EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

22. september 2015

Roberto Gioria

versus

Euroopa Komisjon

„Avalik teenistus — Avalik konkurss — Konkurss EPSO/AST/126/12 — Konkursikomisjoni liikme ja kandidaadi vaheline sugulussuhe — Huvide konflikt — Personalieeskirjade artikkel 27 — Võimalikult sõltumatute ametnike töölevõtmine — Otsus jätta kandidaat konkursist kõrvale”

Ese:

ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega R. Gioria palub esiteks tühistada 15. mai 2014. aasta otsus, millega avaliku konkursi EPSO/AST/126/12 komisjon (edaspidi „konkursikomisjon“) kinnitas tema konkursist kõrvale jätmist ning teiseks hüvitada temale väidetavalt tekitatud mittevaraline kahju.

Otsus:

Jätta hagi rahuldamata. Jätta pool R. Gioria kohtukuludest tema enda kanda. Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja pool R. Giora kantud kohtukuludest.

Kokkuvõte

1. Ametnikud — Töölevõtmine — Konkurss — Kandidaat — Konkursikomisjoni ühe liikmega sugulussuhtest teatamata jätmine — Sõltumatuse nõude rikkumine — Kandidaadi kõrvalejätmine — Konkursikomisjoni liikme sellise kohustuse rikkumine, mille kohaselt peab ta kandidaadiga sugulussuhte korral kõrvale jääma — Mõju puudumine

   (Personalieeskirjad, artiklid 11a ja 27)

2. Ametnikud — Konkurss — Konkursikomisjon — Võrdse kohtlemise ja objektiivsuse põhimõtete järgimine — Rikkumised, mis võivad kahjustada personalieeskirjade artikli 27 eesmärki — Tagajärjed

   (Personalieeskirjad, artikkel 27)

3. Ametnike hagid — Kahju hüvitamise nõue — Tühistamishagist sõltumatus — Vastuvõetavus vaatamata personalieeskirjade kohase kohtueelse menetluse puudumisele — Tingimus — Tühistamisnõudega seotud kahju hüvitamise nõue

   (Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

1.  Pelk asjaolu, et rikkudes personalieeskirjade artiklist 11 tulenevaid kohustusi, ei teavitanud konkursikomisjoni liige, kel on sugulussuhe ühe kandidaadiga, oma kolleege selles komisjonis, mis tegeleb konkursiga, millel osaleb vanemast kandidaat, ei vabasta viimast kandidaadina ametikohtadele, millele töölevõtmine nõuab personalieeskirjade artikli 27 kohaselt selle tõendamist, et isikud on võimalikult sõltumatud, vastutusest selle eest, et ta ei pidanud ise vajalikuks teavitada Euroopa Personalivaliku Ametit ja/või konkursikomisjoni oma sugulussuhtest konkursikomisjoni ühe liikmega, kusjuures selline samm on vähim, mida võib oodata kandidaadilt, kes soovib saada tööle Euroopa Liidu ametnikuna, seda enam kontekstis, kus amet juhtis mitmel korral kandidaatide tähelepanu sellele, et konkursikomisjoni liikmetega on kontakt keelatud.

   Järelikult oma ulatusliku kaalutlusõiguse raames võib konkursikomisjon, kes on vastavalt personalieeskirjade artiklile 30 pädev koostama sobivate kandidaatide loetelu, pidada õigeks, et kandidaat, kel on sugulussuhe konkursikomisjoni ühe liikmega, isegi kui ta on komisjonis seoses piirneva valdkonnaga, on konkursikomisjoni teadmata soodsamas olukorras võrreldes avaliku konkursi teiste kandidaatidega ning selle olukorra puhul on oht, et rikutakse iga konkursi peamist tingimust, milleks on kõikide kandidaatide võrdne kohtlemine.

   (vt punktid 36 ja 53)

2.  Võrdse kohtlemise põhimõte kujutab endast liidu õiguse üldpõhimõtet, mida kohaldatakse eelkõige konkursside valdkonnas ja mille järgimise eest peab konkursikomisjon konkursi käigus rangelt hoolitsema. Konkursikomisjon peab nii tagama, et hinnatud kandidaatidele hinded oleksid antud võrdsetel ja objektiivsetel tingimustel, ja on tähtis, et hindamise kriteeriumid oleksid ühtsed ja neid kohaldatakse järjepidevalt kõikide kandidaatide suhtes.

