Kohtuasi C‑426/13 P(R)

Euroopa Komisjon

versus

Saksamaa Liitvabariik

„Apellatsioonkaebus — Ajutisi meetmeid käsitlev määrus — Plii, baariumi, arseeni, antimoni, elavhõbeda ning nitrosoamiinide ja nitrosoamiine sisaldavate ainete piirnormid mänguasjades — Saksamaa Liitvabariigi poolt teatavaks tehtud õigusnormid, millega säilitatakse nende ainete siseriiklikud piirnormid — Komisjoni otsus, millega keeldutakse neid sätteid täielikult kinnitamast”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu asepresidendi määrus, 19. detsember 2013

1. Ajutiste meetmete kohaldamine – Täitmise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju – Kumulatiivne iseloom – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine

   (ELTL artiklid 278 ja 279; üldkohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

2. Ajutiste meetmete kohaldamine – Täitmise peatamine – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Põhimenetluses lahendatava hagi põhjendamiseks esitatud väidete prima facie kontrollimine – Hagi komisjoni otsuse peale, millega jäetakse rahuldamata liikmesriigi taotlus säilitada liidu õigusega vastuolus olevad siseriiklikud sätted – Väited, mille põhjal võib leida, et täidetud on taotletud erandi lubamise tingimused – Väited, mis ei ole esmapilgul põhjendamatud

   (ELTL artikli 114 lõige 4 ja ELTL artikkel 278; üldkohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

3. Ajutiste meetmete kohaldamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Tõsine ja korvamatu kahju – Rahvatervise kaitse – Ettevaatuspõhimõte – Arvessevõtmine ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku poolt

   (ELTL artikkel 279)

4. Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Kohaldamine ajutisi meetmeid käsitleva määruse peale esitatud apellatsioonkaebuste suhtes

   (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 57 teine lõik ja artikkel 58)

5. Apellatsioonkaebus – Väited – Põhjendamise ebapiisavus – Põhjendamiskohustuse ulatus

   (Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja artikli 53 esimene lõik; üldkohtu kodukord, artikkel 81)

6. Rahvatervis – Õigusaktide ühtlustamine – Õiguslik alus – Ühtlustamismeetmete võtmine – Erand

   (ELTL artikli 114 lõige 3, artikli 168 lõiked 1 ja 5)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 40)

2.  Fumus boni iuris’e tingimus on täidetud, kui ajutiste meetmete kohaldamise menetluse staadiumis on olemas oluline vaidlus, mille lahendus ei ole ilmselge, nii et esmapilgul ei ole see arvestatava aluseta. Kuivõrd ajutiste meetmete kohaldamise menetluse eesmärk on tagada lõpliku otsuse täielik toime, et vältida lünka õiguskaitses, peab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik üksnes hindama, kas põhimenetluses esitatud väited on esmapilgul põhjendatud, et tuvastada, kas hagi edukaks osutumise tõenäosus on piisavalt suur.

   Mis puudutab komisjoni otsust mitte rahuldada liikmesriigi ELTL artikli 114 lõike 4 alusel esitatud taotlust kiita heaks selliste siseriiklike õigusnormide säilitamine, mis ei ole ühtlustamisdirektiiviga kooskõlas, siis on fumus boni iuris’e analüüsimisel asjakohased eelnimetatud artikli 114 lõikes 4 sätestatud menetluse spetsiifiline kontekst ja eelkõige asjaolu, et liikmesriik peab tõendama taotletud erandi põhjendatust, ning komisjonil sellega seoses olev kaalutlusruum. See asjakohasus tähendab siiski ainult seda, et ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik peab siis, kui ta kontrollib, kas ajutise meetme kohaldamist taotlenud liikmesriik on esitanud väited, mis võivad esmapilgul tõendada komisjoni rikkumise ja järelikult fumus boni iuris’e olemasolu, arvestama asjaoluga, et liikmesriigi kohustus on tõendada haldusmenetluse staadiumis, et täidetud on taotletud erandi lubamise tingimused. Seevastu ei tähenda see asjakohasus, et liikmesriik peab ajutiste meetmete kohaldamise menetluse staadiumis lõplikult tõendama, et need samad tingimused on täidetud. Kui ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik peaks nimelt selle viimase küsimuse suhtes seisukoha võtma, siis puudutaks ta otsus paratamatult asjassepuutuva liikmesriigi poolt põhimenetluses esitatud hagi põhjendatust ja sellega ületaks ta seega enda pädevust.

