Kohtuasi C‑363/14

Euroopa Parlament

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

„Tühistamishagi — Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades — Europol — Nende kolmandate riikide ja organisatsioonide loetelu, kellega Europol sõlmib kokkulepped — Õigusliku aluse kindlakstegemine — Pärast Lissaboni lepingu jõustumist kohaldatav õiguslik raamistik — Üleminekusätted — Teisesest õigusest tulenev õiguslik alus — Seadusandlike aktide ja rakendusmeetmete eristamine — Parlamendiga konsulteerimine — Liikmesriigi või komisjoni algatus”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (neljas koda) 10. septembri 2015. aasta otsus

1. Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades – Euroopa Politseiamet (Europol) – Suhete loomine kolmandate riikidega – Otsus 2014/269, millega muudetakse nende kolmandate riikide ja organisatsioonide loetelu, kes võivad olla Europoliga sõlmitud kokkuleppe pooled – Õiguslik alus – EL artikli 34 kehtetuks tunnistamine – Mõju puudumine otsuse 2014/269 õiguspärasusele

   (EL artikkel 34; nõukogu otsus 2009/371, artikli 26 lõike 1 punkt a; otsus 2009/934, artiklid 5 ja 6; otsused 2009/935 ja 2014/269)

2. Institutsioonide aktid – Õigusliku aluse valik – Valik, mis peab rajanema kohtulikku kontrolli võimaldavatel objektiivsetel asjaoludel

   (ELL artikkel 5)

3. Institutsioonide aktid – Väljatöötamise menetlus – Aluslepingute eeskirjad – Kohustuslikkus – Institutsiooni võimalus kehtestada teisesest õigusest tulenevaid õiguslikke aluseid – Puudumine

   (ELL artikli 13 lõige 2)

4. Institutsioonide aktid – Alusakt ja rakendusakt – Rakendusakt, millega ei või alusakti olulisi sätteid muuta ega täiendada – Olulisteks säteteks kvalifitseerimine – Asjaomase valdkonna omaduste ja eripäraga arvestamine – Nende kolmandate riikide ja organisatsioonide loetelu, kes võivad olla Euroopa Politseiametiga (Europol) sõlmitud kokkuleppe pooled – Lubatavus – Muudatus, mis ei kujuta endast alusakti olulist elementi

   (ELTL artikkel 290; nõukogu otsus 2009/371, artikkel 23; ja otsus 2009/934, artikli 5 lõige 4)

5. Tühistamishagi – Vaidlustatud akt – Seaduslikkuse hindamine akti vastuvõtmise ajal kättesaadava teabe alusel

   (ELTL artikkel 263)

6. Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades – Õiguslik alus – EL artikkel 34 – Nõukogu otsuste rakendusmeetmed – Vastuvõtmine, mille eeltingimuseks ei ole liikmesriigi või komisjoni eelnev algatus

   (EL artikli 34 lõike 2 punkt c; nõukogu otsus 2009/371, artikkel 23; otsus 2009/934, artikli 5 lõige 4 ja artikkel 6; otsus 2009/935, artikkel 1, ning otsus 2014/269)

7. Euroopa Liidu aluslepingud – Üleminekusätted – EL lepingu alusel vastu võetud aktide toime säilitamine – Vastuolu pärast Lissaboni lepingu jõustumist kohaldatavate menetluseeskirjadega – Mõju puudumine

   (ELTL artikkel 290; protokoll nr 36, mis on lisatud EL lepingule ja EL toimimise lepingule, artikkel 9; nõukogu otsus 2009/371, artikli 26 lõike 1 punkt a)

8. Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades – Euroopa Politseiamet (Europol) – Suhete loomine kolmandate riikidega – Nende kolmandate riikide ja organisatsioonide loetelu, kellega Europol sõlmib kokkulepped, muutmine – Parlamendiga konsulteerimise kohustus – Ulatus

   (EL artikli 39 lõige 1; ELTL artikkel 291; protokoll nr 36 mis on lisatud EL lepingule ja EL toimimise lepingule, artikkel 9; nõukogu otsus 2009/371, artikli 26 lõike 1 punkt a, ning otsus 2009/935)

9. Institutsioonide aktid – Väljatöötamise menetlus – Parlamendiga konsulteerimine – Vabatahtliku konsulteerimise menetluse ekslik kasutamine – Õiguspärasus – Tingimused

1.  Võttes arvesse otsuse 2014/269, millega muudetakse otsust 2009/935/JSK seoses nende kolmandate riikide ja organisatsioonide loeteluga, kellega Euroopa Politseiamet (Europol) sõlmib kokkulepped, sõnastust, mis peab põhjendamiskohustusega kooskõlas olemiseks põhimõtteliselt mainima õiguslikku alust, millel see otsus rajaneb, ei saa seega asuda seisukohale, et kõnealune otsus põhineb EL artiklil 34. Kõnealune otsus ei tugine nimelt EL artiklile 34 ja selle viited osutavad selgelt otsuse 2009/371, millega asutatakse Europol, artikli 26 lõike 1 punktile a ning otsuse 2009/934, millega võetakse vastu rakenduseeskirjad, millega reguleeritakse Europoli suhteid partneritega, sealhulgas isikuandmete ja salastatud teabe vahetamist, artiklitele 5 ja 6.

