Kohtuasi T‑676/14

Hispaania Kuningriik

versus

Euroopa Komisjon

„Tühistamishagi — Määruse (EL) nr 1173/2011 artikli 8 lõige 3 — Eelarvejärelevalve tõhus rakendamine euroalal — Statistikaga manipuleerimine — Komisjoni otsus algatada uurimine — Vaidlustamatu akt — Ettevalmistav akt — Vastuvõetamatus”

Kokkuvõte – Üldkohtu (kaheksas koda), 3. septembri 2015. aasta määrus

Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Ettevalmistavad aktid – Välistamine – Eelarvejärelevalve raames euroalal tehtud komisjoni otsus algatada uurimine statistikaga manipuleerimise kohta liikmesriigis – Akt, mille eesmärk ei ole tekitada õiguslikke tagajärgi – Vastuvõetamatus

(ELTL artiklid 261 ja 263; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1173/2011, artikli 8 lõiked 1, 3 ja 5)

Füüsilised või juriidilised isikud võivad ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel vaidlustada üksnes õigusakte, mis tekitavad õiguslikult siduvaid tagajärgi, mis mõjutavad hageja huve, muutes oluliselt tema õiguslikku olukorda. Kui on tegemist aktidega, mis antakse mitmeastmelise asutusesisese menetluse käigus, võib põhimõtteliselt hagi esitada vaid siis, kui need kujutavad endast meetmeid, mis väljendavad institutsiooni lõplikku seisukohta kõnealuses menetluses, välja arvatud vahemeetmed, millega valmistatakse ette lõppotsust ja mille õigusvastasuse küsimuse saab tõstatada viimase suhtes esitatud hagi raames. Teisiti oleks asi siis, kui ettevalmistava menetluse raames antud aktid või otsused lõpetavad erimenetluse, mis erineb sellest menetlusest, mis peab võimaldama asutusel teha asjas sisuline otsus.

Liikmesriigi tühistamishagi komisjoni otsuse peale algatada uurimine statistikaga manipuleerimise kohta selles liikmesriigis vastavalt määrusele (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal, tuleb seega jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, kuna meetmed, millega komisjon otsustab algatada uurimise, on üksnes ettevalmistavad toimingud ega tekita seega õiguslikult siduvaid tagajärgi, mis mõjutavad hageja huve, muutes oluliselt viimase õiguslikku olukorda ELTL artikli 263 tähenduses.

Sellega seoses võib komisjon määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõike 3 kohaselt teha kõiki uurimistoiminguid, mis on vajalikud ebaõige teabe esitamise fakti tuvastamiseks eelarvepuudujääki ja võlga käsitlevate andmete puhul, mis on olulised kohaldamaks ELTL artikleid 121 ja 126 või ELL‑ile ja ELTL‑ile lisatud protokolli ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta. Komisjon võib teha otsuse algatada uurimine, kui ta leiab, et tal on usaldusväärseid tõendeid ebaõige teabe esitamise fakti kohta. Alles ebasoodsa otsuse peale, see tähendab nõukogu otsuse peale määrata liikmesriigile trahv, nagu see on sätestatud määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõigetes 1 ja 5, saab viimane seega esitada hagi ELTL artikli 263 alusel, kusjuures vastavalt ELTL artiklile 261 annab kõnealuse määruse artikli 8 lõige 5 liidu kohtule selles valdkonnas täieliku pädevuse, mis võimaldab tal määratud trahvi tühistada, trahvisummat vähendada või suurendada. Nõukogu sellisele otsusele eelnenud meetmete, alustades komisjoni uurimise algatamiseks võetud meetmetest, võimalikule õigusvastasusele saab seega tugineda alles eespool nimetatud hagi raames.

Kaalutlusel, mille kohaselt komisjoni otsusest algatada uurimine statistikaga manipuleerimise kohta liikmesriigis teavitati laia üldsust, mis põhjustas sellele liikmesriigile väga suurt kahju rahvusvahelisel finantsturul, ei saa pealegi olla mingit mõju vaidlustatud otsuse õigusliku laadi analüüsile, see tähendab asjaolule, et tegemist ei ole õigusi riivava aktiga ELTL artikli 263 tähenduses.