   Nimelt iga sündmus või olukord, mis võib rikkuda kandidaatide võrdse kohtlemise ja nende vahel valiku tegemise objektiivsuse põhitagatisi, võib kahjustada eesmärki, mille personalieeskirjade artikkel 27 seab kõikidele töölevõtmise menetlustele ja milleks on „võtta institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikult töötavad ja sõltumatud ametnikud“.

   Selles suhtes on konkursikomisjonil ulatuslik kaaltulusõigus siis, kui tegemist on rikkumistega, mis võivad seda eesmärki kahjustada.

   Järelikult kui sugulussuhte olemasolu avastatakse hetkel, kui on toimunud valikukatsed, ei ole konkursikomisjonil muud võimalust, kui jätta asjaomane kandidaat avalikust konkursist kõrvale, selleks et tagada konkursi kulgemine, järgides rangelt võrdsuse tingimusi, mis on vajalikud personalieeskirjade artikli 27 eesmärgi täitmiseks.

   (vt punktid 50–52 ja 54)

   Viited:

   Esimese Astme Kohus: kohtuotsused, 17.1.2001, Gerochristos vs. komisjon, T‑189/99, EU:T:2001:12, punkt 25; 20.1.2004, Briganti vs. komisjon, T‑195/02, EU:T:2004:10, punkt 31; 5.4.2005, Christensen vs. komisjon, T‑336/02, EU:T:2005:115, punkt 43, ja 13.9.2005, Pantoulis vs komisjon., T‑290/03, EU:T:2005:316, punkt 90.

   Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused, 29.9.2009, Aparicio jt vs komisjon., F‑20/08, F‑34/08 ja F‑75/08, EU:F:2009:132, punkt 77, ja 12.2.2014, De Mendoza Asensi vs. komisjon, F‑127/11, EU:F:2014:14, punkt 43.

3.  Kui kahju hüvitamise nõue on vastuvõetav isegi siis, kui puudub sellekohane eelnev nõue administratsioonile, juhul kui on olemas otsene seos nimetatud nõude ja tühistamishagi vahel, on olukord teine, kui väidetav kahju on tekkinud administratsiooni vigade või tegematajätmise tõttu. Kui viimasel juhul ei tulene väidetav kahju aktist, mille tühistamist taotletakse, vaid väidetavatest vigadest või tegematajätmisest, peab kohtueelne menetlus tingimata algama nõudega, millega palutakse administratsioonil see kahju hüvitada.

   Seega kahju hüvitamise nõuded, mis on esitatud kahju hüvitamise alusel, mis kandidaadile tekkis pärast seda, kui ta põhjendamatult jäeti välja konkursist põhjustel, mis ei ole ette nähtud üheski õigusaktis ehk teisisõnu pärast konkursikomisjoni õigusvastast tegevust, ja mis otse ei tulene vaidlustatud otsusest, on vastuvõetamatud, kui personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel ei esitatud enne hagi esitamist nõuet sellise kahju hüvitamiseks.

   Kuna mittevaraline kahju tuleneb siiski tõesti vaidlustatud otsuse vastuvõtmisest, mis tehti selleks, et tagada konkursi kulgemine, järgides rangelt võrdsuse tingimusi, mis on vajalikud personalieeskirjade artikli 27 eesmärgi täitmiseks, ning et tühistamisnõuded jäeti rahuldamata ilma õigusvastasust tuvastamata, tuleb kahju hüvitamise nõuded jätta järelikult rahuldamata.

   (vt punktid 74, 76 ja 77)

   Viited:

   Euroopa Kohus: kohtuotsus, 27.6.1989, Giordani vs. komisjon, 200/87, EU:C:1989:259, punkt 22.

   Esimese Astme Kohus: kohtuotsus, 11.5.2005, de Stefano vs. komisjon, T‑25/03, EU:T:2005:168, punkt 78.

   Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, 24.4.2013, Demeneix vs. komisjon, F‑96/12, EU:F:2013:52, punkt 87.