   Seoses sellega ei oma siinkohal – ka siis, kui pidada seda tõendatuks – tähtsust asjaolu, et EL artikli 34 lõike 2 punkt c oleks olnud sellise meetme nagu otsus 2014/269 ainuvõimalik õiguslik alus, sest nõukogu sõnaselge valik mainida vaidlustatud otsuses mitte eelnimetatud sätet, vaid otsuse 2009/371 artikli 26 lõike 1 punkti a ning otsuse 2009/934 artikleid 5 ja 6 näitab selgelt, et otsus 2014/269 põhineb viimati nimetatud sätetel kui sellistel. Neil asjaoludel ei võta EL artikli 34 kehtetuks tunnistamine Lissaboni lepinguga otsuselt 2014/269 õiguslikku alust.

   (vt punktid 23, 24, 26 ja 28)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 41)

3.  Kuna liidu institutsioonide tahte formuleerumist puudutavad eeskirjad kehtestatakse aluslepingutega, mitte liikmesriikide või institutsioonide endi poolt, siis saavad üksnes aluslepingud anda erijuhtudel institutsioonile pädevuse muuta nendes ette nähtud otsustamismenetlust. Kui tunnustada institutsiooni võimalust kehtestada õigusakte või rakendusmeetmeid vastu võtta võimaldavaid tuletatud õiguslikke aluseid – kas akti vastuvõtmisel kohaldatava menetluse rangemaks muutmise või lihtsustamise suunas –, tähendaks see talle suurema seadusandliku pädevuse andmist kui see, mis on aluslepingutega ette nähtud.

   (vt punkt 43)

4.  Põhinormide kehtestamine sellises valdkonnas nagu politseikoostöö on üksnes liidu seadusandja pädevuses ning need normid peavad olema sätestatud alusaktides. Sellest järeldub, et alusakti olulisi elemente kehtestavate sätete – mille vastuvõtmiseks on vaja teha liidu seadusandja vastutusalasse kuuluvaid poliitilisi valikuid – kehtestamist ei saa delegeerida ega panna neid sätteid rakendusaktidesse. Valdkonnas olulisteks kvalifitseeritavate sätete kindlakstegemine peab põhinema objektiivsetel teguritel, mida saab kohtulikult kontrollida ning see nõuab asjaomase valdkonna omaduste ja eripäraga arvestamist.

   Mis puutub nende kolmandate riikide ja organisatsioonide loetelu, kellega Euroopa Politseiamet (Europol) sõlmib kokkulepped, ja mis on lisatud selle loetelu kehtestavale otsusele 2009/935, siis ei kujuta loetelu muutmine endast Europoli otsusega reguleeritud valdkonna olulist elementi ning seega on liidu seadusandjal lubatud ette näha, et muutmist võib läbi viia rakendusakti abil. Suhete loomine Europoli ja kolmandate riikide vahel kujutab endast Europoli tegevusi täiendavat tegevust, sest koostöösidemeid nende riikidega saab otsuse 2009/371 artikli 23 lõike 1 kohaselt luua ja säilitada üksnes siis, kui see on vajalik Europoli ülesannete täitmiseks. Peale selle on liidu seadusandja kehtestanud nende suhete loomise ja säilitamise põhimõtte, määratlenud eesmärgi, mida need suhted peavad taotlema, ja täpsustanud raamistiku, milles need suhted peavad aset leidma. Seega, isegi kui loetelu muutmist käsitlev otsus viitab teatavatele tehnilistele ja poliitilistele kompromissidele, ei saa seda otsust käsitada sellisena, et selle vastuvõtmiseks on vaja teha liidu seadusandja vastutusalasse kuuluvaid poliitilisi valikuid.

   Tuleb küll tõdeda, et isikuandmete edastamine, mida võivad otsuse 2009/371 artikli 23 kohaselt sõlmitud kokkulepped lubada, võib kujutada endast asjaomaste isikute põhiõiguste riivet, ja teiselt poolt võivad mõned neist riivetest olla nii olulised, et muudavad vajalikuks liidu seadusandja sekkumise. Siiski on ilmne, et teatavatele kolmandatele riikidele isikuandmete edastamise põhimõte ise ja raamistik, milles see edastamine peab toimuma, on kehtestatud seadusandja enda poolt, sest otsuse 2009/371 artikli 23 lõike 6 punkt b ja otsuse 2009/934, millega võetakse vastu rakenduseeskirjad, millega reguleeritakse Europoli suhteid partneritega, artikli 5 lõige 4 näevad muu hulgas ette hindamise, kas asjaomane kolmas riik tagab piisaval tasemel andmekaitse. Igal juhul ei võimalda kolmanda riigi loetellu kandmine iseenesest talle mingeid isikuandmeid edastada, sest selline edastamine on võimalik alles pärast konkreetselt nende andmete edastamist lubava kokkuleppe sõlmimist Europoli ja selle riigi vahel.

