Kohtuasi C-636/13 P

Roca Sanitario SA

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Keelatud kokkulepped – Vannitoaseadmete ja -sisustuse Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaade ja Austria turg – Müügihindade kooskõlastamine ja tundliku äriteabe vahetamine – 2006. aasta suunised trahvide arvutamise meetodi kohta – Põhjendamiskohustus – Võrdse kohtlemise põhimõte – Proportsionaalsus – Täieliku pädevuse teostamine

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (esimene koda) 26. jaanuari 2017. aasta otsus

1. Konkurents–Trahvid–Summa–Kohtulik kontroll–Täielik pädevus–Õiguspärasuse kontroll–Ulatus ja piirid

   (ELTL artiklid 261 ja 263; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)

2. Kohtumenetlus–Uute väidete esitamine menetluse käigus–Tingimused–Olemasoleva väite täiendamine–Täienduse puudumine–Vastuvõetamatus

   (Üldkohtu kodukord (1991),artikli 48 lõige 2)

3. Apellatsioonkaebus–Euroopa Kohtu pädevus–Aluslepingu konkurentsieeskirju rikkunud ettevõtjatele määratud trahvide summale Üldkohtu poolt antud hinnangu kahtluse alla seadmine võrdsuse kaalutlusel–Välistamine

   (ELTL artiklid 256 ja 261; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)

4. Konkurents–Trahvid–Summa–Kindlaksmääramine–Põhisumma kindlaksmääramine–Rikkumise raskus–Lisasumma–Arvesse võetavad asjaolud–Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine

   (ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 21, 23 ja 25)

5. Konkurents–Trahvid–Summa–Kindlaksmääramine–Kriteeriumid–Rikkumise raskus–Hinnanguelemendid

   (ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 19–23 ja 25)

6. Konkurents–Trahvid–Summa–Kindlaksmääramine–Kohtulik kontroll–Liidu kohtu täielik pädevus–Ulatus–Piir–Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine–Asjaomaste ettevõtjate erinevuste ja neile omaste asjaolude arvessevõtmine

   (ELTL artikli 101 lõige 1; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 20 ja 21; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 13, 19–22, 25, 28 ja 29)

7. Apellatsioonkaebus–Väited–Liidu õigust rikkuvad kohtuotsuse põhjendused–Muudele õiguslikele põhjendustele tuginev resolutsioon–Rahuldamata jätmine

   (ELTL artikli 256 lõike 1 teine lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

8. Apellatsioonkaebus–Väited–Asjaolude ja tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus–Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

   (ELTL artikli 256 lõike 1 teine lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

1.  Mis puudutab nende komisjoni otsuste kohtulikku kontrolli, millega määratakse trahv konkurentsieeskirjade rikkumise eest, siis liidu kohtul lasub kohustus kontrollida seaduslikkust elementide alusel, mille hageja on esitanud oma väidete põhjendamiseks. Selle kontrolli käigus ei saa kohus tugineda kaalutlusruumile, mis on komisjonil nii selliste elementide valikul, mida ta võttis arvesse suunistes nimetatud kriteeriumide kohaldamisel, kui ka nende elementide hindamisel, et loobuda põhjalikust õiguslike ja faktiliste asjaolude kontrollimisest.

   Õiguspärasuse kontrolli täiendab täielik pädevus, mis liidu kohtule on ELTL artiklist 261 tulenevalt antud määruse nr 1/2003 artikliga 31. See pädevus annab kohtule õiguse lisaks pelgale karistuse seaduslikkuse kontrollile asendada komisjoni hinnang enda omaga ja järelikult määratud trahv või karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.

   Täieliku pädevuse teostamine ei tähenda omal algatusel kontrollimist, ning meelde tuletada, et menetlus liidu kohtutes on võistlev. Välja arvatud avalikul huvil põhinev väide, mille kohus peab tõstatama omal algatusel, on vaidlustatud otsuse põhjenduse puudumisel hageja see, kes peab esitama väiteid selle otsuse kohta ning nende väidete toetuseks tõendid.

