Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62014TJ0457

    Rouffaud vs. Euroopa välisteenistus

    EUROOPA LIIDU ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

    15. juuli 2015

    Thierry Rouffaud

    versus

    Euroopa välisteenistus

    „Apellatsioonkaebus — Avalik teenistus — Lepinguline abiteenistuja — Lepingu ümberkvalifitseerimine — Kaebuse ja hagi vastavuse põhimõte — Personalieeskirjade artikli 91 lõige 2”

    Ese:

    Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 9. aprilli 2014. aasta otsuse peale Rouffaud vs. Euroopa välisteenistus (F‑59/13, EKL AT, EU:F:2014:49) selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

    Otsus:

    Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 9. aprilli 2014. aasta otsus Rouffaud vs. Euroopa välisteenistus (F‑59/13, EKL AT, EU:F:2014:49). Saata kohtuasi uueks arutamiseks tagasi Avaliku Teenistuse Kohtusse. Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

    Kokkuvõte

    Ametnike hagid – Eelnev halduskaebus – Kaebuse ja hagi vastavus – Eseme ja aluse samasus – Väited ja argumendid, mida kaebuses ei esitatud, kuid mis on viimasega vahetult seotud – Vastuvõetavus

    (Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

    Personalieeskirjade artikli 91 lõike 2 tähenduses kaebuse ja sellele järgneva hagi vastavuse reegel nõuab selleks, et väide oleks vastuvõetav, et see oleks liidu kohtule esitatud juba kohtueelses menetluses, nii et ametisse nimetav asutus saaks asjaomase isiku poolt vaidlustatud otsuse peale esitatud väidetega tutvuda. Seda reeglit õigustab kohtueelse menetluse enda eesmärk, milleks on võimalus lahendada ametnike ja administratsiooni vahel tekkinud vaidlused kompromissiga. Sellest tuleneb, et liidu kohtule esitatavad nõuded peavad sisaldama ainult vaidluspunkte, mis tuginevad kaebuses esitatud vaidluspunktidega samale alusele, kuigi tuleb täpsustada, et neid vaidluspunkte võib liidu kohtus edasi arendada väidete ja argumentidega, mida tingimata kaebuses ei esitatud, kuid mis on sellega vahetult seotud.

    Järelikult ei tohi nõudeid tõlgendada kitsalt, vaid vastupidi avatud meelel. Sellega seoses on akti sisu vormi suhtes ülimuslik. Seega kaebuses sisalduvate vaidluspunktide ulatuse hindamisel ei piisa, kui piirdutakse üksnes kaebuses kaebuse esitaja esitatud ametliku nõudega.

    Selleks et personalieeskirjade artikli 91 lõikes 2 ette nähtud kohtueelne menetlus teeniks oma eesmärki, on lisaks vaja, et administratsioonil oleks võimalus piisavalt täpselt tutvuda asjaomase isiku poolt vaidlustatud otsuse vastu esitatud väidetega. Administratsioonil peab seega olema võimalik piisavalt täpselt teada saada asjaomase isiku etteheiteid või soove, et ta saaks püüda vaidlust kompromissiga lahendada.

    (vt punktid 24, 28 ja 32)

    Viited:

    Euroopa Kohus: kohtuotsus, 29.6.2000, Politi vs. ETF, C‑154/99 P, EKL, EU:C:2000:354, punkt 17.

    Üldkohus: kohtuotsused, 25.10.2013, komisjon vs. Moschonaki, T‑476/11 P, EKL AT, EU:T:2013:557, punktid 71–73 ja 76–78 ning seal viidatud kohtupraktika, ning 14.7.1998, Brems vs. nõukogu, T‑219/97, EKL AT, EU:T:1998:165, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika.

    Top