Kohtuasi C‑417/14 RX‑II

Livio Missir Mamachi di Lusignano

versus

Euroopa Komisjon

„Euroopa Liidu Üldkohtu kohtuotsuse Missir Mamachi di Lusignano vs. komisjon (T‑401/11 P, EU:T:2014:625) uuesti läbivaatamine — Avalik teenistus — Euroopa Liidu lepinguväline vastutus, mis tuleneb institutsiooni poolt oma ametnike kaitse tagamise kohustuse rikkumisest — Surnud ametnik — Ametnikule enne tema surma tekkinud mittevaraline kahju — Ametniku pereliikmetele tekkinud varaline ja mittevaraline kahju — Pädevus — Üldkohus — Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus — Liidu õiguse ühtsuse kahjustamine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (viies koda) 10. septembri 2015. aasta otsus

1. Ametnike hagid – Avaliku Teenistuse Kohtu pädevus – Surnud ametniku pereliikmete kui isikute, kelle suhtes personalieeskirju kohaldatakse, esitatud hüvitisnõue – Hõlmamine

   (ELTL artikkel 270; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikkel 1; ametnike personalieeskirjad, artiklid 73, 90 ja 91)

2. Ametnike hagid – Täielik pädevus – Rahalised vaidlused personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 tähenduses – Mõiste – Surnud ametniku pereliikmete esitatud vastutuse tuvastamise hagi – Hõlmamine – Tingimus – Hagi, mis on esitatud ametnikku ja tema institutsiooni siduva teenistussuhte alusel

   (ELTL artiklid 270 ja 340; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikkel 1; ametnike personalieeskirjad, artikkel 90 ja artikli 91 lõige 1)

3. Uuesti läbivaatamine – Liidu õiguse ühtsuse või järjepidevuse kahjustamise tuvastamine – Üldkohtu poolt kohtualluvuse normi kehtestamine enda kasuks, mis toob tagajärgi Euroopa Kohtu kohtuastmete struktuurile – Liidu õiguse ühtsuse kahjustamine

   (ELTL artiklid 256, 257 ja 270; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 62b esimene lõik ja I lisa artikkel 1; ametnike personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1; nõukogu otsus 2004/752)

4. Uuesti läbivaatamine – Liidu õiguse ühtsuse või järjepidevuse kahjustamise tuvastamine – Järeldused, mis sellest tuleb teha – Kohtuotsuse tühistamine ja asja tagasisaatmine apellatsioonikohtule

   (Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 62b)

1.  Mis puudutab Avaliku Teenistuse Kohtu ratione personae pädevust, siis need personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 ja artikli 91 lõike 1 sätted, mis üldsõnaliselt viitavad igale isikule, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju, ei võimalda iseenesest teha vahet sellel, kas hagi esitab ametnik või mis tahes muu isik, kelle suhtes personalieeskirju kohaldatakse. Seega on Avaliku Teenistuse Kohus ratione personae pädev vaatama läbi mitte üksnes ametnike esitatud hagisid, vaid ka kõigi teiste isikute hagisid, kelle suhtes personalieeskirju kohaldatakse.

   Personalieeskirjade artikli 73 lõike 2 punkti a sõnaselge määratluse kohaselt on nii ametniku järeltulijad kui ka ülenejad sugulased ametniku surma korral õigustatud saama hüvitist. Siit tuleneb, et nii surnud ametniku isa kui lapsed on selle sättega hõlmatud. Järelikult ei saa küsimus sellest, kas surnud ametniku isal ja lastel on tegelikult õigus saada personalieeskirjadega tagatud hüvitisi ja eelkõige seda, millele viitab artikkel 73, tulla kõne alla Avaliku Teenistuse Kohtu ratione personae pädevuse kindlaksmääramisel Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 1 alusel, koostoimes ELTL artikliga 270 ja personalieeskirjade artikli 91 lõikega 1.

