Kohtuasi T‑312/14

Federazione nazionale delle cooperative della pesca (Federcoopesca) jt

versus

Euroopa Komisjon

„Tühistamishagi — Kalandus — Ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks — Komisjoni otsus, millega kinnitatakse tegevuskava Itaalia kalanduskontrolli süsteemi puuduste kõrvaldamiseks — Akt, mis ise ei muuda hageja õiguslikku olukorda — Isikliku puutumuse puudumine — Vastuvõetamatus”

Kokkuvõte – Üldkohtu (teine koda) 7. juuli 2015. aasta otsus

1. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Teatud kategooria füüsiliste ja juriidiliste isikute üldisi huve esindava ühenduse esitatud hagi – Vastuvõetavus – Tingimus – Selle liikmete õigus olla kohtumenetluse pool enda nimel

   (ELTL artikli 263 neljas lõik)

2. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Üldkohaldatavad aktid – Aktid, mis ei vaja rakendusmeetmeid ja mis puudutavad hagejat otseselt – Akt, mis ei ise muuda hageja olukorda – Vastuvõetamatus

   (EÜ artikli 230 neljas lõik; ELTL artikli 263 neljas lõik)

3. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Otsene puutumus – Kriteeriumid

   (ELTL artikli 263 neljas lõik)

4. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Üldkohaldatavad aktid – Komisjoni otsus, millega määruse nr 1224/2009 kohaselt kinnitatakse tegevuskava liikmesriigi kalanduskontrolli süsteemi puuduste kõrvaldamiseks – Tegevuskava siduvuse puudumine füüsiliste või juriidiliste isikute jaoks – Akt, mis ise ei muuda hageja õiguslikku olukorda – Vastuvõetamatus

   (ELTL artikli 263 neljas lõik; nõukogu määrus nr 1224/2009, artikli 102 lõige 4)

5. Institutsioonide aktid – Direktiivid – Rakendamine liikmesriikide poolt – Liikmesriigi kohtute kohustused – Kooskõlalise tõlgendamise kohustus – Ulatus – Siseriikliku õiguse contra legem tõlgendamine – Välistamine

   (ELTL artikli 288 kolmas lõik)

6. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Isiklik puutumus – Kriteeriumid – Komisjoni otsus, millega määruse nr 1224/2009 kohaselt kinnitatakse tegevuskava liikmesriigi kalanduskontrolli süsteemi puuduste kõrvaldamiseks – Kalurite ühenduse hagi – Tema suhtes kohaldatavate menetluslike tagatiste puudumine – Isikliku puutumuse puudumine – Vastuvõetamatus

   (ELTL artikli 263 neljas lõik; nõukogu määrus nr 1224/2009, artikli 102 lõige 4)

7. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Võimalus, et üldkohaldatav otsus puudutab isikut isiklikult – Tingimused – Komisjoni otsus kalanduse valdkonnas – Hagejad, kelle kalapüügiõigusi iseloomustab teatav ebakindlus – Isikliku puutumuse puudumine – Vastuvõetamatus

   (ELTL artikli 263 neljas lõik; nõukogu määrus nr 1224/2009, artiklid 6 ja 7)

1.  Teatud õigussubjektide ringi ühiste huvide edendamiseks asutatud ühenduse esitatud hagi vastuvõetavus sõltub juhul, kui sellel ühendusel endal puudub hagi esitamise õigus, sellest, kas ühenduse liikmed oleksid võinud esitada kõnealuse hagi isiklikult.

   (vt punkt 18)

2.  Arvestades nii ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmanda osa eesmärki kui ka asjaolu, et aluslepingu autorid lisasid otsese puutumuse tingimusele täiendava tingimuse, mis on seotud rakendusmeetmete puudumisega, on see säte kohaldatav ainult niisuguste aktide vaidlustamise korral, mis langevad otsese puutumuse tingimusega hõlmatud kahest eeldusest esimese alla ehk eelduse alla, mis puudutab akte, mis ise, mis tahes rakendusaktidest sõltumata, muudavad hageja õiguslikku olukorda. Järelikult, kui vaidlustatud akt ise ei muuda hageja õiguslikku olukorda, siis piisab selle asjaolu tuvastamisest ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmanda osa kohaldamatuse kindlakstegemiseks, ilma et seejuures oleks vaja kontrollida, kas see akt vajab rakendusmeetmete võtmist hageja suhtes.

