Kohtuasi C‑509/14

Administrador de Infraestructuras Ferroviarias (ADIF)

versus

Luis Aira Pascual jt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Superior de Justicia de la Comunidad Autónoma del País Vasco)

„Eelotsusetaotlus — Direktiiv 2001/23/EÜ — Artikli 1 lõige 1 — Ettevõtete üleminek — Töötajate õiguste kaitse — Omandaja kohustus võtta töötajad üle — Avaliku teenuse eest vastutav riigi osalusega ettevõtja — Teenuse osutamine teise ettevõtja poolt avalike teenuste haldamise lepingu alusel — Otsus jätta leping pärast tähtaja lõppu pikendamata — Majandusüksuse identiteedi säilimine — Peamiselt seadmetel põhinev tegevus — Töötajate üle võtmata jätmine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (kuues koda) 26. novembri 2015. aasta otsus

1. Eelotsuse küsimused — Euroopa Kohtu pädevus — Liidu õiguse asjakohaste aspektide väljaselgitamine — Küsimuste ümbersõnastamine

   (ELTL artikkel 267)

2. Sotsiaalpoliitika — Õigusaktide ühtlustamine — Ettevõtete üleminek — Töötajate õiguste kaitse — Direktiiv 2001/23 — Kohaldamisala — Riigi osalusega ettevõtja, kes vastutab ühendvedude üksuste haldamisega seotud majandustegevuse eest ja kes annab selle tegevuse läbiviimise üle teisele ettevõtjale — Viimati nimetatud ettevõtjale vajalike infrastruktuuride ja seadmete kättesaadavaks tegemine — Pärast lepingu lõpetamist viimati nimetatud ettevõtja töötajate üle võtmata jätmine — Hõlmamine

   (Nõukogu direktiiv 2001/23, artikli 1 lõige 1)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 22)

2.  Direktiivi 2001/23 ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 1 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selle direktiivi kohaldamisalasse kuulub olukord, kus riigi osalusega ettevõtja, kes vastutab ühendvedude üksuste haldamisega seotud majandustegevuse eest, annab avalike teenuste haldamise lepingu alusel selle tegevuse läbiviimise üle teisele ettevõtjale, tehes viimasele kättesaadavaks talle kuuluvad vajalikud infrastruktuurid ja seadmed, seejärel aga otsustab lepingu lõpetada, võtmata teise ettevõtja töötajaid üle põhjusel, et edaspidi viib ta seda tegevust läbi oma töötajatega.

   Kui direktiivi 2001/23 artikli 1 lõike 1 punkti b tõlgendada nii, et selle direktiivi kohaldamisalast on välistatud olukord, kus vaatluse all oleva tegevuse toimumiseks hädavajalikud materiaalsed vahendid ei ole kunagi lakanud kuulumast omandajale, kaotaks kõnealune direktiiv osa oma kasulikust mõjust.

   Lisaks ei ole see, et uus tööandja ei võta üle nii arvu kui oskuste poolest olulist osa tööjõust, keda tema eelkäija sama tegevuse jaoks kasutas, piisav direktiivi 2001/23 tähenduses oma identiteedi säilitava majandusüksuse ülemineku välistamiseks sellises sektoris, kus tegevus põhineb peamiselt seadmetel. Teistsugune tõlgendus läheks vastuollu selle direktiivi peamise eesmärgiga, milleks on võõrandaja töötajate töölepingute säilimine isegi omandaja tahte vastaselt.

   (vt punktid 40, 41, 44 ja resolutsioon)