Kohtuasi C‑556/13

„Litaksa” UAB

versus

„BTA Insurance Company” SE

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos Aukščiausiasis Teismas)

„Eelotsusetaotlus — Mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustus — Direktiiv 90/232/EMÜ — Artikkel 2 — Kindlustusmakse varieerumine sõltuvalt sõiduki kasutamise territooriumist”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 26. märts 2015

1. Euroopa Liidu õigus – Tõlgendamine – Meetodid – Grammatiline, süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine

2. Õigusaktide ühtlustamine – Liikluskindlustus – Liikmesriikide kohustused – Nende sõidukite üldine kindlustuskohustus, mille põhiasukoht liikmesriigi territooriumil – Ulatus – Piirid

   (Nõukogu direktiiv 90/232, muudetud direktiiviga 2005/14)

3. Õigusaktide ühtlustamine – Liikluskindlustus – Direktiiv 90/232 – Liikmesriikide kohustused – Kohustus pakkuda kindlustuslepingus ühtse kindlustusmakse alusel katet kogu liidu territooriumil – Mõiste „ühtne kindlustusmakse” – Kindlustusmakse summa, mis varieerub sõiduki kasutamise territooriumist lähtuvalt – Välistamine

   (Nõukogu direktiiv 90/232, muudetud direktiiviga 2005/14, artikkel 2)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 23)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 25)

3.  Direktiivi 90/232 mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (muudetud direktiiviga 2005/14/EÜ) artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et mõistele „ühtne kindlustusmakse” selle artikli tähenduses ei vasta kindlustusmakse, mis varieerub sõltuvalt sellest, kas kindlustatud sõidukit kasutatakse vaid selle liikmesriigi territooriumil, kus on tema põhiasukoht, või kogu Euroopa Liidu territooriumil. Artikli 2 sätted puudutavad mitte üksnes kindlustusandja ja kannatanu vahelist suhet, vaid ka kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahelist suhet. Konkreetsemalt tähendavad need sätted seda, et kindlustusandja võtab ühtse kindlustusmakse vastu põhimõtteliselt üle kindlustusvõtja riski hüvitada juhul, kui kindlustatud sõidukiga juhtub õnnetus, kannatanutele põhjustatud kahju, ning kohustub tegema seda sõltumata sellest, millises liidu liikmesriigis sõidukit on kasutatud või kus õnnetus toimus. Varieeruv kindlustusmakse seab vastupidi nimetatud artiklis ettenähtule kindlustusandja kohustuse võtta väljaspool seda liikmesriiki, kus on sõiduki põhiasukoht, toimunud liiklusõnnetusega kaasnev risk üle alles täiendava kindlustusmakse tasumisel.

   (vt punktid 29–31 ja resolutsioon)

Kohtuasi C‑556/13

„Litaksa” UAB

versus

„BTA Insurance Company” SE

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos Aukščiausiasis Teismas)

„Eelotsusetaotlus — Mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustus — Direktiiv 90/232/EMÜ — Artikkel 2 — Kindlustusmakse varieerumine sõltuvalt sõiduki kasutamise territooriumist”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 26. märts 2015

1. Euroopa Liidu õigus — Tõlgendamine — Meetodid — Grammatiline, süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine

2. