Kohtuasi C‑21/14 P

Euroopa Komisjon

versus

Rusal Armenal ZAO

„Apellatsioonkaebus — Dumping — Armeeniast, Brasiiliast ja Hiinast pärineva teatud alumiiniumfooliumi import — Armeenia Vabariigi ühinemine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) — Määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 2 lõige 7 — Kooskõla 1994. aasta üldise tolli‑ ja kaubanduslepingu (GATT) VI artikli rakendamise lepinguga”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 16. juuli 2015

1. Rahvusvahelised lepingud – Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamisleping – 1994. aasta GATT – Võimatus tugineda WTO lepingutele liidu õigusakti seaduslikkuse vaidlustamisel – Erandid – Liidu õigusakt, mille eesmärk on tagada selle täitmine või mis viitab sellele sõnaselgelt ja täpselt

   (1994. aasta üldine tolli‑ ja kaubandusleping; 1994. aasta üldise tolli‑ ja kaubanduslepingu VI artikli rakendamise leping, „1994. aasta dumpinguvastane leping”)

2. Rahvusvahelised lepingud – Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamisleping – 1994. aasta GATT – Võimatus tugineda WTO lepingutele liidu õigusakti seaduslikkuse vaidlustamisel – Erandid – Liidu õigusakt, mille eesmärk on tagada selle täitmine – Hindamiskriteeriumid

   (1994. aasta üldise tolli‑ ja kaubanduslepingu VI artikli rakendamise leping, „1994. aasta dumpinguvastane leping”, artikkel 2; nõukogu määrus nr 384/96, mida on muudetud määrusega nr 2117/2005, põhjendus 5 ja artikli 2 lõige 7)

3. Rahvusvahelised lepingud – Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamisleping – 1994. aasta GATT – Võimatus tugineda WTO lepingutele liidu õigusakti seaduslikkuse vaidlustamisel – Erandid – Liidu õigusakt, mis viitab sellele sõnaselgelt ja täpselt – Üldine viide sellele lepingule – Väljajätmine

   (1994. aasta üldise tolli‑ ja kaubanduslepingu VI artikli rakendamise leping, „1994. aasta dumpinguvastane leping”, artikkel 2; nõukogu määrus nr 384/96, mida on muudetud määrusega nr 2117/2005, põhjendus 5 ja artikli 2 lõige 7)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 37–41)

2.  Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) dumpinguvastane süsteem võib teatud juhtudel kujutada endast erandit üldpõhimõttest, mille kohaselt liidu kohus ei saa kontrollida liidu institutsioonide aktide õiguspärasust kokkusobivuse osas WTO lepingute eeskirjadega. Siiski tuleb selleks, et erijuhul oleks niisugune erand lubatud, veel õiguslikult piisavalt tõendada, et seadusandja avaldas tahet rakendada liidu õiguses WTO lepingute kontekstis võetud konkreetset kohustust.

   Selleks ei piisa, kui liidu õigusakti põhjendustest saab üldiselt tuletada, et akt võeti vastu liidu rahvusvahelisi kohustusi arvestades. Pigem on vajalik, et spetsiifilisest vaidlustatud liidu õigusnormist saaks järeldada, et sellega rakendatakse liidu õiguses WTO lepingutest tulenevat konkreetset kohustust.

   Kuna 1994. aasta üldise tolli‑ ja kaubanduslepingu VI artikli rakendamise leping (dumpinguvastane leping) ei sisalda spetsiifilisi norme WTO liikmeks oleva, mitteturumajandusliku riigi kohta, siis ei saa tuvastada vastavust ühelt poolt määruse nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, mida on viimati muudetud määrusega nr 2117/2005, artikli 2 lõikes 7 sätestatud normide, mis reguleerivad WTO liikmeks olevatest, mitteturumajanduslikest riikidest pärinevat importi, ning teiselt poolt dumpinguvastase lepingu artiklis 2 määratletud normide vahel. Seega ei saa algmääruse kõnealust sätet lugeda meetmeks, mille eesmärk on liidu õiguskorras tagada WTO kontekstis võetud konkreetse kohustuse rakendamine.

   Lisaks tuleb määruse nr 384/96 põhjenduses 5 toodud väljendit, mille kohaselt tuleks dumpinguvastase lepingu tingimused liidu õigusesse üle võtta „võimalikult kiiresti”, mõista nii, et isegi kui liidu seadusandja kavatses selle määruse vastuvõtmisel arvesse võtta dumpinguvastase lepingu tingimusi, ei avaldanud ta siiski tahet võtta neist iga tingimus üle kõnealusesse määrusesse.

   (vt punktid 44–46, 50 ja 52)

3.  Määruse nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, mida on viimati muudetud määrusega nr 2117/2005, artikli 2 lõikes 7 ei viidata sõnaselgelt ühelegi 1994. aasta üldise tolli‑ ja kaubanduslepingu VI artikli rakendamise lepingu konkreetsele tingimusele, kusjuures sama määruse põhjenduses 5 toodud üldine viide lepingu tingimustele ei ole üksi niisuguse viite olemasolu järeldamiseks piisav.

   (vt punkt 59)