Kohtuasi C-387/14

Esaprojekt sp. z o.o.

versus

Województwo Łódzkie

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Krajowa Izba Odwoławcza)

Eelotsusetaotlus – Riigihange – Direktiiv 2004/18/EÜ – Võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtted – Ettevõtjate tehniline ja/või kutsealane suutlikkus – Artikli 48 lõige 3 – Võimalus tugineda teiste ettevõtjate pädevusele – Artikkel 51 – Võimalus pakkumust täiendada – Artikli 45 lõike 2 punkt g – Hankemenetlusest kõrvaldamine raske eksimuse tõttu

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (viies koda) 4. mai 2017. aasta otsus

1. Õigusaktide ühtlustamine–Ehitustööde, asjade ja teenuste hankemenetlused–Direktiiv 2004/18–Pakkumuste esitamine–Pakkuja võimalus oma pakkumust pärast pakkumuste esitamise tähtaega sisuliselt ja märkimisväärselt muuta–Lubamatus–Võrdse kohtlemise põhimõtte ja läbipaistvuskohustuse rikkumine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, artiklid 2 ja 51)

2. Õigusaktide ühtlustamine–Ehitustööde, asjade ja teenuste hankemenetlused–Direktiiv 2004/18–Lepingute sõlmimine–Kvalitatiivse valiku kriteeriumid–Tehniline ja kutsealane pädevus–Võimalus tugineda teiste üksuste pädevusele–Piirid–Hankija õigus nõuda jagamatu hankelepingu täitmist ühe ettevõtja poolt–Tingimused

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, artiklid 2, 44 ja artikli 48 lõike 2 punkt a ning artikkel 3)

3. Õigusaktide ühtlustamine–Ehitustööde, asjade ja teenuste hankemenetlused–Direktiiv 2004/18–Lepingute sõlmimine–Kvalitatiivse valiku kriteeriumid–Tehniline ja kutsealane pädevus–Võimalus tugineda ettevõtjate ühenduses teise hanke raames saadud kogemusele–Lubamatus–Tingimus–Ettevõtja tegelik ja konkreetne osalemine selles ühenduses

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, artiklid 2, 44 ja artikli 48 lõike 2 punkt a ning artikkel 3)

4. Õigusaktide ühtlustamine–Ehitustööde, asjade ja teenuste hankemenetlused–Direktiiv 2004/18–Lepingute sõlmimine–Hankemenetlusest kõrvaldamise põhjused–Ettevõtja, kes on toime pannud raskes eksimuse valeandmeid esitades–Mõiste–Tahtliku teo olemasolu vajadus–Puudumine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, artikli 45 lõike 2 punkt g)

5. Õigusaktide ühtlustamine–Ehitustööde, asjade ja teenuste hankemenetlused–Direktiiv 2004/18–Lepingute sõlmimine–Kvalitatiivse valiku kriteeriumid–Tehniline ja kutsealane pädevus–Kui ettevõtja liidab kokku erinevate lepingute raames saadud pädevuse ja kogemused–Lubamatus–Tingimus–Selle võimaluse välistamise puudumine hanketeates või hankedokumentides

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, artiklid 2, 44 ja artikli 48 lõike 2 punkt a)

1.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18 ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta artiklit 51 koosmõjus sama direktiivi artikliga 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui pärast hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja möödumist edastab ettevõtja hankijale enda riigihankemenetluses osalemise tingimustele vastamise tõendamiseks dokumendid, mida ei olnud tema esialgses pakkumuses, nagu kolmanda isiku täidetud leping ning selle isiku võetud kohustus anda ettevõtja käsutusse kõnealuse riigihankelepingu täitmiseks vajalikud pädevus ja vahendid.

   Sellised täpsustused ei ole kaugeltki pelk selgitus või ilmsete tehniliste vigade parandus eespool punktis 38 viidatud kohtupraktika tähenduses, vaid on tegelikult esialgse pakkumuse sisuline ja märkimisväärne muudatus, mis sarnaneb pigem uue pakkumuse esitamisele. Võttes need ettevõtja poolt esitatud dokumendid vastu, eelistas hankija selles olukorras alusetult seda ettevõtjat võrreldes teiste pakkujatega ja rikkus nii ettevõtjate võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid kui ka sellest tulenevat läbipaistvuskohustust, mis kehtib hankijatele direktiivi 2004/18 artikli 2 alusel.

   (vt punktid 42, 44, 45 ja resolutsiooni punkt 1)

2.  Direktiivi 2004/18 artiklit 44 koosmõjus artikli 48 lõike 2 punktiga a ning artiklis 2 sätestatud ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et ettevõtja ei või tugineda artikli 48 lõikes 3 viidatud mõne teise ettevõtja pädevusele, nii et teadmised ja kogemused kahe ettevõtja puhul, kellel hankija nõutud teadmised ja kogemused eraldi võttes puuduvad, summeeritakse, kui hankija arvates on riigihange jagamatu selles mõttes, et see tuleb ellu viia ühe ettevõtja poolt ning et selline mitme ettevõtja kogemusele tuginemise välistamine on seotud asjaomase hankelepingu – mille peab täitma üks ettevõtja – objektiga ja on selle suhtes proportsionaalne.