   (vt punktid 33–35)

2.  Mis puudutab küsimust, kas Avaliku Teenistuse Kohtu ratione materiae pädevus laieneb hüvitisnõuetele, mille aluseks on institutsiooni poolt oma ametnike kaitse tagamise kohustuse rikkumine, siis nii ELTL artikkel 270 kui ka personalieeskirjade artikkel 91, mis viitavad kõigile liidu ja liidu ametnike vahelistele vaidlustele, hoiduvad määratlemast halduskaebuse tagasilükkamise korral kaebuse esitamise võimalusi. Seega, kuni vaidlus puudutab hagejat kahjustava meetme õiguspärasust personalieeskirjade artikli 90 tähenduses, on Avaliku Teenistuse Kohus pädev asja läbi vaatama, olenemata kõnealuse hagi olemusest.

   Seega on Avaliku Teenistuse Kohus ratione materiae pädev vaatama läbi hüvitisnõuet, mille ametnik on esitanud selle institutsiooni vastu, kus ta teenistuses on või oli, juhul kui vaidlus tekkis huvitatud isikut ja institutsiooni siduvast või sidunud töösuhtest. Sama kehtib ka hüvitisnõude suhtes, mille on esitanud niisugune isik, kellele hoolimata sellest, et ta ei ole ametnik, viidatakse personalieeskirjades tema peresidemete tõttu ametnikuga, juhul kui vaidlus tekkis seda ametnikku ja institutsiooni siduvast või sidunud töösuhtest, võttes arvesse asjaolu, et Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikkel 1, koostoimes ELTL artikliga 270 ja personalieeskirjade artikliga 91, annab Avaliku Teenistuse Kohtule pädevuse vaadata läbi kõik liidu ja personalieeskirjadega hõlmatud isikute vahelised vaidlused.

   Asjaolu, et liidu lepinguväline vastutus ametniku pereliikmete ees, kellele viidatakse personalieeskirjades, on allutatud ELTL artiklist 340 tulenevatele sisulistele nõuetele, samas kui vastutus ametniku ees järgib nende nõuetega võrreldes spetsiifilisi erinorme, ei saa välistada selles osas Avaliku Teenistuse Kohtu ratione materiae pädevust tulenevalt Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artiklist 1, koostoimes ELTL artikliga 270 ja personalieeskirjade artikli 91 lõikega 1. Selle kohtu ratione materiae pädevus lähtub nimelt kõnealuse vaidluse aluseks olevatest asjaoludest, mitte aga õiguslikust alusest, mis võib kõne alla tulla seoses õigusega hüvitisele.

   (vt punktid 37, 41, 42, 49 ja 50)

3.  Üldkohtu otsus, milles ühelt poolt sedastatakse, et Avaliku Teenistuse Kohtul on ametnike suhtes üksnes erikohtu pädevus, ja teiselt poolt saadetakse ametniku õigusjärglaste esitatud hagi tagasi talle endale, et see esimese astme kohtuna uuesti läbi vaadata, võttes Avaliku Teenistuse Kohtult seega tema algse pädevuse ja kehtestas kohtualluvuse normi enda kasuks, mis toob tagajärgi sellele, kuidas määrata kindlaks apellatsiooniastmes pädev kohus, ja sellest tulenevalt ka kohtuastmete struktuurile Euroopa Kohtu sees, kahjustab liidu õiguse ühtsust Euroopa Kohtu põhikirja artikli 62b esimese lõigu tähenduses.

   Liidu kohtusüsteem, mis on loodud EL toimimise lepingu, Euroopa Kohtu põhikirja ning otsuse 2004/752, millega asutatakse Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohus, alusel, sisaldab nende kolme kohtu, st Euroopa Kohtu, Üldkohtu ja Avaliku Teenistuse Kohtu vastava pädevuse täpset piiritlust, mistõttu neist kohtutest ühe pädevus lahendada hagi välistab tingimata teise kohtu pädevuse. Liidu kohtute kohtualluvuse normid, mis on ette nähtud nii EL toimimise lepingus kui ka Euroopa Kohtu põhikirjas ja selle lisas, moodustavad osa esmasest õigusest ning hõivavad liidu õiguskorras keskse koha. Nende järgimine kujutab endast lisaks liidu avaliku teenistuse kohtuvaidluse esitatud väljakutsetele üht põhilist nõuet selles õiguskorras ning asendamatut tingimust liidu õiguse ühtsuse tagamiseks.

   (vt punktid 54–58)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 59–61)