Kohtuasi T‑115/13

Gert-Jan Dennekamp

versus

Euroopa Parlament

„Õigus tutvuda dokumentidega — Määrus (EÜ) nr 1049/2001 — Dokumendid teatavate Euroopa Parlamendi liikmete kindlustatuse kohta täiendavas pensioniskeemis — Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine — Eraelu puutumatuse ja isikupuutumatusega seotud erand — Määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 8 punkt b — Isikuandmete edastamine — Isikuandmete saamise vajalikkuse ja andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise ohuga seotud tingimused”

Kokkuvõte – Üldkohtu (viies koda) 15. juuli 2015. aasta otsus

1. Kohtumenetlus – Hagi ese – Teatavate parlamendiliikmete nimede avaldamine nendepoolse hagi esitamise järel – Kolmanda isiku poolt parlamendi vastu esitatud niisuguse hagi eseme puudumine, milles nõutakse neid parlamendiliikmeid puudutavate andmete avalikustamist – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine

   (Üldkohtu kodukord, artikkel 76)

2. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Erandid õigusest tutvuda dokumentidega – Dokumentide avalikustamist õigustav ülekaalukas üldine huvi – Kohustus hinnata erandi alla kuuluvaid dokumente konkreetselt ja individuaalselt – Ulatus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 4)

3. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Erandid õigusest tutvuda dokumentidega – Eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitse – Ulatus – Isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega kooskõlas hindamise kohustus – Määruse nr 45/2001 kõigi sätete kohaldatavus igale isikuandmeid sisaldavate dokumentidega tutvumise taotlusele

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 45/2001, artikkel 8, ja määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt b)

4. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrused nr 1049/2001 ja nr 45/2001 – Eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitse – Ulatus – Suhe dokumentidega tutvumise õigusest tehtud erandite ning eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitse vahel – Määruse nr 45/2001 artikli 8 punktis b sätestatud isikuandmete edastamise vajalikkuse kriteerium

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 45/2001, põhjendus 12, ja artikli 2 punkt a, artikli 5 punkt b ja artikli 8 punkt b ning määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt b ja artikli 6 lõige 1)

5. Kohtumenetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Tingimused – Menetluse käigus ilmsiks tulnud asjaolud – Puudumine – Vastuvõetamatus

   (Üldkohtu kodukord, artikli 84 lõige 1)

6. Õigusaktide ühtlustamine – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Niisuguste andmete töötlemine liidu institutsioonide ja asutuste poolt – Määrus nr 45/2001 – Määruse nr 1049/2001 alusel esitatud taotlus, milles on mainitud täiendavas pensioniskeemis kindlustatud parlamendiliikmete nimed – Isikuandmed – Taotleja kohustus tõendada mainitud andmete edastamise vajalikkust – Institutsiooni kohustus kaaluda huve, mida andmete avalikustamine puudutab

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 45/2001, artikli 8 punkt b, ja määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt b)

7. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Institutsiooni liikmed, kes on kindlustatud täiendavas pensioniskeemis – Huvide konflikti oht seda pensioniskeemi puudutava hääletuse korral – Institutsiooni kohustus edastada dokumentidega tutvumise taotlejale nende pensioniskeemis kindlustatud liikmete nimel, kes hääletustel osalesid

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001)

8. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Taotlus tutvuda dokumentidega, mis võivad paljastada huvide konflikti – Mõiste „huvide konflikt”

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 2, ja artikli 4 lõike 1 punkt b)

9. Õigusaktide ühtlustamine – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Niisuguste andmete töötlemine liidu institutsioonide ja asutuste poolt – Määrus nr 45/2001 – Määruse nr 1049/2001 alusel esitatud taotlus, milles on mainitud täiendavas pensioniskeemis kindlustatud parlamendiliikmete nimed – Isikuandmed – Avaliku elu tegelase isikuandmete kaitse madalam tase

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 45/2001, artikli 8 punkt b, ja määrus nr 1049/2001)

10. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrused nr 1049/2001 ja nr 45/2001 – Määruse nr 1049/2001 alusel esitatud taotlus, milles on mainitud täiendavas pensioniskeemis kindlustatud parlamendiliikmete nimed – Avaliku elu tegelase isikuandmete kaitse madalam tase – Niisuguste huvide esimuslikkus, mille eesmärk on tagada liidu nõuetekohane toimimine, suurendades kodanike usaldust institutsioonide vastu

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 45/2001, artikli 8 punkt b, ja määrus nr 1049/2001)

11. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Erandid õigusest tutvuda dokumentidega – Eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitse – Tutvumise võimaldamisest keeldumine – Põhjendamiskohustus – Ulatus

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 4)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 25–29)

