Kohtuasi C‑280/14 P

Itaalia Vabariik

versus

Euroopa Komisjon

„Apellatsioonkaebus — Regionaalpoliitika — Piirkondlik rakenduskava POR Puglia (Itaalia), eesmärk 1 (2000–2006) — Euroopa Regionaalarengu Fondist esialgu määratud rahalise abi vähendamine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 3. detsember 2015

1. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Võistlevuse põhimõte – Järgimine kohtumenetluses – Ulatus

2. Apellatsioonkaebus – Väited – Põhjenduste ebapiisavus – Üldkohtu viide tuletatud põhjendusele – Lubatavus – Tingimused

   (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja artikli 53 esimene lõik)

3. Apellatsioonkaebus – Väited – Üldkohtus esitatud väidete ja argumentide pelk kordamine – Vastuvõetamatus – Selle vaidlustamine, kuidas Üldkohus on ühenduse õigust tõlgendanud või kohaldanud – Vastuvõetavus

   (ELTL artikli 256 lõike 1 teine lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; Euroopa Kohtu kodukord, artikli 168 lõike 1 punkt d)

4. Apellatsioonkaebus – Väited – Asjaolude ja tõendite ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Asjaolude ja tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

   (ELTL artikli 256 lõike 1 teine lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

5. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus – Euroopa Regionaalarengu Fond – Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Keeldumine hüvitada kulutusi, mis tulenevad eeskirjade eiramisest liidu õigusnormide kohaldamisel – Asjaomase liikmesriigi vastuväide – Tõendamiskoormis – Jaotus komisjoni ja liikmesriigi vahel

   (Nõukogu määrus nr 1260/1999, artikli 38 lõige 1)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 24)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 26)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 42–44)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 51 ja 52)

5.  ERF‑i raamatupidamisarvestuse kontrollimisel ja heakskiitmisel on – arvestades määruse nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta artikli 38 lõikega 1 kehtestatud asjaomase juhtimis- ja kontrollisüsteemi struktuuri, mille kohaselt vastutavad ERF-i abi finantskontrolli eest eelkõige liikmesriigid – just viimastel seda abi puudutavate andmete kogumise ja kontrollimise jaoks kõige parem võimalus. Sellega seoses peab komisjon tõendama kohaldamisele kuuluvate eeskirjade rikkumise olemasolu, kuid ta ei pea ammendavalt tõendama liikmesriigi ametiasutuste läbi viidud kontrollide puudulikkust või nende poolt esitatud arvandmete ebaõigsust, vaid esitama tõendeid oma tõsise ja põhjendatud kahtluse kohta nende kontrollide või arvandmete suhtes.

   Asjaomane liikmesriik omalt poolt ei saa komisjoni poolt sellise tõsise ja põhjendatud kahtluse kohta esitatud tõendite põhjal tehtavaid järeldusi ümber lükata, esitamata oma väidete kinnituseks tõendeid usaldusväärse ja toimiva kontrollisüsteemi olemasolu kohta. Kui liikmesriik ei suuda tõendada, et komisjoni järeldused on ebatäpsed, võivad need järeldused olla aluseks tõsiste kahtluste tekkeks asjakohaste ja tõhusate järelevalve- ja kontrollimeetmete olemasolu kohta. Järelikult peab liikmesriik esitama kõige üksikasjalikumad ja täielikumad tõendid nende kontrollide või arvandmete tõepärasuse ning vajaduse korral komisjoni kinnituste ebatäpsuse kohta.

   (vt punktid 63–66)