Liidetud kohtuasjad C‑20/15 P ja C‑21/15 P

Euroopa Komisjon

versus

World Duty Free Group SA jt

Apellatsioonkaebus – Riigiabi – ELTL artikli 107 lõige 1 – Maksustamissüsteem – Äriühingu tulumaks – Mahaarvamine – Hispaania maksuresidendist äriühingu poolt väljaspool seda liikmesriiki maksuresidentsust omavas äriühingus vähemalt 5protsendilise osaluse omandamisest tuleneva firmaväärtuse amortiseerimine – Mõiste „riigiabi“ – Valikulisuse tingimus

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (suurkoda) 21. detsembri 2016. aasta otsus

1. Riigiabi–Mõiste–Hindamiskriteeriumid–Kumuleeruvad tingimused

   (ELTL artikli 107 lõige 1)

2. Riigiabi–Mõiste–Meetme valikulisus–Kriteeriumid

   (ELTL artikli 107 lõige 1)

3. Riigiabi–Mõiste–Ametivõimude poolt maksusoodustuse andmine teatud ettevõtjatele–Hõlmamine–Soodustus, mis tuleneb üldmeetmest, mida kohaldatakse vahet tegemata kõikide ettevõtjate suhtes–Väljajätmine

   (ELTL artikli 107 lõige 1)

4. Riigiabi–Mõiste–Meetme valikulisus–Maksusoodustust andev meede–Meetme valikulisuse tuvastamisel asjakohane võrdluskriteerium–Sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras olevate ettevõtjate vahel vahetegemine, mis ei ole põhjendatud üldise maksustamissüsteemi olemuse ja ülesehitusega

   (ELTL artikli 107 lõige 1)

5. Riigiabi–Mõiste–Meetme valikulisus–Nende ettevõtjate väga suur arv, kes võivad nõuda meetme kohaldamist, või erinevatesse tegevusvaldkondadesse kuuluvad ettevõtjad–Mõju puudumine

   (ELTL artikli 107 lõige 1)

6. Riigiabi–Mõiste–Meetme valikulisus–Maksumeede, mida kohaldatakse üksnes ettevõtjatele, kes teevad teatud tehinguid–Hõlmamine

   (ELTL artikli 107 lõige 1)

7. Riigiabi–Mõiste–Meetme valikulisus–Eksporditoetused–Hõlmamine–Tingimused

   (ELTL artikli 107 lõige 1)

1.  Siseriikliku meetme ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses „riigiabiks“ kvalifitseerimine nõuab, et täidetud on kõik järgmised tingimused. Esiteks peab olema tegemist sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest. Teiseks peab sekkumine ähvardama kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust. Kolmandaks peab sekkumine andma soodustatud isikule valikulise eelise. Neljandaks peab see kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi.

   (vt punkt 53)

2.  Mis puudutab eelise valikulisuse tingimust, mis on ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses mõiste „riigiabi“ oluline osa, siis selle tingimuse hindamiseks tuleb kindlaks teha, kas konkreetset õiguslikku raamistikku arvestades on siseriiklik meede selline, et see soodustab „teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“ võrreldes teiste ettevõtjatega, kes on asjaomase abikava eesmärki arvestades sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras ning keda koheldakse erineval viisil, mida võib sisuliselt pidada diskrimineerivaks.

   Kui kõnealune meede on abikava, mitte individuaalne abi, siis peab komisjon lisaks tõendama, et kuigi meede annab küll üldise ulatusega eelise, teeb ta seda ainult teatud ettevõtjate või tegevusvaldkondade huvides.

   (vt punkt 54 ja 55)

3.  Maksusoodustust tegev meede, mis ei too küll kaasa riigi ressursside üleandmist, kuid mis asetab soodustuse saajad teistest maksumaksjatest soodsamasse olukorda, võib anda soodustuse saajatele valikulise eelise ning kujutab endast seega riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Seevastu maksusoodustus, mis tuleneb üldmeetmest, mida kohaldatakse vahet tegemata kõikide ettevõtjate suhtes, ei kujuta endast riigiabi selle sätte tähenduses.

