This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62014CJ0260
Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 26.5.2016.
Județul Neamț ja Județul Bacău versus Ministerul Dezvoltării Regionale și Administrației Publice.
Eelotsusetaotlus – Euroopa Liidu finantshuvide kaitse – Määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 – Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Määrus (EÜ) nr 1083/2006 – Toetusesaaja poolt hankijana hankelepingu sõlmimine toetatava tegevuse elluviimiseks – Mõiste „eeskirjade eiramine“ – Liidu õiguse rikkumisega seotud kriteerium – Hankemenetlused, mis on vastuolus liikmesriigi õigusega – Liikmesriikide poolt vastu võetud finantskorrektsioonide iseloom – Haldusmeetmed või ‑karistused.
Liidetud kohtuasjad C-260/14 ja C-261/14.
Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 26.5.2016.
Județul Neamț ja Județul Bacău versus Ministerul Dezvoltării Regionale și Administrației Publice.
Eelotsusetaotlus – Euroopa Liidu finantshuvide kaitse – Määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 – Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Määrus (EÜ) nr 1083/2006 – Toetusesaaja poolt hankijana hankelepingu sõlmimine toetatava tegevuse elluviimiseks – Mõiste „eeskirjade eiramine“ – Liidu õiguse rikkumisega seotud kriteerium – Hankemenetlused, mis on vastuolus liikmesriigi õigusega – Liikmesriikide poolt vastu võetud finantskorrektsioonide iseloom – Haldusmeetmed või ‑karistused.
Liidetud kohtuasjad C-260/14 ja C-261/14.
Court reports – general
Liidetud kohtuasjad C‑260/14 ja C‑261/14
Județul Neamț
ja
Județul Bacău
versus
Ministerul Dezvoltării Regionale și Administrației Publice
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud la Curtea de Apel Bacău)
„Eelotsusetaotlus — Euroopa Liidu finantshuvide kaitse — Määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 — Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) — Määrus (EÜ) nr 1083/2006 — Toetusesaaja poolt hankijana hankelepingu sõlmimine toetatava tegevuse elluviimiseks — Mõiste „eeskirjade eiramine“ — Liidu õiguse rikkumisega seotud kriteerium — Hankemenetlused, mis on vastuolus liikmesriigi õigusega — Liikmesriikide poolt vastu võetud finantskorrektsioonide iseloom — Haldusmeetmed või ‑karistused”
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (viies koda) 26. mai 2016. aasta otsus
Euroopa Liidu õigus – Tõlgendamine – Meetodid – Grammatiline, süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine
Euroopa Liidu omavahendid – Määrus liidu finantshuvide kaitse kohta – Eeskirjade eiramine – Mõiste – Hankija poolt siseriiklike riigihankeid reguleerivate eeskirjade rikkumine Euroopa struktuurifondidest toetatava tegevuse elluviimiseks korraldatavas hankemenetluses – Hõlmamine – Tingimused
(Nõukogu määrus nr 2988/95, artikli 1 lõige 2 ja nõukogu määrus nr 1083/2006, artikli 2 punkt 7; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, mida on muudetud määrusega nr 1422/2007, artikli 7 punkt a)
Euroopa Liidu omavahendid – Määrus liidu finantshuvide kaitse kohta – Haldusmeetmed – Mõiste – Liikmesriigi kohaldatav finantskorrektsioon siseriiklike eeskirjade rikkumise tuvastamisel Euroopa struktuurifondidest toetatava tegevuse elluviimiseks korraldatavas hankemenetluses – Hõlmamine
(Nõukogu määrus nr 2988/95, artikli 4 lõike 1 esimene taane ja nõukogu määrus nr 1083/2006, artikli 98 lõige 2)
Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Õiguskindlus – Piirid – Uute eeskirjade kohaldamine varasemate eeskirjade kehtimise ajal aset leidnud olukordade tulevikus avalduvale mõjule – Liikmesriigi kohaldatav finantskorrektsioon siseriiklike eeskirjade rikkumise puhul, mis on toimunud enne korrektsiooni käsitlevate siseriiklike eeskirjade jõustumist – Rikkumine – Puudumine
Vt otsuse tekst.