   (vt punktid 41–44)

3.  Kuna liidu institutsioonid võivad ettevaatuspõhimõtte kohaselt võtta inimeste tervise kaitseks meetmeid, ilma et nad peaksid ära ootama seda, et nende ohtude tegelikkus ja tõsidus tervisele oleksid täielikult tõendatud, ei riku ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik õigusnormi, kui ta leiab tõsise ja korvamatu kahju tekkimise tõenäosuse hindamisel – tingimusel, et huvide kaalumise hindamine ei anna teistsugust tulemust –, et niisuguste väärtuste, mis ei pruugi olla kõige tõhusamad inimeste tervise ja eelkõige laste tervise kaitsmiseks, isegi ajutine kohaldamine lubab piisava tõenäosusega eeldada tulevikus tõsise ja korvamatu kahju tekkimist.

   (vt punkt 54)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 56)

5.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 66)

6.  ELTL artikli 168 lõikes 5 välistatakse inimeste tervise kaitset ja edendamist käsitlevate liikmesriikide õigus‑ ja haldusnormide mis tahes ühtlustamine. Esmase õiguse muude sätete alusel võetud ühtlustamismeetmed võivad küll mõjutada inimeste tervise kaitset. Sama artikli esimese lõike esimeses lõigus on pealegi sätestatud, et kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse ning ELTL artikli 114 lõikes 3 on sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu püüavad oma volituste piires siseturu väljakujundamisel saavutada sama eesmärki. Siiski ei või esmase õiguse teisi sätteid kasutada õigusliku alusena, et hoida kõrvale ELTL artikli 168 lõikes 5 sätestatud sõnaselgest keelust teostada mis tahes ühtlustamist inimeste tervise kaitseks ja parandamiseks.

   (vt punkt 75)

Kohtuasi C‑426/13 P(R)

Euroopa Komisjon

versus

Saksamaa Liitvabariik

„Apellatsioonkaebus — Ajutisi meetmeid käsitlev määrus — Plii, baariumi, arseeni, antimoni, elavhõbeda ning nitrosoamiinide ja nitrosoamiine sisaldavate ainete piirnormid mänguasjades — Saksamaa Liitvabariigi poolt teatavaks tehtud õigusnormid, millega säilitatakse nende ainete siseriiklikud piirnormid — Komisjoni otsus, millega keeldutakse neid sätteid täielikult kinnitamast”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu asepresidendi määrus, 19. detsember 2013

1. Ajutiste meetmete kohaldamine — Täitmise peatamine — Ajutised meetmed — Kohaldamise tingimused — Fumus boni iuris — Kiireloomulisus — Tõsine ja korvamatu kahju — Kumulatiivne iseloom — Kõikide asjaomaste huvide kaalumine

   (ELTL artiklid 278 ja 279; üldkohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

2. Ajutiste meetmete kohaldamine — Täitmise peatamine — Kohaldamise tingimused — Fumus boni iuris — Põhimenetluses lahendatava hagi põhjendamiseks esitatud väidete prima facie kontrollimine — Hagi komisjoni otsuse peale, millega jäetakse rahuldamata liikmesriigi taotlus säilitada liidu õigusega vastuolus olevad siseriiklikud sätted — Väited, mille põhjal võib leida, et täidetud on taotletud erandi lubamise tingimused — Väited, mis ei ole esmapilgul põhjendamatud

   (ELTL artikli 114 lõige 4 ja ELTL artikkel 278; üldkohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

3. Ajutiste meetmete kohaldamine — Ajutised meetmed — Kohaldamise tingimused — Tõsine ja korvamatu kahju — Rahvatervise kaitse — Ettevaatuspõhimõte — Arvessevõtmine ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku poolt

   (ELTL artikkel 279)

4. Apellatsioonkaebus — Väited — Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine — Vastuvõetamatus — Kohaldamine ajutisi meetmeid käsitleva määruse peale esitatud apellatsioonkaebuste suhtes

   (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 57 teine lõik ja artikkel 58)