   (vt punktid 46, 47, 49–51, 53–55 ja 57)

5.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 59)

6.  Mis puutub menetlusse, mis on vajalik Euroopa Liidu lepingu politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava koostöö jaotise raames vastu võetud otsuste rakendamiseks, siis teeb EL artikli 34 lõike 2 punkt c vahet ühelt poolt otsustel, mida võib nõukogu ühehäälselt vastu võtta, ja teiselt poolt meetmetel, mis on vajalikud oma otsuste rakendamiseks liidu tasandil ja mida nõukogu võtab vastu kvalifitseeritud häälteenamusega. Selles kontekstis tuleb väljendit „liikmesriigi või komisjoni algatusel” mõista selles sättes sisalduvate lausete ehitust arvestades selliselt, nagu kõnealune väljend puudutaks ainult põhimeetmeid, mida nõukogu võib ühehäälselt vastu võtta. Seega järeldub sama sätte enda sõnastusest, et seda tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi või komisjoni algatus ei ole rakendusmeetmete vastuvõtmiseks vajalik.

   (vt punktid 60 ja 62–64)

7.  Euroopa Liidu lepingule lisatud üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklit 9 tuleb tõlgendada nii, et enne Lissaboni lepingu jõustumist EL lepingu alusel nõuetekohaselt vastu võetud õigusakti säte, mis kehtestab selle õigusakti rakendusmeetmete vastuvõtmise korra, säilitab oma õigusliku toime, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistatud, tühiseks tunnistatud või muudetud, ja võimaldab vastavalt selles sättes kindlaks määratud menetlusele rakendusmeetmeid vastu võtta.

   Järelikult, mis puutub väitesse, et otsuse 2009/371, millega asutatakse Europol, artikli 26 lõike 1 punkt a on vastuolus pärast Lissaboni lepingu jõustumist kohaldatavate menetluseeskirjadega, siis kuna ELTL artikkel 290 ei ole kohaldatav, ei saa kõnealune artikli 26 lõike 1 punkt a olla vastuolus EL toimimise lepingu selle sättega.

   (vt punktid 68, 70 ja 71)

8.  Parlamendiga konsulteerimine kohaldatavates liidu õigusnormides ette nähtud juhtudel on oluline menetlusnorm, mille järgimata jätmine toob kaasa asjaomase akti tühisuse.

   Seoses nende kolmandate riikide ja organisatsioonide loetelu, kellega Euroopa Politseiamet (Europol) sõlmib kokkulepped, ja mis on lisatud selle loetelu kehtestavale otsusele 2009/935, ilmneb otsuse 2009/371, millega asutatakse Europol, artikli 26 lõike 1 punkti a sõnastusest, et enne loetelu muutmist peab nõukogu parlamendiga konsulteerima. EL artikli 39 lõike 1 kehtetuks tunnistamine Lissaboni lepinguga ei saa seada kahtluse alla kõnealust parlamendiga konsulteerimise kohustust, sest asjaomane kohustus on otsuse 2009/371 artikli 26 lõike 1 punktis a sõnaselgelt ette nähtud. Samuti ei ole oluline asjaolu, et ELTL artikkel 291 ei näe ette parlamendiga konsulteerimise kohustust, sest parlamendiga konsulteerimise kohustus on üks otsuse 2009/371 õiguslik toime, mis on vastavalt Euroopa Liidu lepingule lisatud üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklile 9 Lissaboni lepingu jõustumise järgselt säilinud.

   (vt punktid 82 ja 84–86)

9.  Viga, mille nõukogu kohaldatava õigusliku aluse tõlgendamisel tegi seoses parlamendiga konsulteerimise kohustuslikkusega, ei kujuta endast olulise menetlusnormi rikkumist, sest ei ole tõendatud, et see viga oleks praktikas viinud kõnealuse akti vastuvõtmise menetluses parlamendile antud rolli piiramiseni või mõjutanud selle akti sisu. See on nii eelkõige seetõttu, et parlament sai enne kõnealuse akti vastuvõtmist nõukogule oma seisukoha teatavaks teha. Neil asjaoludel ei saa järeldada, et nõukogu eksimus takistas parlamendil asjaomases menetluses tõhusalt osalemast või kahjustas tingimusi, mille alusel parlament täidab oma ülesandeid.

   Peale selle, kuna parlamendiga konsulteerimist nõudva õigusliku aluse ekslik asendamine õigusliku alusega, mis seda konsulteerimist ette ei näe, on puhtalt vormiline puudus, ei mõjuta nõukogu eksimus õiguslikus raamistikus, milles ta parlamendiga konsulteerib, asjaomase menetluse lõpus vastu võetud otsuse sisu.

   (vt punktid 89–91, 94 ja 96)