This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62015CJ0008
Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 20.9.2016.
Ledra Advertising Ltd jt versus Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank.
Apellatsioonkaebus – Küprose Vabariigi stabiilsustoetuse programm – Küprose Vabariigi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi vahel sõlmitud 26. aprilli 2013. aasta konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandum – Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga ülesanded – Euroopa Liidu lepinguväline vastutus – ELTL artikli 340 teine lõik – Tingimused – Kohustus tagada selle vastastikuse mõistmise memorandumi vastavus liidu õigusega.
Liidetud kohtuasjad C-8/15 P – C-10/15 P.
Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 20.9.2016.
Ledra Advertising Ltd jt versus Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank.
Apellatsioonkaebus – Küprose Vabariigi stabiilsustoetuse programm – Küprose Vabariigi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi vahel sõlmitud 26. aprilli 2013. aasta konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandum – Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga ülesanded – Euroopa Liidu lepinguväline vastutus – ELTL artikli 340 teine lõik – Tingimused – Kohustus tagada selle vastastikuse mõistmise memorandumi vastavus liidu õigusega.
Liidetud kohtuasjad C-8/15 P – C-10/15 P.
Court reports – general
Liidetud kohtuasjad C-8/15 P–C-10/15 P
Ledra Advertising Ltd jt
versus
Euroopa Komisjon
ja
Euroopa Keskpank (EKP)
„Apellatsioonkaebus — Küprose Vabariigi stabiilsustoetuse programm — Küprose Vabariigi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi vahel sõlmitud 26. aprilli 2013. aasta konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandum — Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga ülesanded — Euroopa Liidu lepinguväline vastutus — ELTL artikli 340 teine lõik — Tingimused — Kohustus tagada selle vastastikuse mõistmise memorandumi vastavus liidu õigusega”
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 20. september 2016
Apellatsioonkaebus – Väited – Üldkohtus esitatud väidete ja argumentide pelk kordamine – Selle määratlemata jätmine, millist õigusnormi on rikutud – Vastuvõetamatus – Selle vaidlustamine, kuidas Üldkohus on liidu õigust tõlgendanud või kohaldanud – Vastuvõetavus
(ELTL artikkel 256, Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; Euroopa Kohtu kodukord, artikli 168 lõike 1 punkt d ja artikli 169 lõige 2)
Majandus- ja rahanduspoliitika – Majanduspoliitika – Majanduspoliitika koordineerimine – Euroopa stabiilsusmehhanism – Liikmesriigiga vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamine – Selle ülesandeks tegemine komisjonile ja Euroopa Keskpangale – Väljaarvamine
(Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping, artikli 13 lõige 3)
Majandus- ja rahanduspoliitika – Majanduspoliitika – Majanduspoliitika koordineerimine – Euroopa stabiilsusmehhanism – Uute ülesannete andmine komisjonile ja Euroopa Keskpangale – Viidete puudumine ülesannetele, mis oleks nendele institutsioonidele antud ELi ja ELT lepingutega – Võimalus tugineda nende ülesannete täitmise õigusvastasusele kahju hüvitamise hagis
(ELL artikli 17 lõige 1; ELTL artiklid 263, 268 ja artikli 340 teine ja kolmas lõik; Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping, artikli 13 lõiked 3 ja 4)
Majandus- ja rahanduspoliitika – Majanduspoliitika – Majanduspoliitika koordineerimine – Euroopa stabiilsusmehhanism – Liikmesriigiga vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamine – Komisjoni kohustus järgida, et see memorandum oleks kooskõlas liidu õigusega
(ELL artikli 17 lõige 1; Euroopa Liidu põhiõiguste harta; Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping, artikli 13 lõiked 3 ja 4)
Majandus- ja rahanduspoliitika – Majanduspoliitika – Majanduspoliitika koordineerimine – Euroopa stabiilsusmehhanism – Niisuguse vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamine, milles nähakse ette siseriikliku panga tagamata hoiuste konverteerimine aktsiateks ja selle panga muude tagamata hoiuste ajutine külmutamine – Hoiustajate omandiõiguse põhjendamatu piiramine – Puudumine
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 17 lõige 1; Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping, artikkel 12)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 34–38)
Komisjoni ja Euroopa Keskpanga osalemine vastavalt Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 13 lõikele 3 menetluses, mille lõpus kirjutatakse liikmesriigiga alla vastastikuse mõistmise memorandum, ei võimalda seda memorandumit käsitada nende aktina. Nimelt ei tulene selle asutamislepinguga komisjonile ja Euroopa Keskpangale pandud ülesannetest – olgugi et need on tähtsad – iseenesest mingit otsustusõigust. Lisaks on nende kahe institutsiooni tegevus selle asutamislepingu raames siduv üksnes Euroopa stabiilsusmehhanismile.