   (vt punktid 42 ja 43)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 33–36)

4.  Määruse nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, artikli 102 lõikes 4 piirdus nõukogu komisjonile volituse andmisega töötada koostöös pädevate liikmesriigi ametiasutustega välja tegevuskava, mis seisneb nimetatud ametiasutuste poolt siseriiklikul tasandil vastu võetavate meetmete kogumis, ja seejärel selle kava nende jaoks kohustuslikuks tegemises. Sellest sättest ei nähtu seega, et komisjonil oleks pädevus võtta vastu ühepoolseid meetmeid, mis oleks vahetult kohaldatavad selle liikmesriigi kalandussektoris oma kutseala raames tegutsejatele.

   Seetõttu ei muuda määruse nr 1224/2009 artikli 102 lõike 4 alusel vastu võetud otsus ise, sõltumata mis tahes rakendusmeetmetest, peale selle adressaadiks oleva liikmesriigi õigusliku olukorra mitte ühegi teise füüsilise või juriidilise isiku õiguslikku olukorda. See ei muuda niisiis ise ka kalandussektoris oma kutseala raames tegutsejate õiguslikku olukorda. Järelikult ei ole hagejal hagi vastuvõetavaks tunnistamise tarbeks võimalust tugineda ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmandale osale. See järeldus peab paika ilma, et oleks vaja kindlaks teha, kas vaidlustatud otsuse puhul on tegemist üldkohaldatava aktiga ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmanda osa tähenduses. Samuti ei ole vaja kontrollida, kas see otsus eeldab hagejaid või hagejate liikmeid puudutavate rakendusmeetmete vastuvõtmist – nende asjaolude kontrollimise korral peaks liidu kohus lähtuma selle isiku olukorrast, kes tugineb õigusele esitada hagi kõnealuse sätte alusel, mitte teiste isikute olukorrast.

   Lisaks ei saa niisugune otsus, nagu seda on määruse nr 1224/2009 artikli 102 lõike 4 alusel vastu võetud otsus, tekitada üksikisikutele kohustusi ja sellele ei saa üksikisiku vastu iseenesest tugineda.

   (vt punktid 46, 47, 52, 55, 56 ja 59)

5.  Liikmesriigi õiguse kooskõlalise tõlgendamise põhimõttel on teatud piirid. Nii piiravad liikmesriigi kohtu kohustust viidata asjakohaste siseriiklike õigusnormide tõlgendamisel ja kohaldamisel direktiivile õiguse üldpõhimõtted ning see ei või olla aluseks siseriikliku õiguse contra legem tõlgendamisele.

   (vt punkt 60)

6.  Isikud, kes ei ole otsuse adressaadid, saavad väita, et see puudutab neid ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses isiklikult, ainult siis, kui see mõjutab neid mingi neile omase tunnuse või neid iseloomustava faktilise olukorra tõttu, mis neid kõigist teistest isikutest eristab, ning seega individualiseerib neid sarnaselt otsuse adressaadiga. Võimalus vaidlustatud õigusakti vastuvõtmise ajal enam-vähem täpselt määratleda õigussubjektide arvu ja isegi neid isikuid, kellele seda akti kohaldatakse, ei tähenda siiski mingil moel, et see akt neid subjekte isiklikult puudutab, kui on selge, et seda kohaldatakse asjaomase aktiga määratletud õiguslikult või faktiliselt objektiivse olukorra alusel.

   Seetõttu on vastuvõetamatu kalurite ühenduse esitatud hagi komisjoni otsuse peale, mis on vastu võetud määruse nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, artikli 102 lõike 4 alusel ning mis käsitleb liikmesriigi kalanduskontrolli süsteemi puuduste kõrvaldamiseks koostatud tegevuskava kinnitamist. Nimelt, esiteks puudutab niisugune vaidlustatud otsus hageja liikmeid üksnes seetõttu, et nad on objektiivsete kriteeriumide põhjal kalurid, samamoodi nagu iga teist majandustegevuses osalejat, kes on tegelikult või potentsiaalselt samasuguses olukorras. Teiseks ei ilmne, et mõni liidu õiguse säte oleks pannud komisjonile vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel kohustuse järgida menetlust, mille raames oleks hagejal või tema liikmetel olnud võimalus oma võimalikud õigused maksma panna. Niisiis ei ole liidu õigus andnud niisugustele ettevõtjatele nagu hageja või tema liikmed seoses vaidlustatud otsuse vastuvõtmisega erilist õiguslikku seisundit. Sellest tuleneb, et vaidlustatud otsus ei puudutanud vastuvõtmise hetkel piiratud isikuteringi, kelle õigusi komisjon oleks tahtnud reguleerida.

