This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62014CJ0114
komisjon vs. Rootsi
komisjon vs. Rootsi
Kohtuasi C‑114/14
Euroopa Komisjon
versus
Rootsi Kuningriik
„Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Käibemaks — Kuues direktiiv 77/388/EMÜ — Direktiiv 2006/112/EÜ — Artikli 132 lõike 1 punkt a ja artikli 135 lõike 1 punkt h — Maksuvabastused — Riiklikud postiteenistused — Postmargid — Direktiiv 97/67/EÜ”
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 21. aprill 2015
Maksualaste õigusaktide ühtlustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Maksuvabastused – Maksuvabastused teatavate tegevuste puhul avalikes huvides – Riiklike postiteenistuste poolt teenuste osutamine ja nendega seotud kaubatarned – Nimiväärtusega postmarkide tarned – Siseriiklikud õigusnormid, mis välistavad selliste teenuse osutamise ja kaubatarnete käibemaksust vabastamise – Lubamatus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/67, artikli 3 lõige 1 ja artikkel 4; nõukogu direktiiv 2006/112, artikli 132 lõike 1 punkt a ja artikli 135 lõike 1 punkt h)
Liikmesriik, kes ei ole vabastanud käibemaksust riiklike postiteenistuste poolt teenuste, välja arvatud reisijateveo- ja telekommunikatsiooniteenuste osutamist ja nendega seotud kaupade tarnet ning selles riigis postiteenuste kasutamiseks kõlblike postmarkide nimiväärtusega tarnet, on rikkunud direktiivi 2006/112, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 132 lõike 1 punktist a ja artikli 135 lõike 1 punktist h tulenevaid kohustusi.
Selles osas ei oma tähtsust, et asjaomane liikmesriik ei tunnusta enam riiklikku postiteenistust direktiivi 2006/112 tähenduses ning maksustab käibemaksuga kõikide postiteenuste pakkujate teenused ning nendega seotud kaubatarned. Nimelt viitab direktiivi 2006/112 artikli 132 lõike 1 punktis a kasutatud mõiste „riiklikud postiteenistused” avalik-õiguslikele või eraettevõtjatele, kes võtavad endale kohustuse tagada liikmesriigis täielikult või osaliselt universaalse postiteenuse osutamine direktiivi 97/67 tähenduses. Seega, kui eraettevõtja tagab osaliselt või täielikult universaalse postiteenuse osutamise, tuleb teda käsitada „riikliku postiteenistusena” selle sätte mõttes.
(vt punktid 27, 28, 31, 45 ja resolutsioon)
Keywords
Maksualaste õigusaktide ühtlustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Maksuvabastused – Maksuvabastused teatavate tegevuste puhul avalikes huvides – Riiklike postiteenistuste poolt teenuste osutamine ja nendega seotud kaubatarned – Nimiväärtusega postmarkide tarned – Siseriiklikud õigusnormid, mis välistavad selliste teenuse osutamise ja kaubatarnete käibemaksust vabastamise – Lubamatus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/67, artikli 3 lõige 1 ja artikkel 4; nõukogu direktiiv 2006/112, artikli 132 lõike 1 punkt a ja artikli 135 lõike 1 punkt h)
Summary
Liikmesriik, kes ei ole vabastanud käibemaksust riiklike postiteenistuste poolt teenuste, välja arvatud reisijateveo- ja telekommunikatsiooniteenuste osutamist ja nendega seotud kaupade tarnet ning selles riigis postiteenuste kasutamiseks kõlblike postmarkide nimiväärtusega tarnet, on rikkunud direktiivi 2006/112, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 132 lõike 1 punktist a ja artikli 135 lõike 1 punktist h tulenevaid kohustusi.
Selles osas ei oma tähtsust, et asjaomane liikmesriik ei tunnusta enam riiklikku postiteenistust direktiivi 2006/112 tähenduses ning maksustab käibemaksuga kõikide postiteenuste pakkujate teenused ning nendega seotud kaubatarned. Nimelt viitab direktiivi 2006/112 artikli 132 lõike 1 punktis a kasutatud mõiste „riiklikud postiteenistused” avalik-õiguslikele või eraettevõtjatele, kes võtavad endale kohustuse tagada liikmesriigis täielikult või osaliselt universaalse postiteenuse osutamine direktiivi 97/67 tähenduses. Seega, kui eraettevõtja tagab osaliselt või täielikult universaalse postiteenuse osutamise, tuleb teda käsitada „riikliku postiteenistusena” selle sätte mõttes.
(vt punktid 27, 28, 31, 45 ja resolutsioon)