2.  Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele eesmärk on nähtuvalt selle põhjendusest 4 ja artiklist 1 anda üldsusele võimalikult laialdane võimalus tutvuda institutsioonide dokumentidega. Kuigi seda õigust võib vastavalt nimetatud määruse artiklile 4 teatud avalikest või erahuvidest lähtudes piirata ning sealhulgas võib keelduda niisuguste dokumentidega tutvumise võimaldamisest, mille avalikustamine kahjustaks mõnd viidatud artikliga kaitstud huvi, tuleb neid erandeid siiski tõlgendada ja kohaldada täht-tähelt, kuna need teevad erandi üldsuse võimalikult laiaulatuslikust dokumentidega tutvumise põhimõttest. Seega, kui asjassepuutuv institutsioon otsustab mitte võimaldada tutvuda taotletud dokumendiga, on ta põhimõtteliselt kohustatud selgitama, kuidas selle dokumendi avalikustamine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada huvi, mida kaitseb määruse nr 1049/2001 artiklis 4 sätestatud erand, millele see institutsioon tugineb. Lisaks peab niisuguse kahjustamise oht olema mõistlikult ettenähtav, mitte puhtalt hüpoteetiline.

   (vt punktid 36–39 ja 133)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 40–43, 49–51 ja 134)

4.  Selleks, et saavutada tasakaal määrusest nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele tuleneva õiguse tutvuda institutsioonide dokumentidega, ja määrusest nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta samade institutsioonide jaoks tulenevate kohustuste edastada isikuandmeid sisaldavaid dokumente vahel, tuleb täpsustada nende kahe määrusega kehtestatud õigusnormide ülesehitust.

   Kui dokumentidega tutvumise taotluse tulemuseks võib juhul, kui see taotlus rahuldatakse, olla isikuandmete avalikustamine, peab institutsioon, kelle poole pöörduti, kohaldama kõiki määruse nr 45/2001 sätteid, ilma et määruses nr 1049/2001 sätestatud erinevate eeskirjade või põhimõtete tulemusel võidaks piirata neile andmetele antud kaitse täielikkust. Kuigi sellises üldises raamistikus peab kahtlemata paika, et õigus tutvuda dokumentidega ei ole määruse nr 1049/2001 artikli 6 lõike 1 alusel piiratud sellega, kas taotleja põhjendab huvi nimetatud dokumentide avalikustamise vastu, nõuab määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkt b taotlejalt kaudselt, et ta tõendaks ühe või enama sõnaselge ja õiguspärase põhjenduse olemasolu taotletud dokumentides sisalduvate isikuandmete saamise vajalikkuse kohta.

   Teiseks on oluline pöörata erilist tähelepanu määrusega nr 45/2001 füüsilistele isikutele seoses nende isikuandmete töötlemisega antud kaitse korra põhitunnustele. Nimetatud määruse eesmärk on nähtuvalt selle põhjendusest 5 anda selles määruses andmesubjektidena määratletud isikutele täitmisele pööratavad õigused ning määratleda liidu institutsioonide ja asutuste vastutavate töötlejate andmetöötlusalased kohustused. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb tingimusi, millele vastavalt võivad liidu institutsioonid ja asutused isikuandmeid edastada, tõlgendada täht-tähelt, et mitte riivata neile isikutele määrusega nr 45/2001 antud õigusi, mida selle määruse põhjenduses 12 loetakse põhiõigusteks. Niisiis on vajalikkuse tingimuse täitmiseks tarvis tõendada, et isikuandmete edastamine on kõigist mõeldavatest meetmetest kõige sobivam taotleja soovitava eesmärgi saavutamiseks ja selle eesmärgiga proportsionaalne, mistõttu taotlejal on tarvis esitada sellekohased sõnaselged ja õigustatud põhjendused.

   Niisugune tõlgendus ei too kaasa „absoluutse” erandi kehtestamist dokumentidega tutvumise õigusest, vaid loob kooskõla nende kahe põhiõiguse vahel, mis oleksid üksteisega vastuolus juhul, kui dokumentidega tutvumise taotlus puudutab määruse nr 45/2001 kaitstud põhiõigust.

   Üksiti ei tähenda määruse nr 45/2001 artikli 8 punktis b ette nähtud vajalikkuse tingimuse täht-täheline tõlgendamine, et arvesse ei saaks võtta isikuandmete edastamise vajalikkuse üldist laadi põhjendust.

   Kolmandaks, kui isikuandmeid sisaldavate dokumentidega tutvumise taotluse esitanud isik on tõendanud nende saamise vajalikkust ja kui taotluse saanud institutsioon on jõudnud järeldusele, et ei ole mingit põhjust arvata, et dokumentide edastamine võib kahjustada andmesubjektide õigustatud huve, võib dokumendid edastada ja – eeldusel, et kohaldamisele ei kuulu määruses 1049/2001 sätestatud muud erandid kui eraelu puutumatust ja isikupuutumatust kaitsev erand –, niisuguseid andmeid sisaldav dokument või dokumendid avalikustatakse ja tehakse seeläbi üldsusele kättesaadavaks.

   Sellest tuleneb, et määruse nr 45/2001 artikli 8 punktis b sätestatud vajalikkuse kriteeriumi tuleb tõlgendada täht-tähelt; et isikuandmete edastamise vajalikkuse tingimus tähendab, et taotluse saanud institutsioon või asutus hindab seda vajalikkust dokumentidega tutvumise võimaluse taotleja eesmärki arvestades, mis piirab dokumentidega tutvumise taotluse põhjenduse puudumise nõuet; et taotleja esitatud põhjendus andmete edastamise vajalikkuse kohta võib olla üldist laadi, ja et määrust nr 1049/2001 ei või jätta ilma kasulikust mõjust, andes selle asjakohastele sätetele tõlgenduse, mille kohaselt õigustatud avalikustamise eesmärk ei saaks kunagi olla täielik avalikustamine üldsusele.

   (vt punktid 48, 51–54, 56, 59–61, 67 ja 68)

5.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 80)

6.  Kui institutsiooni dokumentidega tutvumise taotleja üksnes viitab üldsuse õigusele saada teavet avaliku sektori vahendite kulutuste kontrollimise kohta, ei võimalda see kindlaks teha, mille poolest on pensioniskeemis kindlustatud parlamendiliikmete nimede avalikustamine sobivaim meede taotluse esitaja eesmärgi saavutamiseks, ega kuidas see on selle eesmärgiga proportsionaalne. Sama kehtib ka niisuguse skeemi üle juba toimuva arutelu mainimise kohta, mis ei võimalda tõendada, et vaidlusaluste andmete saamine on taotleja jaoks vajalik.

   Kui isikuandmete edastamise vajalikkus on aga tõendatud, peab dokumentidega tutvumise taotluse saanud liidu institutsioon või asutus kaaluma asjassepuutuvate poolte huve ja kontrollima, kas on põhjust arvata, et andmete edastamine võib kahjustada andmesubjektide õigustatud huve määruse nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta artikli 8 punktis b sätestatu tähenduses

   (vt punktid 83, 84, 116 ja 127)

7.  Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele kohaldamise raames peab selleks, et taotleja, kes soovib tutvuda institutsiooni valduses oleva, tema liikmete kindlustatust täiendavas pensioniskeemis puudutavate dokumentidega, saaks saavutada oma eesmärgi teha kindlaks, kas neil liikmetel on potentsiaalne huvide konflikt, peab institutsioon edastama talle nende pensioniskeemis kindlustatud liikmete nimed, kes kuulusid ka täiskogusse hetkel, mil toimus hääletamine selle skeemi üle, ja kes neil kuupäevadel tõepoolest hääletasid, piirdumata nende liikmete nimedega, kes osalesid nimelise hääletuse menetluse kohaselt toimunud hääletusel. Olenemata sellest, millist hääletusmenetlust seda pensioniskeemi puudutavatel hääletustel kasutati, võis kõiki selle institutsiooni liikmeid, kes tegelikult hääletasid ja kes olid skeemis kindlustatud, mõjutada nende isiklik huvi selle vastu. Taotleja võib sellega seoses õiguspäraselt piirduda selgitamisega, et institutsiooni liikmed olid niisuguses olukorras asjaolu tõttu, et nad olid ühtaegu nii institutsiooni liikmed kui ka selles pensioniskeemis kindlustatud. Neil asjaoludel teeb institutsioon ilmse hindamisvea, leides, et tõendatud ei ole nende pensioniskeemis kindlustatud liikmete nimede edastamise vajalikkus, kes võtsid tegelikult osa pensioniskeemi üle hääletamisest.

   (vt punktid 103, 110 ja 113)

8.  Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele kohaldamisel hõlmab dokumentidega tutvumise taotluses viidatud huvide konflikti mõiste peale olukorra, kus ametiisikul on isiklik huvi, mis võib mõjutada tema ametiülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist, ka olukorda, kus teatud huvi võib üldsuse silmis näida mõjutavat ametiisiku ametiülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist. Lisaks on potentsiaalse huvide konflikti paljastamise eesmärk peale niisuguste juhtumite nähtavaks tegemise, kus ametiisik on ametiülesandeid täitnud oma isiklike huvide rahuldamiseks, ka üldsuse teavitamine ametiisikute huvide konfliktidest, et ametiisikud tegutseksid ametiülesannete täitmisel erapooletult, olles neid puudutava huvide konflikti olukorra deklareerinud ja võtnud selle konflikti vältimiseks meetmeid või teinud ettepaneku nende meetmete võtmiseks.