5. Apellatsioonkaebus — Väited — Põhjendamise ebapiisavus — Põhjendamiskohustuse ulatus

   (Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja artikli 53 esimene lõik; üldkohtu kodukord, artikkel 81)

6. Rahvatervis — Õigusaktide ühtlustamine — Õiguslik alus — Ühtlustamismeetmete võtmine — Erand

   (ELTL artikli 114 lõige 3, artikli 168 lõiked 1 ja 5)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 40)

2.  Fumus boni iuris’e tingimus on täidetud, kui ajutiste meetmete kohaldamise menetluse staadiumis on olemas oluline vaidlus, mille lahendus ei ole ilmselge, nii et esmapilgul ei ole see arvestatava aluseta. Kuivõrd ajutiste meetmete kohaldamise menetluse eesmärk on tagada lõpliku otsuse täielik toime, et vältida lünka õiguskaitses, peab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik üksnes hindama, kas põhimenetluses esitatud väited on esmapilgul põhjendatud, et tuvastada, kas hagi edukaks osutumise tõenäosus on piisavalt suur.

   Mis puudutab komisjoni otsust mitte rahuldada liikmesriigi ELTL artikli 114 lõike 4 alusel esitatud taotlust kiita heaks selliste siseriiklike õigusnormide säilitamine, mis ei ole ühtlustamisdirektiiviga kooskõlas, siis on fumus boni iuris’e analüüsimisel asjakohased eelnimetatud artikli 114 lõikes 4 sätestatud menetluse spetsiifiline kontekst ja eelkõige asjaolu, et liikmesriik peab tõendama taotletud erandi põhjendatust, ning komisjonil sellega seoses olev kaalutlusruum. See asjakohasus tähendab siiski ainult seda, et ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik peab siis, kui ta kontrollib, kas ajutise meetme kohaldamist taotlenud liikmesriik on esitanud väited, mis võivad esmapilgul tõendada komisjoni rikkumise ja järelikult fumus boni iuris’e olemasolu, arvestama asjaoluga, et liikmesriigi kohustus on tõendada haldusmenetluse staadiumis, et täidetud on taotletud erandi lubamise tingimused. Seevastu ei tähenda see asjakohasus, et liikmesriik peab ajutiste meetmete kohaldamise menetluse staadiumis lõplikult tõendama, et need samad tingimused on täidetud. Kui ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik peaks nimelt selle viimase küsimuse suhtes seisukoha võtma, siis puudutaks ta otsus paratamatult asjassepuutuva liikmesriigi poolt põhimenetluses esitatud hagi põhjendatust ja sellega ületaks ta seega enda pädevust.

   (vt punktid 41–44)

3.  Kuna liidu institutsioonid võivad ettevaatuspõhimõtte kohaselt võtta inimeste tervise kaitseks meetmeid, ilma et nad peaksid ära ootama seda, et nende ohtude tegelikkus ja tõsidus tervisele oleksid täielikult tõendatud, ei riku ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik õigusnormi, kui ta leiab tõsise ja korvamatu kahju tekkimise tõenäosuse hindamisel – tingimusel, et huvide kaalumise hindamine ei anna teistsugust tulemust –, et niisuguste väärtuste, mis ei pruugi olla kõige tõhusamad inimeste tervise ja eelkõige laste tervise kaitsmiseks, isegi ajutine kohaldamine lubab piisava tõenäosusega eeldada tulevikus tõsise ja korvamatu kahju tekkimist.

   (vt punkt 54)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 56)

5.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 66)

6.  ELTL artikli 168 lõikes 5 välistatakse inimeste tervise kaitset ja edendamist käsitlevate liikmesriikide õigus‑ ja haldusnormide mis tahes ühtlustamine. Esmase õiguse muude sätete alusel võetud ühtlustamismeetmed võivad küll mõjutada inimeste tervise kaitset. Sama artikli esimese lõike esimeses lõigus on pealegi sätestatud, et kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse ning ELTL artikli 114 lõikes 3 on sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu püüavad oma volituste piires siseturu väljakujundamisel saavutada sama eesmärki. Siiski ei või esmase õiguse teisi sätteid kasutada õigusliku alusena, et hoida kõrvale ELTL artikli 168 lõikes 5 sätestatud sõnaselgest keelust teostada mis tahes ühtlustamist inimeste tervise kaitseks ja parandamiseks.

   (vt punkt 75)