Kohtuasi T‑194/13

United Parcel Service, Inc.

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Koondumised – Määrus (EÜ) nr 139/2004 – EMP‑sisese väikepakkide kiirkättetoimetamise rahvusvahelised teenused – TNT Expressi omandamine UPSi poolt – Otsus, millega tunnistatakse koondumine siseturuga kokkusobimatuks – Tõenäoline mõju hinnale – Ökonomeetriline analüüs – Kaitseõigused

Kokkuvõte – Üldkohtu (neljas koda) 7. märtsi 2017. aasta otsus

1. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Lühiülevaade väidetest – Hagiavalduses esitamata õigusväited – Üldine viide muudele hagile lisatud dokumentidele – Vastuvõetamatus

   (Üldkohtu kodukord (1991), artikli 44 lõike 1 punkt c; Üldkohtu kodukord (2015), artikkel 76)

2. Ettevõtjate koondumine – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Ettevõtjate ärakuulamine – Komisjoni kohustus edastada asjassepuutuvale ettevõtjale ökonomeetrilise valemi lõplik versioon enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist

   (Nõukogu määrus nr 139/2004, artikli 18 lõige 3; komisjoni määrus nr 802/2004, artikli 13 lõige 4)

3. Konkurents – Koondumised – Haldusmenetlus – Lühikesed menetluse vahetähtajad – Kaitseõiguste järgimise hindamisel kiire menetlemise nõudega arvestamine

   (Nõukogu määrus nr 139/2004; komisjoni määrus nr 802/2004)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 192)

2.  Kaitseõiguste järgimine on Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõte, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja see peab olema tagatud igas menetluses, sealhulgas komisjoni poolt koondumiste valdkonnas läbiviidavates menetlustes. Samuti nõuab kaitseõiguste osaks olev võistlevuse põhimõte, et asjassepuutuvale ettevõtjale peab olema haldusmenetluses antud võimalus esitada tõhusalt oma seisukoht nende väidetavate faktide ja asjaolude tõelevastavuse ja asjakohasuse kohta ning ka dokumentide kohta, millest komisjon oma vastuväidete põhjendamisel on lähtunud.

   Komisjoni poolt asjassepuutuva koondumise siseturuga kokkusobimatuks kuulutamise otsuses kasutatud ökonomeetriline analüüs tugines niisugusele ökonomeetrilisele valemile, mis erines valemist, mida haldusmenetluses võistlevas vaidluses läbi vaieldi. Nimelt kuigi kindlasti võib rõhutada mitut sarnasust ökonomeetrilise valemi lõpliku versiooni ja nende versioonide vahel, mille üle haldusmenetluse käigus aru peeti, ei saa tehtud muudatusi siiski pidada vähetähtsaks.

   Seetõttu ei saa komisjon väita, et ta ei olnud kohustatud asjassepuutuvale ettevõtjale edastama enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist ökonomeetrilise analüüsi lõplikku versiooni.

   Seega rikuti asjassepuutuva ettevõtja kaitseõigusi, mistõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada, sest ettevõtja on piisavalt tõendanud mitte seda, et selle menetlusnormi rikkumiseta oleks vaidlustatud otsuse sisu olnud erinev, vaid et tal oleks olnud kas või väike võimalus tagada enda parem kaitse, kui ta oleks saanud enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist tutvuda ökonomeetrilise valemi lõpliku versiooniga, mille kasuks komisjon oli otsustanud.

   (vt punktid 198–200, 205, 209, 210 ja 215)

3.  Koondumiste kontrolli kontekstis tuleb kaitseõiguste järgimise hindamisel arvesse võtta kiire menetlemise nõuet, mis nähtub määruse nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle ülesehitusest.

   (vt punkt 219)