   (vt punktid 63, 64, 66, 68 ja 69)

7.  Kui ELTL artikli 263 alusel esitatud hagiga vaidlustatud otsus puudutab selliste isikute rühma, kes olid akti vastuvõtmise hetkel identifitseeritud või identifitseeritavad rühma liikmetele eriomaste kriteeriumide põhjal, võivad need isikud olla aktist isiklikult puudutatud, kuna nad kuuluvad majandustegevuses osalejate piiratud ringi. See võib nii olla eeskätt juhul, kui otsusega muudetakse õigusi, mille need isikud on omandanud enne otsuse vastuvõtmist.

   Liikmesriigi kalurite ühenduse poolt komisjoni kalandusalase otsuse peale esitatud hagi puhul tuleb tõdeda, et kalalaevatunnistuse ja kalapüügiõiguse väljastamine ei võimalda isikut, kellele need on väljastatud, käsitada omandatud õiguste omajana. Vastavalt määruse nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, artiklile 6 võib liidu kalalaeva kasutada vee-elusressursside töönduslikul eesmärgil kasutamiseks vaid juhul, kui sellel on kehtiv kalalaevatunnistus. Samuti on nimetatud määruse artiklis 7 sätestatud, et liidu vetes tegutseval liidu kalalaeval on lubatud teha konkreetseid püügitoiminguid vaid juhul, kui need on märgitud tema kehtivale kalapüügiloale. Kalalaevatunnistuse võib aga ajutiselt peatada või jäädavalt ära võtta. Niisiis on liidu kalalaevad ressurssidele juurdepääsu küsimuses seotud lubade korraga, mida iseloomustab teatav ebakindlus.

   (vt punktid 71, 73, 74, 76 ja 78)

Kohtuasi T‑312/14

Federazione nazionale delle cooperative della pesca (Federcoopesca) jt

versus

Euroopa Komisjon

„Tühistamishagi — Kalandus — Ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks — Komisjoni otsus, millega kinnitatakse tegevuskava Itaalia kalanduskontrolli süsteemi puuduste kõrvaldamiseks — Akt, mis ise ei muuda hageja õiguslikku olukorda — Isikliku puutumuse puudumine — Vastuvõetamatus”

Kokkuvõte – Üldkohtu (teine koda) 7. juuli 2015. aasta otsus

1. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Teatud kategooria füüsiliste ja juriidiliste isikute üldisi huve esindava ühenduse esitatud hagi – Vastuvõetavus – Tingimus – Selle liikmete õigus olla kohtumenetluse pool enda nimel

   (ELTL artikli 263 neljas lõik)

2. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Üldkohaldatavad aktid – Aktid, mis ei vaja rakendusmeetmeid ja mis puudutavad hagejat otseselt – Akt, mis ei ise muuda hageja olukorda – Vastuvõetamatus

   (EÜ artikli 230 neljas lõik; ELTL artikli 263 neljas lõik)

3. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Otsene puutumus – Kriteeriumid

   (ELTL artikli 263 neljas lõik)

4. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Üldkohaldatavad aktid – Komisjoni otsus, millega määruse nr 1224/2009 kohaselt kinnitatakse tegevuskava liikmesriigi kalanduskontrolli süsteemi puuduste kõrvaldamiseks – Tegevuskava siduvuse puudumine füüsiliste või juriidiliste isikute jaoks – Akt, mis ise ei muuda hageja õiguslikku olukorda – Vastuvõetamatus

   (ELTL artikli 263 neljas lõik; nõukogu määrus nr 1224/2009, artikli 102 lõige 4)

5. Institutsioonide aktid – Direktiivid – Rakendamine liikmesriikide poolt – Liikmesriigi kohtute kohustused – Kooskõlalise tõlgendamise kohustus – Ulatus – Siseriikliku õiguse contra legem tõlgendamine – Välistamine

   (ELTL artikli 288 kolmas lõik)

6. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Isiklik puutumus – Kriteeriumid – Komisjoni otsus, millega määruse nr 1224/2009 kohaselt kinnitatakse tegevuskava liikmesriigi kalanduskontrolli süsteemi puuduste kõrvaldamiseks – Kalurite ühenduse hagi – Tema suhtes kohaldatavate menetluslike tagatiste puudumine – Isikliku puutumuse puudumine – Vastuvõetamatus

   (ELTL artikli 263 neljas lõik; nõukogu määrus nr 1224/2009, artikli 102 lõige 4)

7. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Võimalus, et üldkohaldatav otsus puudutab isikut isiklikult – Tingimused – Komisjoni otsus kalanduse valdkonnas – Hagejad, kelle kalapüügiõigusi iseloomustab teatav ebakindlus – Isikliku puutumuse puudumine – Vastuvõetamatus

   (ELTL artikli 263 neljas lõik; nõukogu määrus nr 1224/2009, artiklid 6 ja 7)

1.  Teatud õigussubjektide ringi ühiste huvide edendamiseks asutatud ühenduse esitatud hagi vastuvõetavus sõltub juhul, kui sellel ühendusel endal puudub hagi esitamise õigus, sellest, kas ühenduse liikmed oleksid võinud esitada kõnealuse hagi isiklikult.

   (vt punkt 18)

2.  Arvestades nii ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmanda osa eesmärki kui ka asjaolu, et aluslepingu autorid lisasid otsese puutumuse tingimusele täiendava tingimuse, mis on seotud rakendusmeetmete puudumisega, on see säte kohaldatav ainult niisuguste aktide vaidlustamise korral, mis langevad otsese puutumuse tingimusega hõlmatud kahest eeldusest esimese alla ehk eelduse alla, mis puudutab akte, mis ise, mis tahes rakendusaktidest sõltumata, muudavad hageja õiguslikku olukorda. Järelikult, kui vaidlustatud akt ise ei muuda hageja õiguslikku olukorda, siis piisab selle asjaolu tuvastamisest ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmanda osa kohaldamatuse kindlakstegemiseks, ilma et seejuures oleks vaja kontrollida, kas see akt vajab rakendusmeetmete võtmist hageja suhtes.

   (vt punktid 42 ja 43)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 33–36)

4.  Määruse nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, artikli 102 lõikes 4 piirdus nõukogu komisjonile volituse andmisega töötada koostöös pädevate liikmesriigi ametiasutustega välja tegevuskava, mis seisneb nimetatud ametiasutuste poolt siseriiklikul tasandil vastu võetavate meetmete kogumis, ja seejärel selle kava nende jaoks kohustuslikuks tegemises. Sellest sättest ei nähtu seega, et komisjonil oleks pädevus võtta vastu ühepoolseid meetmeid, mis oleks vahetult kohaldatavad selle liikmesriigi kalandussektoris oma kutseala raames tegutsejatele.

   Seetõttu ei muuda määruse nr 1224/2009 artikli 102 lõike 4 alusel vastu võetud otsus ise, sõltumata mis tahes rakendusmeetmetest, peale selle adressaadiks oleva liikmesriigi õigusliku olukorra mitte ühegi teise füüsilise või juriidilise isiku õiguslikku olukorda. See ei muuda niisiis ise ka kalandussektoris oma kutseala raames tegutsejate õiguslikku olukorda. Järelikult ei ole hagejal hagi vastuvõetavaks tunnistamise tarbeks võimalust tugineda ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmandale osale. See järeldus peab paika ilma, et oleks vaja kindlaks teha, kas vaidlustatud otsuse puhul on tegemist üldkohaldatava aktiga ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmanda osa tähenduses. Samuti ei ole vaja kontrollida, kas see otsus eeldab hagejaid või hagejate liikmeid puudutavate rakendusmeetmete vastuvõtmist – nende asjaolude kontrollimise korral peaks liidu kohus lähtuma selle isiku olukorrast, kes tugineb õigusele esitada hagi kõnealuse sätte alusel, mitte teiste isikute olukorrast.

   Lisaks ei saa niisugune otsus, nagu seda on määruse nr 1224/2009 artikli 102 lõike 4 alusel vastu võetud otsus, tekitada üksikisikutele kohustusi ja sellele ei saa üksikisiku vastu iseenesest tugineda.