   (vt punktid 106 ja 109)

9.  Avaliku ja isikliku sfääri eristamine avaliku elu tegelaste puhul on asjakohane selgitamaks välja isikuandmete kaitse määra, millele neil määruses nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta sätestatud korra alusel õigus on, isegi kui nimetatud määruses sellekohane regulatsioon puudub. Oleks nimelt kohatu hinnata isikuandmete edastamise taotlusi ühtviisi, olenemata sellest, kes on andmesubjekt. Kuivõrd avaliku elu tegelane on otsustanud end kolmandatele isikutele ja eelkõige meediale eksponeerida, ja selle kaudu on tal olenevalt tegevusvaldkonnast rohkem või vähem suur publik, tuleb kirjeldatud taustsüsteemiga arvestada, hinnates määruse nr 45/2001 artikli 8 punkti b kohaldamisel ohtu kahjustada avaliku elu tegelaste õigustatud huve ja kaaludes neid huve taotletud isikuandmete edastamise vajalikkusega.

   Selles kontekstis tuleb juhul, kui määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele alusel on esitatud taotlus, milles palutakse luba tutvuda täiendavas pensioniskeemis kindlustatud ja institutsioonis toimunud hääletusel osalenud liikmeid puudutavate dokumentidega, selleks et hinnata ohtu kahjustada nende liikmete õigustatud huve, võtta täpsemalt arvesse seost vaidlusaluste isikuandmete ehk pensioniskeemis kindlustatud ja seda skeemi puudutanud hääletusel osalenud liikmete nimede ja liikmete mandaadi vahel. Kuna selles skeemis saavad olla kindlustatud ainult institutsiooni liikmed, kuuluvad vaidlusalused isikuandmed liikmete avalikku sfääri. Asjaolu, et selles pensioniskeemis kindlustamine on valikuline ning toimub vabatahtliku liitumise tulemusel, ega asjaolu, et täiendavat pensioni saadakse pärast mandaadi lõppemist, ei ole määravad vaidlusaluste isikuandmete kuulumiseks parlamendiliikmete isiklikku sfääri. Sellest järeldub, et asjas esinevate erinevate huvide kaalumisel tuleb pensioniskeemiskeemis kindlustatud liikmete õigustatud huve, mis on seotud liikmete avaliku sfääriga, vastavalt määruse nr 45/2001 loogikale kaitsta vähemal määral kui huve, mis on seotud nende isikliku sfääriga.

   (vt punktid 119–121 ja 124)

10.  Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele alusel esitatud taotluse korral, milles palutakse luba tutvuda Euroopa Parlamendi dokumentidega, mis käsitlevad teatavate parlamendiliikmete kindlustatust täiendavas pensioniskeemis, edastatakse isikuandmed ainult juhul, kui ei ole mingit põhjust arvata, et edastamine võib kahjustada andmesubjektide õigustatud huve. Kuna pensioniskeemiskeemis kindlustatud parlamendiliikmete õiguspärased huvid, mis on seotud parlamendiliikmete avaliku sfääriga, on vastavalt määruse nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta loogikale kaitstud vähemal määral kui huvid, mis on seotud nende isikliku sfääriga, tuleb parlamendiliikmete nimede kaitse väiksema määra tõttu anda suurem kaal edastamistaotlusega esindatud huvidele.

    Niisiis võimaldab parlamendiliikmete potentsiaalsetest huvide konfliktidest teadasaamine, mis on andmete edastamise taotluse eesmärk, tagada parema kontrolli parlamendiliikmete tegevuse ja liikmesriikide rahvast esindava liidu institutsiooni toimimise üle ning suurendada parlamendi tegevuse läbipaistvust. Arvestades seda, kui olulised on mainitud huvid, mille eesmärk on tagada liidu nõuetekohane toimimine, luues usaldust, mida kodanikud institutsioonidelt õigustatult ootavad, tuleb tõdeda, et pensioniskeemis kindlustatud parlamendiliikmete õigustatud huve ei saa kahjustada kõnealuste isikuandmete edastamisega. Esinevate huvide kaalumise tulemusel oleks niisiis tulnud nõustuda nende pensioniskeemis kindlustatud parlamendiliikmete nimede edastamisega, kes osalesid pensioniskeemi üle hääletamisel, kuna parlament ei saa õiguspäraselt väita, et edastatavate isikuandmete subjektide õigustatud huvide kaitseks kehtib õiguslikult siduv eeldus. Miski määruse nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta artikli 8 punkti b sõnastuses ei kõnele sellise eelduse tunnustamise kasuks, vaid isikuandmete edastamise taotluse hindamine nõuab esinevate huvide kaalumist, kui taotleja on tõendanud nimetatud andmete edastamise vajalikkust.

    Neil asjaoludel tegi parlament ilmse hindamisvea, leides, et nende pensioniskeemis kindlustatud parlamendiliikmete nimede edastamine, kes osalesid pensioniskeemi üle toimunud hääletamisel, kahjustaks nende õigustatud huve.

