Kohtuasi T‑673/13

European Coalition to End Animal Experiments

versus

Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)

„Tühistamishagi — REACH — Kemikaali trifenüülfosfaat registreerimistaotlus — Menetlusse astuja kemikaaliameti apellatsiooninõukogus — Otsese puutumuse puudumine — Mõiste „üldkohaldatav akt” — Vastuvõetamatus”

Kokkuvõte – Üldkohtu määrus (viies koda), 13. märts 2015

1. Tühistamishagi – Vaidlustatud akti adressaadiks oleva füüsilise või juriidilise isiku esitatud hagi – Mõiste – Isik, kes on aktis nimetatud või keda see määratleb tema suhtes tekkivate õiguslike tagajärgede kaudu – Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) apellatsiooninõukogu otsus, mis on tehtud kolmanda isiku suhtes – Hagi, mille on esitanud isik, kellel oli lubatud astuda apellatsiooninõukogu menetlusse – Hageja, kes ei ole vaidlustatud akti adressaat – Vastuvõetamatus

   (ELTL artikli 263 neljas lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, artikli 91 lõige 1 ning artikli 94 lõige 1; komisjoni määrus nr 771/2008, artikli 8 lõige 3 ja artikli 11 lõike 1 punkt d)

2. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Otsene puutumus – Kriteeriumid – Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) apellatsiooninõukogu otsus – Hagi, mille on esitanud isik, kellel oli lubatud astuda apellatsiooninõukogu menetlusse – Luba menetlusse astuda, mis viitab sellele, et hageja on otseselt puudutatud – Puudumine

   (ELTL artikli 263 neljas lõik; komisjoni määrus nr 771/2008, artikli 8 lõige 1)

3. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Otsene puutumus – Kriteeriumid – Võimalus seada kahtluse alla vastuvõetavuse tingimusi, tuginedes õigusele saada tõhusat kohtulikku kaitset – Puudumine

   (ELTL artikli 263 neljas lõik; komisjoni määrus nr 771/2008, artikli 8 lõige 1)

4. Tühistamishagi – Liidu kohtu pädevus – Nõue teha deklaratiivne kohtuotsus – Vastuvõetamatus

   (ELTL artikkel 263)

5. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt puudutavad aktid – Kriteeriumid – Erinevuse puudumine hagi vahel, mis on esitatud füüsilist või juriidilist isikut otseselt ja isiklikult puudutava akti vastu ning hagi vahel, mis on esitatud üldkohaldatava akti vastu

   (ELTL artikli 263 neljas lõik)

6. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Mõiste „üldkohaldatav akt” ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses – Kõik üldaktid peale seadusandlike aktide – Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) apellatsiooninõukogu otsus – Välistamine

   (ELTL artikli 263 neljas lõik ja ELTL artikli 289 lõiked 1–3; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, artikli 91 lõige 1 ning artikli 94 lõige 1)

1.  ELTL artikli 263 alusel esitatud tühistamishagi puhul ei saa hagejat käsitada vaidlustatud otsuse adressaadina esiteks formaalse tingimuse tõttu, mille kohaselt peab teda otsesõnu olema nimetatud adressaadina, või teiseks sisulise tingimuse tõttu, mille kohaselt peab kõnealusest otsusest tulenema, et teda on seal käsitatud otsuse adressaadina, väljendades sellega koostaja tahet tekitada siduvaid õiguslikke tagajärgi, mis puudutavad tema huve ja toovad kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis.

   Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) apellatsiooninõukogu kaebuse esitaja kaebuse menetlusse määruse nr 771/2008, millega kehtestatakse Euroopa Kemikaaliameti apellatsiooninõukogu töökorraldus ja menetluskord, artikli 8 lõike 1 alusel lubatud menetlusse astuja hagi puhul, mille ta esitas apellatsiooninõukogu poolt kolmanda isiku suhtes tehtud otsuse peale, tuleb sisulisest tingimusest lähtudes kontrollida, kas kõnealuse erisätetes on hageja staatus vaidlustatud otsuse adressaadina ära määratud ja kas niisugune staatus ilmneb vaidlustatud otsuse sisust. Aga kuna ühestki määruse nr 771/2008 erisättest lähtudes ei ole niisugusel hagejal vaidlustatud otsuse adressaadi staatust, ei saa teda käsitada apellatsiooninõukogu otsuse adressaadina, sest selle otsusega ei tekitata ega muudeta hageja õigusi ega juriidilisi kohustusi. Kõnealuse määruse artikli 8 lõike 3 kohaselt piirdub menetlusse astumise avaldus poole nõude toetamisega või sellele vastu olemisega. Seega on menetlusse astumine Euroopa Kemikaaliameti apellatsiooninõukogus toimuva põhimenetluse suhtes aktsessoorne.

