This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62013TJ0107
Trentea vs. FRA
Trentea vs. FRA
ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)
16. jaanuar 2015
Kohtuasi T‑107/13 P
Cornelia Trentea
versus
Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)
Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ajutised töötajad – Töölevõtmine – Otsus lükata kandidatuur tagasi ja nimetada ametisse teine kandidaat – Esimest korda alles kohtuistungil esitatud väide – Tõendite moonutamine – Põhjendamiskohustus – Kohtukulude väljamõistmise vaidlustamine
Ese: Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 11. detsembri 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑112/10: Trentea vs. FRA (EKL AT, EU:F:2012:179) selle kohtuotsuse tühistamiseks.
Otsus: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Cornelia Trentea kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) kohtukulud käesolevas kohtuastmes.
Kokkuvõte
1. Kohtumenetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Avalikul huvil põhinevate väidete ja teiste, näiteks põhiküsimust puudutavate väidete eristamine – Avalikul huvil põhineva väite hulka mittekuuluva väite tagasilükkamine
2. Apellatsioonkaebus – Väited – Asjaolude ja tõendite ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Üldkohtu kontroll faktiliste asjaolude ja tõendite hindamise üle – Välistamine, välja arvatud tõendite moonutamise korral
(Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikkel 11)
3. Apellatsioonkaebus – Väited – Põhjendamise ebapiisavus – Üldkohtu pädevus
4. Ametnikud – Huve kahjustav otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Põhjendamise ebapiisavus – Kohtumenetluse käigus reeglitega kooskõlla viimine – Tingimused
(Personalieeskirjad, artikkel 25)
5. Kohtumenetlus – Avaliku Teenistuse Kohtu menetluse kestus – Mõistlik aeg
1. Mis puudutab apellandi argumente, et Avaliku Teenistuse Kohus oleks pidanud omal algatusel tegema otsuse selle kohta, et valikukomitees puudus personalikomitee nimetatud liige või et sellise liikme rolli on väidetavalt eiratud, piisab kui tõdeda, et apellant ei ole apellatsioonimenetluses tõendanud, et selline väide on avalikul huvil põhinev väide.
Peale selle, kuna selle küsimuse kohta ei ole – muu hulgas kohtuistungi käigus – lisatud toimikusse ühtegi asjaolu, on Avaliku Teenistuse Kohus oma otsust õiguslikult piisavalt põhjendanud, kui ta märgib üksnes, et see väide ei kuulu nende väidete hulka, mida kohus peab omal algatusel tõstatama.
(vt punktid 45 ja 46)
Viide:
Euroopa Kohus: kohtumäärus, 3.10.2013, Marcuccio vs. komisjon, C‑617/11 P, EU:C:2013:657, punkt 22.
2. Avaliku Teenistuse Kohtu poolt faktiliste asjaolude hindamine ei ole iseenesest Üldkohtu kontrollile alluv õiguslik küsimus, välja arvatud juhul, kui tõendeid on moonutatud. Selline moonutamine peab toimikumaterjale arvestades olema ilmne, ilma et oleks vaja faktilisi asjaolusid ja tõendeid uuesti hinnata.
(vt punktid 61–63 ja 69)
Viide:
Üldkohus: kohtumäärus, 12.7.2007, Beau vs. komisjon, T‑252/06 P, EKL AT, EU:T:2007:230, punktid 45–47 ja seal viidatud kohtupraktika.
3. Põhjendamiskohustuse ulatusest kinnipidamine on üks õigusküsimustest, mis allub Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse läbivaatamise raames Üldkohtu kontrollile.
(vt punkt 76)
Viide:
Üldkohus: kohtuotsus, 2.3.2010, Doktor vs. nõukogu, T‑248/08 P, EKL AT, EU:T:2010:57, punkt 92 ja seal viidatud kohtupraktika.
4. Esiteks võib põhjenduse puudulikkust – kuid mitte põhjenduse täielikku puudumist – kõrvaldada isegi kohtumenetluses juhul, kui asjaomase isiku käsutuses oli juba enne hagi esitamist teave osalise põhjenduse kohta; teiseks võib otsust pidada piisavalt põhjendatuks, kui see tehti asjaomasele ametnikule teadaolevatel asjaoludel, mis võimaldasid tal aru saada tema suhtes võetud meetme ulatusest; ja kolmandaks võib eeskätt otsuste puhul, millega isik jäetakse edutamata või tema kandidatuur lükatakse tagasi, kaebuse rahuldamata jätmise otsuse põhjendust täiendada ametniku kaebuse tagasilükkamise otsuse abil, kuna selle otsuse põhjendust peetakse kokkulangevaks otsuse põhjendusega, mille peale kaebus esitati.
(vt punkt 77)
Viide:
Üldkohus: kohtuotsus Doktor vs. nõukogu, punkt 76 eespool, EU:T:2010:57, punkt 93 ja seal viidatud kohtupraktika.
5. Peaaegu kaheaastast ajavahemikku, mis kulus Avaliku Teenistuse Kohtul otsuse tegemiseks, võib pidada mõistlikuks.
Menetluse ülemäära pikk kestus ei too mingil juhul kaasa kohtuotsuse tühistamist, kui puuduvad tõendid selle kohta, et menetluse ülemäära pikk kestus mõjutas vaidluse lahendamist.
(vt punktid 84 ja 85)
Viide:
Euroopa Kohus: kohtumäärus, 26.3.2009, EFKON vs. parlament ja nõukogu, C‑146/08 P, EU:C:2009:201, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika.