Kohtuasi C‑81/14

Nannoka Vulcanus Industries BV

versus

College van gedeputeerde staten van Gelderland

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaade riiginõukogu))

„Eelotsusetaotlus — Direktiiv 1999/13/EÜ — IIB lisa — Õhusaaste — Lenduvad orgaanilised ühendid — Heitkoguste piiramine — Orgaaniliste lahustite kasutamine teatavate tegevuste puhul ja teatavates käitistes — Olemasolevatele käitistele kohaldatavad tingimused — Tähtaja pikendamine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (viies koda) 10. septembri 2015. aasta otsus

1. Keskkond – Õhusaaste – Orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramine – Direktiiv 1999/13 – Olemasolevatele käitistele kohaldatavad tingimused – Vähendamiskava kohaldamine – Võimalus anda ajapikendust asendajate väljatöötamiseks – Ulatus

   (Nõukogu direktiiv 1999/13, IIB lisa punkti 2 esimese lõigu alapunkt i)

2. Keskkond – Õhusaaste – Orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramine – Direktiiv 1999/13 – Olemasolevatele käitistele kohaldatavad tingimused – Vähendamiskava kohaldamine – Võimalus anda ajapikendust asendajate väljatöötamiseks – Käitaja taotluse ja pädeva asutuse loa vajalikkus – Pädevate asutuste kaalutlusõigus – Arvesse võetavad asjaolud

   (Nõukogu direktiiv 1999/13, IIB lisa punkti 2 esimese lõigu alapunkt i)

1.  Direktiivi 1999/13 teatavates toimingutes ja seadeldistes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta IIB lisa tuleb tõlgendada nii, et selle punkti 2 esimese lõigu alapunktis i ette nähtud ajapikendust võib anda direktiivi artikli 2 punktis 1 sätestatud „käitise” käitajale vähendamiskava rakendamiseks, kui vähese lahustisisaldusega või lahustivabad asendajad on alles väljatöötamisel, isegi kui sellise käitise puhul võib eeldada toote püsivat kuivainesisaldust, mida kasutatakse heitkoguste vähendamise võrdluspunkti määratlemiseks.

   Võimalus anda käitajale ajapikendust tähendab nimelt tingimata seda, et pikendada saab kõiki selles direktiivis ette nähtud tähtaegu, sealhulgas ka olemasolevatele käitistele kehtivat tähtaega, mis lõpeb 31. oktoobril 2007. Teistsuguse tõlgenduse kohaselt ei kujutaks IIB lisa punkti 2 esimese lõigu alapunkt i endast õigusnormi, vaid selle puhul oleks tegemist üksnes selgitusega tähtaegade kestuse kohta.

   Pealegi kui lähtuda sellest, et direktiivi 1999/13 IIB lisa punkti 2 teise lõigu kohaselt kohaldatakse käitistele, mille puhul võib eeldada toote püsivat kuivainesisaldust, mida kasutatakse heitkoguste vähendamise võrdluspunkti määratlemiseks, üldkava, siis ei kujuta see kava endast siiski erinormi, mis välistaks selliste käitiste käitajatele ajapikenduse andmise võimaluse. Võimalust anda ajapikendust igat liiki käitistele sõltumata vastuvõetud vähendamiskavast kinnitab lisaks ratio legis, mis on aluseks direktiivi 1999/13 sätetele ajapikenduse andmise kohta ja käitiste kohta, mille tootel on püsiv kuivainesisaldus. Esiteks väljendab see ajapikendus nimelt proportsionaalsuse põhimõtet. Teiseks tuleneb direktiivi 1999/13 põhjendusest 8, et direktiiv põhineb eeldusel, et orgaaniliste ühendite heitkoguseid on võimalik vältida või vähendada, sest tõenäoliselt vähem kahjulikud asendajad on kättesaadavad või muutuvad kättesaadavaks lähiaastatel. Püsiva kuivainesisalduse kriteeriumi kehtestamise eesmärgil puudub siinkohal igasugune seos direktiivi 1999/13 nende sätete mõtte ja eesmärgiga, mille kohaselt on võimalik anda ajapikendust juhul, kui vähese lahustisisaldusega või lahustivabad asendajad on alles väljatöötamisel.

   Kuna direktiivi 1999/13 IIB lisa sõnastusest ei ole võimalik sõnaselgelt tuletada selle lisa teistsugust tõlgendust, siin oleks selline tõlgendus vastuolus õiguskindluse põhimõttega, mis nõuab, et liidu õigusnormid peavad võimaldama asjassepuutuvatel isikutel täpselt teada oma kohustuste ulatust, mida need õigusnormid neile ette näevad, ja neil isikutel peab olema võimalik selgelt teada oma kohustusi ning toimida neile vastavalt.

   (vt punktid 50, 53, 55–58, 61, 62 ja 64 ning resolutsiooni punkt 1)

2.  Direktiivi 1999/13 teatavates toimingutes ja seadeldistes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta IIB lisa punkti 2 esimese lõigu alapunkti i tuleb tõlgendada nii, et heitkoguste vähendamise kava rakendamiseks ajapikenduse andmisel on nõutav pädeva ametiasutuse luba, mis eeldab asjaomase käitaja eelnevat taotlust.

   Direktiivi 1999/13 IIB lisa punkti 2 esimese lõigu alapunkti i kui erandit kõnealuse direktiivi üldsätetest tuleb sellega seoses tõlgendada kitsalt, võttes arvesse direktiivi lisa eesmärke, nimelt esiteks soodustada asendajate väljatöötamist ja teiseks järgida proportsionaalsuse põhimõtet. Lisaks tuleneb juba kõnealuse lisa sõnastusestki, mille kohaselt nähakse ette üksnes „ajapikendus”, et sellel lisal põhineva vähendamiskava rakendamine peab olema ajaliselt piiratud.

   Otsustamaks, kas käitajale tuleb lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamiskava rakendamiseks anda ajapikendust ning määramaks kindlaks käitajale võib-olla antava ajapikenduse ulatust, on pädevate asutuste ülesanne niisiis oma kaalutlusõiguse raames muu hulgas kontrollida, et asendajad, mida saab asjaomastes käitistes kasutada ja mis vähendavad lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguseid, on tõepoolest väljatöötamisel, et esitatud dokumentidest nähtuvalt need asendajad käimasoleva töö käigus ka valmis saavad, et ei esine alternatiivseid meetmeid, mis võimaldavad väiksemate kulutustega vähendada heitkoguseid sama palju või isegi rohkem ning eelkõige, et teisi asendajaid ei ole veel olemas. Lisaks tuleb arvesse võtta ühelt poolt väljatöötamisel olevate asendajate abil saavutatava heitkoguste vähendamise ja sellega seotud kulutuste ning teiselt poolt ajapikenduse tõttu tekkivate lisaheitkoguste ja võimalike alternatiivsete meetmete kulude omavahelist suhet. Ajapikenduse kestus ei või olla pikem asendajate väljatöötamiseks vajalikust ajast. Seda tuleb hinnata kõigi asjaomaste dokumentide alusel ning eelkõige ühelt poolt väljatöötamisel olevate asendajate abil vähendatavate heitkoguste hulga ja nende asendajatega seotud kulutuste ning teiselt poolt ajapikenduse tõttu tekkivate lisaheitkoguste hulga ja võimalike alternatiivsete meetmete kulude alusel.

   (vt punktid 73–77 ja 83 ning resolutsiooni punkt 2)