   (vt punkt 54 ja resolutsiooni punkt 2)

3.  Direktiivi 2004/18/EÜ artiklit 44 koosmõjus artikli 48 lõike 2 punktiga a ning artiklis 2 sätestatud ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et ettevõtja, kes osaleb hankemenetluses individuaalselt, ei või tugineda ettevõtjate ühenduse kogemusele, milles ta osales muu riigihankelepingu raames, juhul kui ta ei osalenud tõhusalt ja konkreetselt selle täitmises.

   Selles kontekstis kujutab ettevõtja omandatud kogemus endast eriti olulist ettevõtja kvalifitseerimise kvalitatiivset kriteeriumi, sest see lubab hankijal direktiivi 2004/18 artikli 44 lõike 1 kohaselt kontrollida taotlejate või pakkujate sobivust konkreetse riigihankelepingu täitmiseks. Kui ettevõtja tugineb ettevõtjate ühenduse kogemusele, milles ta osales, tuleb seda kogemust hinnata sõltuvalt selle ettevõtja konkreetsest osalusest ning seega tema tegelikust panusest selle riigihanke raames sellelt ühenduselt nõutud tegevusse.

   (vt punktid 61, 62, 65 ja resolutsiooni punkt 3)

4.  Direktiivi 2004/18 artikli 45 lõike 2 punkti g, mis lubab kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja muu hulgas juhul, kui ta on hankija nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes eksimuses või jätnud sellised andmed esitamata, tuleb tõlgendada nii, et seda sätet võib kohaldada, kui see ettevõtja on vastutav teatava raskusega hooletuse eest ehk sellise hooletuse eest, millel on otsustav mõju riigihankemenetlusest kõrvaldamise, valiku ja riigihankelepingu sõlmimise otsustele, olenemata sellest, kas on tuvastatud selle ettevõtja tahtlik üleastumine.

   Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et direktiivi 2004/18 artikli 45 lõike 2 punkti g sõnastuses ei ole mingit viidet ettevõtja tahtlikule käitumisele. Selle asjaolu tõttu ei saa sellise käitumise tuvastamist lugeda ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamisel möödapääsmatuks eelduseks. Teiseks tuleb meenutada, et direktiivi 2004/18 artikli 45 lõike 2 punkti g teise lõigu kohaselt määravad liikmesriigid kindlaks selle lõike rakenduskorra ühenduse ja siseriikliku õiguse alusel. Sellest tuleneb, et artikli 45 lõike 2 esimeses lõigus esinevaid mõisteid, nende seas „raske [eksimus]“, võib liikmesriigi õiguses täpsustada ja selgitada siiski liidu õigust järgides (vt selle kohta kohtuotsus, 13.12.2012, Forposta ja ABC Direct Contact, C‑465/11, EU:C:2012:801, punkt 26).

   (vt punktid 70, 73, 74, 78 ja resolutsiooni punkt 4)

5.  Direktiivi 2004/18 artiklit 44 koosmõjus artikli 48 lõike 2 punktiga a ning artiklis 2 sätestatud ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et see annab ettevõtjale võimaluse tugineda oma kogemusele selliselt, et ta viitab üheaegselt kahele või enamale lepingule kui ühele hankelepingule, kui hankija ei ole seda võimalust kõnealuse hanke objekti ja eesmärgiga seotud ja nende suhtes proportsionaalsete nõuete alusel välistanud.

   Sellega seoses on hankijal õigus hanketeates või hankedokumentides selgelt ära näidata kindlaks määratud pädevusele vastamise nõuded ja konkreetne kord, mille järgi pakkuja peab näitama oma sobivust kõnealuse riigihanke võitmiseks ja lepingu täitmiseks. Samas võib hankija erandjuhtudel ja võttes arvesse asjaomaste tööde laadi ning riigihanke objekti ja eesmärki näha direktiivi 2004/18 artikli 44 lõike 2 alusel ette piiranguid, eelkõige piirates ettevõtjate arvu, kellele saab tugineda (vt selle kohta kohtuotsused, 7.4.2016, Partner Apelski Dariusz, C‑324/14, EU:C:2016:214, punktid 39–41, ning 5.4.2017, Borta, C‑298/15, EU:C:2017:266, punkt 90 ja seal viidatud kohtupraktika). Kui aga hankija otsustab sellist võimalust kasutada, peab ta tagama, et tema kehtestatud põhimõtted on seotud asjaomase hankelepingu esemega ja proportsionaalsed (vt selle kohta kohtuotsus, 7.4.2016, Partner Apelski Dariusz, C‑324/14, EU:C:2016:214, punktid 40 ja 56).

   (vt punktid 82, 83, 88 ja resolutsiooni punkt 5)