    (vt punktid 124–127 ja 130)

11.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 136–141)

Kohtuasi T‑115/13

Gert-Jan Dennekamp

versus

Euroopa Parlament

„Õigus tutvuda dokumentidega — Määrus (EÜ) nr 1049/2001 — Dokumendid teatavate Euroopa Parlamendi liikmete kindlustatuse kohta täiendavas pensioniskeemis — Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine — Eraelu puutumatuse ja isikupuutumatusega seotud erand — Määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 8 punkt b — Isikuandmete edastamine — Isikuandmete saamise vajalikkuse ja andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise ohuga seotud tingimused”

Kokkuvõte – Üldkohtu (viies koda) 15. juuli 2015. aasta otsus

1. Kohtumenetlus – Hagi ese – Teatavate parlamendiliikmete nimede avaldamine nendepoolse hagi esitamise järel – Kolmanda isiku poolt parlamendi vastu esitatud niisuguse hagi eseme puudumine, milles nõutakse neid parlamendiliikmeid puudutavate andmete avalikustamist – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine

   (Üldkohtu kodukord, artikkel 76)

2. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Erandid õigusest tutvuda dokumentidega – Dokumentide avalikustamist õigustav ülekaalukas üldine huvi – Kohustus hinnata erandi alla kuuluvaid dokumente konkreetselt ja individuaalselt – Ulatus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 4)

3. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Erandid õigusest tutvuda dokumentidega – Eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitse – Ulatus – Isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega kooskõlas hindamise kohustus – Määruse nr 45/2001 kõigi sätete kohaldatavus igale isikuandmeid sisaldavate dokumentidega tutvumise taotlusele

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 45/2001, artikkel 8, ja määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt b)

4. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrused nr 1049/2001 ja nr 45/2001 – Eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitse – Ulatus – Suhe dokumentidega tutvumise õigusest tehtud erandite ning eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitse vahel – Määruse nr 45/2001 artikli 8 punktis b sätestatud isikuandmete edastamise vajalikkuse kriteerium

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 45/2001, põhjendus 12, ja artikli 2 punkt a, artikli 5 punkt b ja artikli 8 punkt b ning määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt b ja artikli 6 lõige 1)

5. Kohtumenetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Tingimused – Menetluse käigus ilmsiks tulnud asjaolud – Puudumine – Vastuvõetamatus

   (Üldkohtu kodukord, artikli 84 lõige 1)

6. Õigusaktide ühtlustamine – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Niisuguste andmete töötlemine liidu institutsioonide ja asutuste poolt – Määrus nr 45/2001 – Määruse nr 1049/2001 alusel esitatud taotlus, milles on mainitud täiendavas pensioniskeemis kindlustatud parlamendiliikmete nimed – Isikuandmed – Taotleja kohustus tõendada mainitud andmete edastamise vajalikkust – Institutsiooni kohustus kaaluda huve, mida andmete avalikustamine puudutab

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 45/2001, artikli 8 punkt b, ja määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt b)

7. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Institutsiooni liikmed, kes on kindlustatud täiendavas pensioniskeemis – Huvide konflikti oht seda pensioniskeemi puudutava hääletuse korral – Institutsiooni kohustus edastada dokumentidega tutvumise taotlejale nende pensioniskeemis kindlustatud liikmete nimel, kes hääletustel osalesid

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001)

8. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Taotlus tutvuda dokumentidega, mis võivad paljastada huvide konflikti – Mõiste „huvide konflikt”

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 2, ja artikli 4 lõike 1 punkt b)

9. Õigusaktide ühtlustamine – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Niisuguste andmete töötlemine liidu institutsioonide ja asutuste poolt – Määrus nr 45/2001 – Määruse nr 1049/2001 alusel esitatud taotlus, milles on mainitud täiendavas pensioniskeemis kindlustatud parlamendiliikmete nimed – Isikuandmed – Avaliku elu tegelase isikuandmete kaitse madalam tase

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 45/2001, artikli 8 punkt b, ja määrus nr 1049/2001)

10. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrused nr 1049/2001 ja nr 45/2001 – Määruse nr 1049/2001 alusel esitatud taotlus, milles on mainitud täiendavas pensioniskeemis kindlustatud parlamendiliikmete nimed – Avaliku elu tegelase isikuandmete kaitse madalam tase – Niisuguste huvide esimuslikkus, mille eesmärk on tagada liidu nõuetekohane toimimine, suurendades kodanike usaldust institutsioonide vastu

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 45/2001, artikli 8 punkt b, ja määrus nr 1049/2001)

11. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Erandid õigusest tutvuda dokumentidega – Eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitse – Tutvumise võimaldamisest keeldumine – Põhjendamiskohustus – Ulatus

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 4)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 25–29)