   (vt punktid 32–34)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 35–37)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 47)

4.  Konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratavate trahvisummade kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta rikkumise kestust ja kõiki tegureid, mis võivad mõjutada selle raskusastme hindamist. Rikkumiste raskusastme hindamise asjaoludena võetakse arvesse iga ettevõtja käitumist, iga ettevõtja rolli kartellikokkuleppe sõlmimisel, sellest saada võidud kasumit, nende ettevõtjate suurust ja asjaomaste kaupade väärtust ning ohtu, mida seda liiki rikkumised liidu eesmärkidele kujutavad.

   Asjaolu, et ettevõtja ei kuulunud keelatud kokkuleppe tuumikusse eelkõige seetõttu, et ta ei aidanud kaasa selle tekkele ja püsimisele, ei tõenda mingil juhul, et Üldkohus oleks pidanud leidma, et „rikkumise raskuse“ ja „lisasumma“ 15% koefitsiendid ei ole sobivad või on liiga kõrged, kuna see protsent oli põhjendatud ainuüksi rikkumise laadi tõttu, see tähendab hinnatõusude kooskõlastamine. Nimelt on selline rikkumine üks tõsisemaid konkurentsipiiranguid suuniste määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punktide 23 ja 25 tähenduses ning 15% määr on nende suuniste alusel selliste rikkumiste eest ette nähtud karistuste astmestiku kõige madalamal tasemel.

   Järelikult võib Üldkohus asuda põhjendatult seisukohale, et komisjon ei rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet, kui ta vaatamata asjaolule, et ettevõtja rikkumises osalemise geograafiline ulatus oli piiratud, määras „rikkumise raskuse“ ja „lisasumma“ koefitsientideks 15%.

   (vt punktid 48, 49 ja 52–54)

5.  Kuigi ELTL artikli 101 rikkumise raskuse hindamisel ja seejärel määratava trahvisumma kindlaksmääramisel võidakse arvesse võtta muu hulgas rikkumise geograafilist ulatust, siis ainuüksi see, et rikkumine hõlmab teisest rikkumisest ulatuslikumat geograafilist ala, ei tähenda tingimata, et esimene rikkumine tuleb tervikuna ja eelkõige selle laadi arvestades kvalifitseerida teisest raskemaks ja et see põhjendab kõrgemate „rikkumise raskuse“ ja „lisasumma“ koefitsientide määramist kui need, mis võeti aluseks teise rikkumise eest määratava trahvi arvutamisel.

   (vt punkt 56)

6.  Üldkohus on kohustatud võrdse kohtlemise põhimõtet järgima mitte ainult komisjoni tehtud trahvi määramise otsuse õiguspärasuse kontrollimisel, vaid ka oma täieliku pädevuse teostamisel. Täieliku pädevuse teostamine ei või nimelt määratavate trahvide suuruse kindlaksmääramisel kaasa tuua ELTL artikli 101 lõikega 1 vastuolus olevas kokkuleppes või kooskõlastatud tegevuses osalenud ettevõtjate diskrimineerimist.

   Selle põhimõtte alusel rikkumise raskuse hindamisel ei pea samas keelatud kokkuleppes osalenud ettevõtjate vahelisi erinevusi, eeskätt nende osalemise erinevat ulatust tingimata arvesse võtma „rikkumise raskuse“ ja „lisasumma“ koefitsientide kindlaksmääramisel, vaid see võib toimuda mõnes muus trahvi arvutamise staadiumis, nagu suuniste määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punktide 28 ja 29 alusel kergendavate ja raskendavate asjaolude alusel põhisumma kohandamine. Niisugused erinevused võivad olla nähtavad ka trahvi põhisumma arvutamisel aluseks võetud müügiväärtusest, kuivõrd 2006. aasta suuniste punkti 13 kohaselt kajastab see väärtus iga osaleva ettevõtja rikkumises osalemise tähtsust, mis võimaldab trahvide arvutamisel lähtuda summast, mis kajastab rikkumise majanduslikku tähtsust ja ettevõtja osakaalu rikkumises.

   (vt punktid 58–60)

7.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 62 ja 63)

8.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 69)