Kohtuasi C‑95/14

Unione Nazionale Industria Conciaria (UNIC)

ja

Unione Nazionale dei Consumatori di Prodotti in Pelle, Materie Concianti, Accessori e Componenti (Uni.co.pel)

versus

FS Retail jt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Milano (Milano esimese astme kohus, Itaalia))

„Eelotsusetaotlus — Kaupade vaba liikumine — ELTL artiklid 34–36 — Samaväärse toimega meetmed — Direktiiv 94/11/EÜ — Artiklid 3 ja 5 — Ammendav ühtlustamine — Keeld takistada direktiivi 94/11 märgistamisnõuetele vastavate jalatsite turuleviimist — Siseriiklikud õigusaktid, mille järgi tuleb välisriigis toodetud toodete etiketil, millel on kasutatud itaaliakeelset sõna pelle, märkida päritoluriik — Vabasse ringlusse lastud tooted”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 16. juuli 2015

1. Õigusaktide ühtlustamine – Tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord – Direktiiv 98/34 – Liikmesriikide kohustus teavitada komisjoni kõigist tehniliste eeskirjade eelnõudest – Ulatus – Kohustuse rikkumine – Tagajärjed

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/34, muudetud direktiiviga 98/48, artikli 8 lõige 1 ja artikli 9 lõige 1)

2. Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Piirid – Siseriikliku kohtu pädevus – Eelotsuse küsimuse vajalikkus ja tõstatatud küsimuste asjakohasus – Siseriikliku kohtu hinnang

   (ELTL artikkel 267)

3. Õigusaktide ühtlustamine – Jalatsite märgistamine – Direktiiv 94/11 – Ammendav ühtlustamine – Sama valdkonna siseriikliku meetme kooskõla hindamine üksnes ühtlustamismeetme alusel

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/11, artiklid 3 ja 5)

4. Õigusaktide ühtlustamine – Jalatsite märgistamine – Direktiiv 94/11 – Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt tuleb välisriigist pärit ja juba liidu turule viidud toodete etiketil märkida päritoluriik – Lubamatus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/11, artiklid 3 ja 5)

5. Eelotsuse küsimused – Vastuvõetavus – Piirid – Ilmselgelt asjakohatud küsimused ja oletuslikud küsimused, mis on esitatud kontekstis, mis välistab tarviliku vastuse

   (ELTL artikkel 267)

1.  Tehnilist eeskirja ei saa kohaldada, kui seda ei ole direktiivi 98/34, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord, artikli 8 lõike 1 kohaselt edastatud või kui juhul, kui see eeskiri on küll edastatud, võeti see vastu ja seda rakendati enne direktiivi artikli 9 lõikes 1 sätestatud kolmekuulise ooteaja möödumist.

   Järelikult peab liikmesriigi kohus kontrollima, kas siseriiklik tehniline eeskiri jõustus direktiivi 98/34 artiklis 9 sätestatud ooteaega eirates. Jaatava vastuse korral on ooteaja järgimata jätmine menetlusnormi oluline rikkumine, mille tagajärjel ei ole kõnealune tehniline eeskiri rakendatav.

   (vt punktid 29 ja 30)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 31)

3.  Siseriiklikku meedet, mis puudutab liidu tasandil ühtlustatud valdkonda, tuleb hinnata lähtuvalt selle ühtlustamismeetme sätteist, mitte lähtuvalt esmase õiguse normidest. Selleks, et teha kindlaks, kas valdkond on direktiiviga ammendavalt ühtlustatud, peab Euroopa Kohus nende sätete tõlgendamisel arvestama mitte üksnes nende sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa need sätted on.

   Mis puudutab direktiivi 94/11 tarbijale müügiks ette nähtud jalatsite peamistes osistes kasutatavate materjalide märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, siis nähtub artiklite 3 ja 5 grammatilisest tõlgendusest ja selle direktiivi eesmärke silmas pidades, et viimasega ühtlustatakse ammendavalt üksnes jalatsite peamistes osistes kasutatavate materjalide märgistamise kohustuste sisu, mis, olles kord täidetud, keelavad liikmesriikidel takistada nende toodete turuleviimist. Sellest tulenevalt tuleb liikmesriigi õigusnorme, mis puudutavad selliste jalatsite nahast osiste märgistamist, mis on pärit mõnest teisest liikmesriigist või on juba liidu territooriumil vabasse ringlusse lastud, hinnata üksnes direktiivi 94/11 sätete, mitte aga esmase õiguse sätete alusel.

   (vt punktid 33–35, 39 ja 40)

4.  Direktiivi 94/11 tarbijale müügiks ette nähtud jalatsite peamistes osistes kasutatavate materjalide märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta artikleid 3 ja 5 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt on muu hulgas keelatud selliste jalatsite nahast osiste turuleviimine, mis on pärit mõnest teisest liikmesriigist või kolmandast riigist ja mis on viimasel juhul juba mõnes teises liikmesriigis või asjaomases liikmesriigis turule viidud, kui neil toodetel puudub päritolumärgistus.

   Päritolutähiste või märgistuste eesmärk on nimelt anda tarbijale võimalus teha vahet kodumaiste ja imporditud toodete vahel ning lähtuda seega oma eelarvamustest välisriigist pärit toodete osas. Päritolutähistuse nõue ei raskenda siseturul mitte üksnes teistes liikmesriikides asjaomastes sektorites toodetud kauba turustamist liikmesriigis, vaid see pidurdab ka majanduslikku põimumist liidus, takistades niisuguse kauba müüki, mida liikmesriikide vahel töö jaotamise alusel toodetakse. Ka kujutavad keelenõuded endast kaubandustõket liidus, kuna teistest liikmesriikidest pärit toodetele tuleb kanda teistsugune märgistus, millega kaasnevad täiendavad pakendamiskulud.

   (vt punktid 44–46 ja resolutsioon)

5.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 54)