(vt punkt 35)
Määruse nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta artikli 1 lõiget 2 ja määruse nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, artikli 2 punkti 7 tuleb tõlgendada nii, et asjaolu, et struktuurfondidest toetust saanud hankija ei ole järginud direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (muudetud määrusega nr 1422/2007) artikli 7 punktis a ette nähtud piirmäärast allapoole jääva eeldatava maksumusega riigihanke korraldamisel siseriiklikke õigusnorme, võib kujutada endast lepingu sõlmimisel „eeskirjade eiramist“ nimetatud artikli 1 lõike 2 või artikli 2 punkti 7 tähenduses, eeldusel et selline rikkumine põhjustas või oleks võinud põhjustada kahju Euroopa Liidu üldeelarvele põhjendamata kuluartikli üldeelarvest debiteerimise tõttu.
Selles ulatuses, milles käesoleval juhul käsitletavateks toiminguteks sai kasutada liidu rahastust, kuuluvad need toiminguid liidu õiguse kohaldamisalasse. Seega tuleb mõistet „eeskirjade eiramine“ määruse nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 ja määruse nr 1083/2006 artikli 2 punkti 7 tähenduses tõlgendada mitte üksnes kõiki liidu õiguse rikkumisi hõlmavana, vaid ka liidu vahendite abil rahastatavate projektide juhtimist reguleerivate liidu õigusaktide õigele kohaldamisele kaasa aitavate siseriiklike õigusnormide rikkumisi hõlmavana. Sama kehtib ka struktuurifondidest toetatavatele toimingutele kohaldatavate siseriiklike õigusnormide rikkumise puhul.
(vt punktid 37, 43 ja 46 ning resolutsiooni punkt 1)
Määruse nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, artikli 98 lõike 2 esimese lõigu teist lauset tuleb tõlgendada nii, et liikmesriikide tehtavad finantskorrektsioonid, mida kohaldatakse struktuurifondidest kaasfinantseeritud kulutustele riigihankeid reguleerivate eeskirjade mittejärgimise korral, on haldusmeetmed määruse nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta artikli 4 tähenduses.
Määruse nr 1083/2006 artikli 98 lõike 2 sõnastusest koostoimes määruse nr 2988/95 artikli 4 lõike 1 esimese taandega järeldub, et finantskorrektsioonide, mida liikmesriigid peavad toimingutes või rakenduskavades eeskirjade eiramise avastamisel tegema, eesmärk on saada tagasi ettevõtjale põhjendamatult antud soodustus, eelkõige kohustades teda põhjendamatult saadud summa tagasi maksma. Kohustus tagastada eeskirjade eiramise läbi alusetult saadud soodustus, ei kujuta endast karistust, vaid on lihtsalt selle tagajärg, et on tuvastatud, et ei ole järgitud liidu eeskirjade kohaseid soodustuse saamise tingimusi, mille tulemusel soodustus on alusetu. Asjaolu, et tagastatav kogusumma ei pruugi konkreetsel juhul täielikult kattuda struktuurifondidele tegelikult kaduma läinud summaga, ei muuda seda järeldust.
(vt punktid 49–51 ja resolutsiooni punkt 2)
Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus, kui liikmesriik kohaldab finantskorrektsiooni, mida reguleerib selline siseriiklik õigusakt, mis jõustus pärast seda, kui leidis aset väidetav riigihankeid reguleerivate eeskirjade rikkumine, eeldusel et tegemist on uute eeskirjade kohaldamisega varasemate eeskirjade kehtivusajal aset leidnud olukordadest tulenevale hilisemale mõjule, millist asjaolu peab kontrollima siseriiklik kohus, võttes kogumis arvesse kõiki põhikohtuasja tehiolusid.
Kui õiguskindluse põhimõttega on vastuolus määruse tagasiulatuv kohaldamine ehk kohaldamine olukorrale enne määruse jõustumist ja sõltumata sellest, kas selline kohaldamine tooks huvitatud isiku jaoks kaasa soodsaid või ebasoodsaid tagajärgi ja kui ei ole sõnaselgelt sätestatud vastupidi, nõuab sama põhimõte iga tegeliku olukorra hindamist vastavalt samal ajal kehtivatele õigusnormidele. Sellegipoolest, kuigi uus seadus on seega suunatud vaid tulevikku, kehtib see – välja arvatud erandjuhtudel – vana seaduse kehtimise ajal aset leidnud olukordade tulevikus avalduvale mõjule. Samuti ei saa õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte kohaldamisala laiendada selleni, et see hakkab üldiselt takistama uute eeskirjade kohaldamist varasemate eeskirjade kehtimise ajal aset leidnud olukordade tulevikus avalduvale mõjule.
(vt punktid 55–57 ja resolutsiooni punkt 3)