Kohtuasi C‑494/14

Euroopa Liit

versus

Axa Belgium SA

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal de première instance francophone de Bruxelles (Belgia))

„Eelotsusetaotlus — Ametnikud — Personalieeskirjad — Artiklid 73, 78 ja 85a — Liiklusõnnetus — Siseriiklikus õiguses kehtestatud objektiivse vastutuse kord — Õiguste üleminek Euroopa Liidule — Mõiste „vastutav kolmas isik” — Liidu õiguse autonoomne mõiste — Mõiste, mis hõlmab iga isikut, kes on siseriikliku õiguse kohaselt kohustatud hüvitama kannatanule või tema õigusjärglastele tekitatud kahju — Hüvitised, mis ei ole jäetud lõplikult liidu kanda”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 15. oktoober 2015

1. Ametnikud — Ametniku õiguste üleminek liidule seoses kolmanda isiku tekitatud kahju hüvitamisega — Piirid — Siseriikliku õiguse kohaldamine kahju hüvitamise kohustuse ulatuse kindlaksmääramiseks

   (Ametnike personalieeskirjad, artikkel 85a)

2. Euroopa Liidu õigus — Tõlgendamine — Põhimõtted — Autonoomne ja ühetaoline tõlgendamine

3. Ametnikud — Ametniku õiguste üleminek liidule seoses kolmanda isiku tekitatud kahju hüvitamisega — Vastutava kolmanda isiku mõiste — Liidu õiguse autonoomne mõiste

   (Ametnike personalieeskirjad, artikkel 1a ja 85a lõige 1)

4. Euroopa Liidu õigus — Tõlgendamine — Mitmekeelsed õigusaktid — Ühetaoline tõlgendamine — Erinevate keeleversioonide lahknemine — Õigusakti üldise ülesehituse ja eesmärkide arvessevõtmine

   (Ametnike personalieeskirjad, artikkel 85a)

5. Ametnikud — Ametniku õiguste üleminek liidule seoses kolmanda isiku tekitatud kahju hüvitamisega — Vastutava kolmanda isiku mõiste — Iga isik, kes on siseriikliku õiguse kohaselt kohustatud hüvitama kannatanule või tema õigusjärglastele tekitatud kahju

   (Ametnike personalieeskirjad, artikkel 85a)

6. Ametnikud — Ametniku õiguste üleminek liidule seoses kolmanda isiku tekitatud kahju hüvitamisega — Asjaomasele ametnikule liidu poolt makstud invaliidsushüvitise summade tagasinõudmine — Hüvitised, mis ei tohiks jääda lõplikult liidu kanda

   (Ametnike personalieeskirjad, artiklid 73, 78 ja artikli 85a lõiked 1 ja4)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 18)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 21)

3.  Personalieeskirjade artikli 85a lõikes 1 sätestatud mõistet „vastutav kolmas isik” tuleb liidu õiguskorras tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt.

   Personalieeskirjade artikli 1a kohaselt on ametnikel personalieeskirjade kohaldamisel õigus võrdsele kohtlemisele, mis tähendab, et personalieeskirju tuleb üldjuhul tõlgendada kogu liidus autonoomselt ja ühetaoliselt. Neil asjaoludel tuleb mõistet „vastutav kolmas isik”, mis määrab kindlaks personalieeskirjade artiklis 85a sätestatud õiguste ülemineku ulatuse, tõlgendada selliselt, et see on kogu liidus ühetaoliselt kohaldatav.

   (vt punktid 24, 25, 28 ja resolutsiooni punkt 1)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 30–32)

5.  Personalieeskirjade artikli 85a lõikes 1 sätestatud mõiste „vastutav kolmas isik” all mõistetakse iga isikut, sealhulgas kindlustusandjat, kes on kohustatud siseriikliku õiguse kohaselt hüvitama kannatanule või tema õigusjärglastele tekitatud kahju.

   Personalieeskirjade artiklis 85a ette nähtud liidule õiguste ülemineku eesmärk on vältida olukorda, kus ametnikule makstakse sama kahju eest kaks korda hüvitist. Kui ametnikule tekitatud kahju tõttu on liit kohustatud viimasele maksma personalieeskirjades ette nähtud hüvitisi, saab niisugust topelthüvitamist vältida vaid siis, kui ametniku õigused vastutava kolmanda isiku suhtes lähevad pärast kahjustavat sündmust üle liidule.

   Seda eesmärki on võimalik täielikult saavutada üksnes siis, kui nimetatud artiklis ette nähtud õiguste üleminek hõlmab õnnetuses kannatanutele kahju hüvitamise skeeme, olenemata sellest, kas neid käsitletakse asjaomases siseriiklikus õiguses süülisel vastutusel põhineva skeemina või muus vormis kahju hüvitamise kohustusena, ning seda ka juhul, kui kõnealustes skeemides on sätestatud, et kolmas isik on kohustatud hüvitama kahju süüst sõltumata.

   Seega, võttes arvesse personalieeskirjade artiklis 85a sätestatud õiguste ülemineku eesmärki, tuleb mõistet „vastutav kolmas isik” tõlgendada laialt ning seda ei saa piirata üksnes süülise vastutusega.

   (vt punktid 33–36 ja resolutsiooni punkt 2)

6.  Personalieeskirjasid ei saa tõlgendada nii, et personalieeskirjade artikli 85a lõikes 4 ette nähtud vahetu nõudeõiguse raames peavad hüvitised, mis liit on kohustatud esiteks personalieeskirjade artikli 73 alusel kutsehaiguse‑ ja tööõnnetuseriski vastu kindlustamiseks ja teiseks personalieeskirjade artikli 78 alusel invaliidsuspensionina maksma, jääma lõplikult tema kanda.

   Esiteks on personalieeskirjade artikli 85a lõikes 4 konkreetselt ette nähtud, et liidul ei ole piiranguid nõuda personalieeskirjade artikli 85a lõike 1 alusel õiguste ülemineku korras oma ametnikele tekitatud kahju hüvitamist, vaid ta võib esitada ka hagi sellise kahju hüvitamiseks, mida on talle eeskätt põhjustanud hüvitised, mida ta on kohustatud personalieeskirjade alusel maksma.

   Teiseks, kuigi invaliidsuspension on oma olemuselt üks liidu ja tema ametnike vahelise, personalieeskirjadega reguleeritud suhte eripäradest, ei nõua sellise eripära järgimine siiski, et invaliidsuspensionina makstud hüvitised peavad jääma lõplikult liidu kanda.

   (vt punktid 42–44 ja resolutsiooni punkt 3)