   (vt punktid 46, 47, 52, 55, 56 ja 59)

5.  Liikmesriigi õiguse kooskõlalise tõlgendamise põhimõttel on teatud piirid. Nii piiravad liikmesriigi kohtu kohustust viidata asjakohaste siseriiklike õigusnormide tõlgendamisel ja kohaldamisel direktiivile õiguse üldpõhimõtted ning see ei või olla aluseks siseriikliku õiguse contra legem tõlgendamisele.

   (vt punkt 60)

6.  Isikud, kes ei ole otsuse adressaadid, saavad väita, et see puudutab neid ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses isiklikult, ainult siis, kui see mõjutab neid mingi neile omase tunnuse või neid iseloomustava faktilise olukorra tõttu, mis neid kõigist teistest isikutest eristab, ning seega individualiseerib neid sarnaselt otsuse adressaadiga. Võimalus vaidlustatud õigusakti vastuvõtmise ajal enam-vähem täpselt määratleda õigussubjektide arvu ja isegi neid isikuid, kellele seda akti kohaldatakse, ei tähenda siiski mingil moel, et see akt neid subjekte isiklikult puudutab, kui on selge, et seda kohaldatakse asjaomase aktiga määratletud õiguslikult või faktiliselt objektiivse olukorra alusel.

   Seetõttu on vastuvõetamatu kalurite ühenduse esitatud hagi komisjoni otsuse peale, mis on vastu võetud määruse nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, artikli 102 lõike 4 alusel ning mis käsitleb liikmesriigi kalanduskontrolli süsteemi puuduste kõrvaldamiseks koostatud tegevuskava kinnitamist. Nimelt, esiteks puudutab niisugune vaidlustatud otsus hageja liikmeid üksnes seetõttu, et nad on objektiivsete kriteeriumide põhjal kalurid, samamoodi nagu iga teist majandustegevuses osalejat, kes on tegelikult või potentsiaalselt samasuguses olukorras. Teiseks ei ilmne, et mõni liidu õiguse säte oleks pannud komisjonile vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel kohustuse järgida menetlust, mille raames oleks hagejal või tema liikmetel olnud võimalus oma võimalikud õigused maksma panna. Niisiis ei ole liidu õigus andnud niisugustele ettevõtjatele nagu hageja või tema liikmed seoses vaidlustatud otsuse vastuvõtmisega erilist õiguslikku seisundit. Sellest tuleneb, et vaidlustatud otsus ei puudutanud vastuvõtmise hetkel piiratud isikuteringi, kelle õigusi komisjon oleks tahtnud reguleerida.

   (vt punktid 63, 64, 66, 68 ja 69)

7.  Kui ELTL artikli 263 alusel esitatud hagiga vaidlustatud otsus puudutab selliste isikute rühma, kes olid akti vastuvõtmise hetkel identifitseeritud või identifitseeritavad rühma liikmetele eriomaste kriteeriumide põhjal, võivad need isikud olla aktist isiklikult puudutatud, kuna nad kuuluvad majandustegevuses osalejate piiratud ringi. See võib nii olla eeskätt juhul, kui otsusega muudetakse õigusi, mille need isikud on omandanud enne otsuse vastuvõtmist.

   Liikmesriigi kalurite ühenduse poolt komisjoni kalandusalase otsuse peale esitatud hagi puhul tuleb tõdeda, et kalalaevatunnistuse ja kalapüügiõiguse väljastamine ei võimalda isikut, kellele need on väljastatud, käsitada omandatud õiguste omajana. Vastavalt määruse nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, artiklile 6 võib liidu kalalaeva kasutada vee-elusressursside töönduslikul eesmärgil kasutamiseks vaid juhul, kui sellel on kehtiv kalalaevatunnistus. Samuti on nimetatud määruse artiklis 7 sätestatud, et liidu vetes tegutseval liidu kalalaeval on lubatud teha konkreetseid püügitoiminguid vaid juhul, kui need on märgitud tema kehtivale kalapüügiloale. Kalalaevatunnistuse võib aga ajutiselt peatada või jäädavalt ära võtta. Niisiis on liidu kalalaevad ressurssidele juurdepääsu küsimuses seotud lubade korraga, mida iseloomustab teatav ebakindlus.

   (vt punktid 71, 73, 74, 76 ja 78)