(vt punktid 52 ja 53)
See et liidu ühel või mitmel institutsioonil võib Euroopa stabiilsusmehhanismi õigusraamistikus olla mingisugune roll, ei muuda Euroopa stabiilsusmehhanismi aktide olemust – st et need aktid on antud väljaspool liidu õiguskorda. Ent kuigi see seisukoht võib mõjutada ELTL artikli 263 alusel esitatava tühistamishagi vastuvõetavuse tingimusi, ei ole see seisukoht siiski ELTL artikli 268 ja artikli 340 teise ja kolmanda lõigu alusel esitatava kahju hüvitamise hagi puhul takistuseks sellele, et komisjonile ja Euroopa Keskpangale heidetakse ette õigusvastast tegevust, mis võib olla seotud Euroopa stabiilsusmehhanismi nimel vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamisega.
Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepinguga komisjonile antud ülesanded, nagu need on ette nähtud selle asutamislepingu artikli 13 lõigetes 3 ja 4, panevad talle kohustuse kontrollida, et selle mehhanismi sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumid oleksid kooskõlas liidu õigusega. Seega on sel institutsioonil aluslepingute täitmise järelevalvaja roll ka selle asutamislepingu raames, nagu tuleneb ELL artikli 17 lõikest 1, mistõttu ei peaks ta vastastikuse mõistmise memorandumit alla kirjutama, kui ta kahtleb selle vastavuses liidu õigusega.
(vt punktid 54, 55, 58 ja 59)
Kuigi on tõsi, et liikmesriigid ei rakenda Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu raames liidu õigust, mistõttu Euroopa Liidu põhiõiguste harta neile selle raames ei laiene, on see harta siiski liidu institutsioonidele kohaldatav, sealhulgas siis, kui nad tegutsevad väljaspool ELi õigusraamistikku. See on komisjon Euroopa stabiilsusmehhanismi ja liikmesriigi allakirjutatud vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmisel kohustatud tagama selle memorandumi kooskõla hartaga tagatud põhiõigustega nii ELL artikli 17 lõike 1 alusel, mis kehtestab tema üldist laadi kohustuse teostada järelevalvet liidu õiguse kohaldamise üle, kui ka selle mehhanismi asutamislepingu artikli 13 lõigete 3 ja 4 alusel, mis panevad talle kohustuse tagada, et Euroopa stabiilsusmehhanismi sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumid oleksid kooskõlas liidu õigusega.
(vt punkt 67)
Mis puudutab liikmesriigi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi nimelt komisjoni poolt alla kirjutatud vastastikuse mõistmise memorandumit, siis arvestades üldise huvi eesmärki, milleks on tagada kogu euroala pangandussüsteemi stabiilsus, ning vahetut rahalise kahju ohtu, mis tekiks liikmesriigi asjassepuutuvate pankade hoiustajatele nende pankade pankroti korral, ei ole käsitatavad ülemäärase ja lubamatu sekkumisena, mis kahjustaks hoiustajate omandiõiguse sisu, meetmed, mis seisnevad muu hulgas selles, et üks siseriiklik pank omandab teise panga tagatud hoiused, et esimese panga tagamata hoiused konverteeritakse aktsiateks, millel on täielik hääleõigus ja õigus dividendidele, ning selles, et üks osa neist tagamata hoiustest ajutiselt külmutatakse. Neid meetmeid ei saa seega käsitada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 lõikega 1 tagatud õiguse põhjendamatute piirangutena.
(vt punktid 71, 73–75)