   (vt punkt 56)

4.  Siseriikliku maksumeetme „valikuliseks“ kvalifitseerimisel peab komisjon esmalt kindlaks tegema, milline on asjaomases liikmesriigis kohaldatav üldine või „tavapärane“ maksustamissüsteem, ja seejärel tuvastama, et kõnealune maksumeede kaldub üldisest süsteemist kõrvale, kuna see eristab ettevõtjaid, kes üldise süsteemi eesmärgi seisukohast on sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras.

   Meetmed, mis eristavad kõnealuse õigusliku regulatsiooni eesmärgi seisukohast sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras olevaid ettevõtjaid ja mis on seega a priori valikulised, ei ole siiski mõistega „riigiabi“ hõlmatud, kui asjaomane liikmesriik suudab tõendada, et vahetegemine on põhjendatud, kuna see tuleneb selle süsteemi olemusest või ülesehitusest, millesse meetmed kuuluvad.

   Kõnealuse meetme valikulisuse tuvastamiseks asjakohane võrdluskriteerium seisneb järelikult selles, et tuleb kontrollida, kas meede teeb vahet ettevõtjatel, kes on üldise maksustamissüsteemi eesmärgi seisukohast sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras, ilma et vahetegemine oleks põhjendatud kõnealuse süsteemi olemuse ja ülesehitusega.

   Ei saa nõuda, et meetme valikulisuse tuvastamiseks teeks komisjon kindlaks maksusoodustust saavate ettevõtjate teatud ühised eriomased tunnused, mis võimaldavad neid eristada ettevõtjatest, kes soodustust ei saa.

   Sellega seoses on nimelt oluline ainult asjaolu, et sõltumata meetme vormist või kasutatud normitehnikast seab see soodustust saavad ettevõtjad teistest soodsamasse olukorda, kuigi kõik need ettevõtjad on maksustamissüsteemi eesmärgi seisukohast sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras.

   (vt punktid 57, 58, 60, 78 ja 79)

5.  Asjaolust, et nende ettevõtjate arv, kes võivad nõuda siseriikliku meetme kohaldamist, on väga suur või et need ettevõtjad kuuluvad erinevatesse tegevusvaldkondadesse, ei piisa meetme valikulisuse kahtluse alla seadmiseks ega seega meetme riigiabiks kvalifitseerimise välistamiseks.

   Meetme võimalikku valikulisust ei sea kahtluse alla asjaolu, et meetmest tuleneva maksusoodustuse saamise peamine tingimus on majandustehing, täpsemalt „puhtrahaline tehing“, millega ei kaasne investeeringu miinimumsummat ja mis ei sõltu soodustust saavate ettevõtjate tegevusalast.

   Selles kontekstis ei saa järeldada, et meede, mille kohaldamine ei sõltu ettevõtjate tegevusalast, a priori ei ole valikuline.

   (vt punktid 80–82)

6.  Maksumeede, mis soodustab üksnes ettevõtjaid, kes teevad meetmega silmas peetud tehinguid, mitte aga sama valdkonna ettevõtjaid, kes selliseid tehinguid ei tee, võib osutuda valikuliseks, ilma et oleks vaja hinnata, kas meede soodustab rohkem suuri ettevõtjaid.

   Seega, kui meetmest tuleneva maksusoodustuse võib saada ilma, et oleks nõutav miinimumsumma investeerimine, ja seetõttu ei ole selle meetme kohaldamine faktiliselt piiratud ettevõtjatega, kellel on piisavad rahalised vahendid, ei välista need asjaolud meetme valikulisena käsitamist muudel põhjustel, näiteks seetõttu, et residendist ettevõtjatel, kes omandavad osaluse liikmesriigi maksuresidendist äriühingus, ei ole võimalik seda soodustust saada.

   (vt punktid 87 ja 88)

7.  Meedet, mille eesmärk on ekspordi soodustamine, võib pidada valikuliseks, kui see soodustab ettevõtjaid, kes teevad piiriüleseid tehinguid, täpsemalt investeeringuid, võrreldes teiste ettevõtjatega, kes asjaomase maksustamissüsteemi eesmärgi seisukohast on sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras ja kes teevad samalaadseid tehinguid riigi territooriumi piires.

   (vt punkt 119)