2.  Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele eesmärk on nähtuvalt selle põhjendusest 4 ja artiklist 1 anda üldsusele võimalikult laialdane võimalus tutvuda institutsioonide dokumentidega. Kuigi seda õigust võib vastavalt nimetatud määruse artiklile 4 teatud avalikest või erahuvidest lähtudes piirata ning sealhulgas võib keelduda niisuguste dokumentidega tutvumise võimaldamisest, mille avalikustamine kahjustaks mõnd viidatud artikliga kaitstud huvi, tuleb neid erandeid siiski tõlgendada ja kohaldada täht-tähelt, kuna need teevad erandi üldsuse võimalikult laiaulatuslikust dokumentidega tutvumise põhimõttest. Seega, kui asjassepuutuv institutsioon otsustab mitte võimaldada tutvuda taotletud dokumendiga, on ta põhimõtteliselt kohustatud selgitama, kuidas selle dokumendi avalikustamine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada huvi, mida kaitseb määruse nr 1049/2001 artiklis 4 sätestatud erand, millele see institutsioon tugineb. Lisaks peab niisuguse kahjustamise oht olema mõistlikult ettenähtav, mitte puhtalt hüpoteetiline.

   (vt punktid 36–39 ja 133)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 40–43, 49–51 ja 134)

4.  Selleks, et saavutada tasakaal määrusest nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele tuleneva õiguse tutvuda institutsioonide dokumentidega, ja määrusest nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta samade institutsioonide jaoks tulenevate kohustuste edastada isikuandmeid sisaldavaid dokumente vahel, tuleb täpsustada nende kahe määrusega kehtestatud õigusnormide ülesehitust.

   Kui dokumentidega tutvumise taotluse tulemuseks võib juhul, kui see taotlus rahuldatakse, olla isikuandmete avalikustamine, peab institutsioon, kelle poole pöörduti, kohaldama kõiki määruse nr 45/2001 sätteid, ilma et määruses nr 1049/2001 sätestatud erinevate eeskirjade või põhimõtete tulemusel võidaks piirata neile andmetele antud kaitse täielikkust. Kuigi sellises üldises raamistikus peab kahtlemata paika, et õigus tutvuda dokumentidega ei ole määruse nr 1049/2001 artikli 6 lõike 1 alusel piiratud sellega, kas taotleja põhjendab huvi nimetatud dokumentide avalikustamise vastu, nõuab määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkt b taotlejalt kaudselt, et ta tõendaks ühe või enama sõnaselge ja õiguspärase põhjenduse olemasolu taotletud dokumentides sisalduvate isikuandmete saamise vajalikkuse kohta.

   Teiseks on oluline pöörata erilist tähelepanu määrusega nr 45/2001 füüsilistele isikutele seoses nende isikuandmete töötlemisega antud kaitse korra põhitunnustele. Nimetatud määruse eesmärk on nähtuvalt selle põhjendusest 5 anda selles määruses andmesubjektidena määratletud isikutele täitmisele pööratavad õigused ning määratleda liidu institutsioonide ja asutuste vastutavate töötlejate andmetöötlusalased kohustused. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb tingimusi, millele vastavalt võivad liidu institutsioonid ja asutused isikuandmeid edastada, tõlgendada täht-tähelt, et mitte riivata neile isikutele määrusega nr 45/2001 antud õigusi, mida selle määruse põhjenduses 12 loetakse põhiõigusteks. Niisiis on vajalikkuse tingimuse täitmiseks tarvis tõendada, et isikuandmete edastamine on kõigist mõeldavatest meetmetest kõige sobivam taotleja soovitava eesmärgi saavutamiseks ja selle eesmärgiga proportsionaalne, mistõttu taotlejal on tarvis esitada sellekohased sõnaselged ja õigustatud põhjendused.

   Niisugune tõlgendus ei too kaasa „absoluutse” erandi kehtestamist dokumentidega tutvumise õigusest, vaid loob kooskõla nende kahe põhiõiguse vahel, mis oleksid üksteisega vastuolus juhul, kui dokumentidega tutvumise taotlus puudutab määruse nr 45/2001 kaitstud põhiõigust.

   Üksiti ei tähenda määruse nr 45/2001 artikli 8 punktis b ette nähtud vajalikkuse tingimuse täht-täheline tõlgendamine, et arvesse ei saaks võtta isikuandmete edastamise vajalikkuse üldist laadi põhjendust.

   Kolmandaks, kui isikuandmeid sisaldavate dokumentidega tutvumise taotluse esitanud isik on tõendanud nende saamise vajalikkust ja kui taotluse saanud institutsioon on jõudnud järeldusele, et ei ole mingit põhjust arvata, et dokumentide edastamine võib kahjustada andmesubjektide õigustatud huve, võib dokumendid edastada ja – eeldusel, et kohaldamisele ei kuulu määruses 1049/2001 sätestatud muud erandid kui eraelu puutumatust ja isikupuutumatust kaitsev erand –, niisuguseid andmeid sisaldav dokument või dokumendid avalikustatakse ja tehakse seeläbi üldsusele kättesaadavaks.