   Lisaks sõltub menetlusse astumise eesmärk menetluspoole kaebuse vastuvõetavusest. Nimelt loetakse määrus nr 771/2008 artikli 11 lõike 1 punkti d kohaselt kaebus vastuvõetamatuks juhul, kui kaebuse esitaja ei kuulu Euroopa Kemikaaliameti vaidlustatud otsuse adressaatide hulka, samuti ei ole kaebuse esitaja võimeline tõendama, et otsus teda otseselt ja isiklikult puudutab. Eelnevast järeldub, et menetlusse astuja peab aktsepteerima Euroopa Kemikaaliameti apellatsiooninõukogus toimuvat menetlust sellisena, nagu see on tema menetlusse astumise ajal.

   (vt punktid 26, 32, 35–37 ja 44)

2.  ELTL artikli 263 neljandas lõigus ette nähtud otsese puutumuse tingimus eeldab esiteks, et vaidlustatud meede avaldab otseselt mõju isiku õiguslikule seisundile ega jäta – teiseks – meedet rakendama kohustatud adressaadile mingit kaalutlusõigust: akti rakendamine on puhtautomaatne ja tuleneb vaid liidu õigusnormidest, ilma et kohaldataks muid vahenorme.

   Asjaolu, et apellatsiooninõukogu tunnustas hageja huvi astuda menetlusse määruse nr 771/2008, millega kehtestatakse Euroopa Kemikaaliameti apellatsiooninõukogu töökorraldus ja menetluskord, artikli 8 lõike 1 tähenduses, ei tähenda, et kui ta niisuguse menetlusse astujana, kel lubati astuda Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) apellatsiooninõukogu menetlusse, esitas hagejana hagi Euroopa Kemikaaliameti apellatsiooninõukogu otsuse peale, oleks ta apellatsiooninõukogu vaidlustatud otsusest otseselt puudutatud. Erinevalt kemikaaliameti apellatsioonikojast peab Üldkohus juhul, kui ta hindab huvi apellatsiooninõukogule esitatud juhtumi tulemuste vastu, otsese puutumuse hindamisel kontrollima seda, kas vaidlustatud otsus avaldab tegelikult mõju isiku õiguslikule seisundile, mitte seda, milline on hageja huvi käesoleva hagi esitamise vastu. Apellatsioonikoja otsus lubada hagejal menetlusse astuda ei kohusta kuidagi Üldkohut, kui ta käesolevas kohtuasjas hindab hageja õigust hagi esitada. Veelgi enam, pelk asjaolu, et ei nõustutud mitte kõigi hageja argumentidega kolmanda isiku nõuete toetuseks, ei tähenda, et vaidlustatud otsus mõjutab otseselt hageja õiguslikku seisundit.

   (vt punktid 49 ja 56–58)

3.  Tühistamishagi puhul, mille esitas Euroopa loomakaitse organisatsioon Euroopa Kemikaaliameti apellatsiooninõukogu (ECHA) otsuse peale, millega kohustati kolmandat isikut viima läbi kemikaali toksilisuse uuringut loomade peal, ei saa hageja tuginemine katseloomade huvide kohtulikule kaitsele õigustada seisukohta, et vaidlustatud otsus puudutab teda otseselt. Isegi kui eraõiguslikele isikutele peab olema tagatud neile liidu õiguskorrast tulenevate õiguste tõhus kohtulik kaitse ja isegi kui see osutuks tõendatuks, ei saa niisuguse kaitse õigusele viitamine seada kahtluse alla ELTL artikli 263 neljandas lõigus sätestatud tingimusi. Samuti ei sea erinevate menetluseeskirjade olemasolu muudes õigussüsteemides kahtluse alla ELTL artikli 263 neljandas lõigus kehtestatud nõudeid.

   (vt punktid 63 ja 64)

4.  Tühistamishagi puhul ei tunta liidu kohtumenetluses õigusabinõu, mis võimaldaks kohtunikul võtta seisukohta üldist laadi või põhimõttelise avalduse kohta.

   (vt punkt 65)

5.  Otsese puutumuse kriteerium on identne ELTL artikli 263 neljandas lõigus osutatud teise ja kolmanda olukorra puhul.

   (vt punkt 67)

6.  ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmanda olukorra tähenduses tuleb üldkohaldatava akti mõistet mõista nii, et see hõlmab kõiki üldakte peale seadusandlike aktide.

   Kemikaaliameti apellatsiooninõukogu (ECHA) otsus jätta rahuldamata kaebus, mille esitas ettevõtja nõudega registreerida kemikaal, kui Euroopa Kemikaaliamet nõudis selle kemikaali toksilisuse uuringu läbiviimist, ei ole üldkohaldatav akt. Niisugune otsus ei ole ka seadusandlik akt, sest see ei ole vastu võetud ELTL artikli 289 lõigetes 1–3 ette nähtud seadusandlikus tavamenetluses ega seadusandlikus erimenetluses. Peale ei ole selle vaidlustatud otsus üldkohaldatav selles mõttes, et ta ei laiene objektiivselt määratletud olukordadele ning tal ei ole õiguslikku mõju üldiselt ja abstraktselt määratletud isikute rühmadele.

   (vt punktid 70–73)