(vt punktid 12–19)

Kohtuasi T‑676/14

Hispaania Kuningriik

versus

Euroopa Komisjon

„Tühistamishagi — Määruse (EL) nr 1173/2011 artikli 8 lõige 3 — Eelarvejärelevalve tõhus rakendamine euroalal — Statistikaga manipuleerimine — Komisjoni otsus algatada uurimine — Vaidlustamatu akt — Ettevalmistav akt — Vastuvõetamatus”

Kokkuvõte – Üldkohtu (kaheksas koda), 3. septembri 2015. aasta määrus

Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Ettevalmistavad aktid – Välistamine – Eelarvejärelevalve raames euroalal tehtud komisjoni otsus algatada uurimine statistikaga manipuleerimise kohta liikmesriigis – Akt, mille eesmärk ei ole tekitada õiguslikke tagajärgi – Vastuvõetamatus

(ELTL artiklid 261 ja 263; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1173/2011, artikli 8 lõiked 1, 3 ja 5)

Füüsilised või juriidilised isikud võivad ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel vaidlustada üksnes õigusakte, mis tekitavad õiguslikult siduvaid tagajärgi, mis mõjutavad hageja huve, muutes oluliselt tema õiguslikku olukorda. Kui on tegemist aktidega, mis antakse mitmeastmelise asutusesisese menetluse käigus, võib põhimõtteliselt hagi esitada vaid siis, kui need kujutavad endast meetmeid, mis väljendavad institutsiooni lõplikku seisukohta kõnealuses menetluses, välja arvatud vahemeetmed, millega valmistatakse ette lõppotsust ja mille õigusvastasuse küsimuse saab tõstatada viimase suhtes esitatud hagi raames. Teisiti oleks asi siis, kui ettevalmistava menetluse raames antud aktid või otsused lõpetavad erimenetluse, mis erineb sellest menetlusest, mis peab võimaldama asutusel teha asjas sisuline otsus.

Liikmesriigi tühistamishagi komisjoni otsuse peale algatada uurimine statistikaga manipuleerimise kohta selles liikmesriigis vastavalt määrusele (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal, tuleb seega jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, kuna meetmed, millega komisjon otsustab algatada uurimise, on üksnes ettevalmistavad toimingud ega tekita seega õiguslikult siduvaid tagajärgi, mis mõjutavad hageja huve, muutes oluliselt viimase õiguslikku olukorda ELTL artikli 263 tähenduses.

Sellega seoses võib komisjon määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõike 3 kohaselt teha kõiki uurimistoiminguid, mis on vajalikud ebaõige teabe esitamise fakti tuvastamiseks eelarvepuudujääki ja võlga käsitlevate andmete puhul, mis on olulised kohaldamaks ELTL artikleid 121 ja 126 või ELL‑ile ja ELTL‑ile lisatud protokolli ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta. Komisjon võib teha otsuse algatada uurimine, kui ta leiab, et tal on usaldusväärseid tõendeid ebaõige teabe esitamise fakti kohta. Alles ebasoodsa otsuse peale, see tähendab nõukogu otsuse peale määrata liikmesriigile trahv, nagu see on sätestatud määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõigetes 1 ja 5, saab viimane seega esitada hagi ELTL artikli 263 alusel, kusjuures vastavalt ELTL artiklile 261 annab kõnealuse määruse artikli 8 lõige 5 liidu kohtule selles valdkonnas täieliku pädevuse, mis võimaldab tal määratud trahvi tühistada, trahvisummat vähendada või suurendada. Nõukogu sellisele otsusele eelnenud meetmete, alustades komisjoni uurimise algatamiseks võetud meetmetest, võimalikule õigusvastasusele saab seega tugineda alles eespool nimetatud hagi raames.

Kaalutlusel, mille kohaselt komisjoni otsusest algatada uurimine statistikaga manipuleerimise kohta liikmesriigis teavitati laia üldsust, mis põhjustas sellele liikmesriigile väga suurt kahju rahvusvahelisel finantsturul, ei saa pealegi olla mingit mõju vaidlustatud otsuse õigusliku laadi analüüsile, see tähendab asjaolule, et tegemist ei ole õigusi riivava aktiga ELTL artikli 263 tähenduses.

(vt punktid 12–19)