   Sellest tuleneb, et määruse nr 45/2001 artikli 8 punktis b sätestatud vajalikkuse kriteeriumi tuleb tõlgendada täht-tähelt; et isikuandmete edastamise vajalikkuse tingimus tähendab, et taotluse saanud institutsioon või asutus hindab seda vajalikkust dokumentidega tutvumise võimaluse taotleja eesmärki arvestades, mis piirab dokumentidega tutvumise taotluse põhjenduse puudumise nõuet; et taotleja esitatud põhjendus andmete edastamise vajalikkuse kohta võib olla üldist laadi, ja et määrust nr 1049/2001 ei või jätta ilma kasulikust mõjust, andes selle asjakohastele sätetele tõlgenduse, mille kohaselt õigustatud avalikustamise eesmärk ei saaks kunagi olla täielik avalikustamine üldsusele.

   (vt punktid 48, 51–54, 56, 59–61, 67 ja 68)

5.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 80)

6.  Kui institutsiooni dokumentidega tutvumise taotleja üksnes viitab üldsuse õigusele saada teavet avaliku sektori vahendite kulutuste kontrollimise kohta, ei võimalda see kindlaks teha, mille poolest on pensioniskeemis kindlustatud parlamendiliikmete nimede avalikustamine sobivaim meede taotluse esitaja eesmärgi saavutamiseks, ega kuidas see on selle eesmärgiga proportsionaalne. Sama kehtib ka niisuguse skeemi üle juba toimuva arutelu mainimise kohta, mis ei võimalda tõendada, et vaidlusaluste andmete saamine on taotleja jaoks vajalik.

   Kui isikuandmete edastamise vajalikkus on aga tõendatud, peab dokumentidega tutvumise taotluse saanud liidu institutsioon või asutus kaaluma asjassepuutuvate poolte huve ja kontrollima, kas on põhjust arvata, et andmete edastamine võib kahjustada andmesubjektide õigustatud huve määruse nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta artikli 8 punktis b sätestatu tähenduses

   (vt punktid 83, 84, 116 ja 127)

7.  Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele kohaldamise raames peab selleks, et taotleja, kes soovib tutvuda institutsiooni valduses oleva, tema liikmete kindlustatust täiendavas pensioniskeemis puudutavate dokumentidega, saaks saavutada oma eesmärgi teha kindlaks, kas neil liikmetel on potentsiaalne huvide konflikt, peab institutsioon edastama talle nende pensioniskeemis kindlustatud liikmete nimed, kes kuulusid ka täiskogusse hetkel, mil toimus hääletamine selle skeemi üle, ja kes neil kuupäevadel tõepoolest hääletasid, piirdumata nende liikmete nimedega, kes osalesid nimelise hääletuse menetluse kohaselt toimunud hääletusel. Olenemata sellest, millist hääletusmenetlust seda pensioniskeemi puudutavatel hääletustel kasutati, võis kõiki selle institutsiooni liikmeid, kes tegelikult hääletasid ja kes olid skeemis kindlustatud, mõjutada nende isiklik huvi selle vastu. Taotleja võib sellega seoses õiguspäraselt piirduda selgitamisega, et institutsiooni liikmed olid niisuguses olukorras asjaolu tõttu, et nad olid ühtaegu nii institutsiooni liikmed kui ka selles pensioniskeemis kindlustatud. Neil asjaoludel teeb institutsioon ilmse hindamisvea, leides, et tõendatud ei ole nende pensioniskeemis kindlustatud liikmete nimede edastamise vajalikkus, kes võtsid tegelikult osa pensioniskeemi üle hääletamisest.

   (vt punktid 103, 110 ja 113)

8.  Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele kohaldamisel hõlmab dokumentidega tutvumise taotluses viidatud huvide konflikti mõiste peale olukorra, kus ametiisikul on isiklik huvi, mis võib mõjutada tema ametiülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist, ka olukorda, kus teatud huvi võib üldsuse silmis näida mõjutavat ametiisiku ametiülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist. Lisaks on potentsiaalse huvide konflikti paljastamise eesmärk peale niisuguste juhtumite nähtavaks tegemise, kus ametiisik on ametiülesandeid täitnud oma isiklike huvide rahuldamiseks, ka üldsuse teavitamine ametiisikute huvide konfliktidest, et ametiisikud tegutseksid ametiülesannete täitmisel erapooletult, olles neid puudutava huvide konflikti olukorra deklareerinud ja võtnud selle konflikti vältimiseks meetmeid või teinud ettepaneku nende meetmete võtmiseks.

