sellise kahju hindamist või sellise kahju hüvitamise nõude ja muude võimalike õiguskaitsevahendite – nagu alusetul rikastumisel põhinev nõue – omavahelist suhet, määratakse kindlaks liikmesriigi õiguses, järgides võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid.

   (α punktid 39–41 ja resolutsiooni punkt 2)