   (vt punktid 106 ja 109)

9.  Avaliku ja isikliku sfääri eristamine avaliku elu tegelaste puhul on asjakohane selgitamaks välja isikuandmete kaitse määra, millele neil määruses nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta sätestatud korra alusel õigus on, isegi kui nimetatud määruses sellekohane regulatsioon puudub. Oleks nimelt kohatu hinnata isikuandmete edastamise taotlusi ühtviisi, olenemata sellest, kes on andmesubjekt. Kuivõrd avaliku elu tegelane on otsustanud end kolmandatele isikutele ja eelkõige meediale eksponeerida, ja selle kaudu on tal olenevalt tegevusvaldkonnast rohkem või vähem suur publik, tuleb kirjeldatud taustsüsteemiga arvestada, hinnates määruse nr 45/2001 artikli 8 punkti b kohaldamisel ohtu kahjustada avaliku elu tegelaste õigustatud huve ja kaaludes neid huve taotletud isikuandmete edastamise vajalikkusega.

   Selles kontekstis tuleb juhul, kui määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele alusel on esitatud taotlus, milles palutakse luba tutvuda täiendavas pensioniskeemis kindlustatud ja institutsioonis toimunud hääletusel osalenud liikmeid puudutavate dokumentidega, selleks et hinnata ohtu kahjustada nende liikmete õigustatud huve, võtta täpsemalt arvesse seost vaidlusaluste isikuandmete ehk pensioniskeemis kindlustatud ja seda skeemi puudutanud hääletusel osalenud liikmete nimede ja liikmete mandaadi vahel. Kuna selles skeemis saavad olla kindlustatud ainult institutsiooni liikmed, kuuluvad vaidlusalused isikuandmed liikmete avalikku sfääri. Asjaolu, et selles pensioniskeemis kindlustamine on valikuline ning toimub vabatahtliku liitumise tulemusel, ega asjaolu, et täiendavat pensioni saadakse pärast mandaadi lõppemist, ei ole määravad vaidlusaluste isikuandmete kuulumiseks parlamendiliikmete isiklikku sfääri. Sellest järeldub, et asjas esinevate erinevate huvide kaalumisel tuleb pensioniskeemiskeemis kindlustatud liikmete õigustatud huve, mis on seotud liikmete avaliku sfääriga, vastavalt määruse nr 45/2001 loogikale kaitsta vähemal määral kui huve, mis on seotud nende isikliku sfääriga.

   (vt punktid 119–121 ja 124)

10.  Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele alusel esitatud taotluse korral, milles palutakse luba tutvuda Euroopa Parlamendi dokumentidega, mis käsitlevad teatavate parlamendiliikmete kindlustatust täiendavas pensioniskeemis, edastatakse isikuandmed ainult juhul, kui ei ole mingit põhjust arvata, et edastamine võib kahjustada andmesubjektide õigustatud huve. Kuna pensioniskeemiskeemis kindlustatud parlamendiliikmete õiguspärased huvid, mis on seotud parlamendiliikmete avaliku sfääriga, on vastavalt määruse nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta loogikale kaitstud vähemal määral kui huvid, mis on seotud nende isikliku sfääriga, tuleb parlamendiliikmete nimede kaitse väiksema määra tõttu anda suurem kaal edastamistaotlusega esindatud huvidele.

    Niisiis võimaldab parlamendiliikmete potentsiaalsetest huvide konfliktidest teadasaamine, mis on andmete edastamise taotluse eesmärk, tagada parema kontrolli parlamendiliikmete tegevuse ja liikmesriikide rahvast esindava liidu institutsiooni toimimise üle ning suurendada parlamendi tegevuse läbipaistvust. Arvestades seda, kui olulised on mainitud huvid, mille eesmärk on tagada liidu nõuetekohane toimimine, luues usaldust, mida kodanikud institutsioonidelt õigustatult ootavad, tuleb tõdeda, et pensioniskeemis kindlustatud parlamendiliikmete õigustatud huve ei saa kahjustada kõnealuste isikuandmete edastamisega. Esinevate huvide kaalumise tulemusel oleks niisiis tulnud nõustuda nende pensioniskeemis kindlustatud parlamendiliikmete nimede edastamisega, kes osalesid pensioniskeemi üle hääletamisel, kuna parlament ei saa õiguspäraselt väita, et edastatavate isikuandmete subjektide õigustatud huvide kaitseks kehtib õiguslikult siduv eeldus. Miski määruse nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta artikli 8 punkti b sõnastuses ei kõnele sellise eelduse tunnustamise kasuks, vaid isikuandmete edastamise taotluse hindamine nõuab esinevate huvide kaalumist, kui taotleja on tõendanud nimetatud andmete edastamise vajalikkust.

    Neil asjaoludel tegi parlament ilmse hindamisvea, leides, et nende pensioniskeemis kindlustatud parlamendiliikmete nimede edastamine, kes osalesid pensioniskeemi üle toimunud hääletamisel, kahjustaks nende õigustatud huve.

    (vt punktid 124–127 ja 130)

11.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 136–141)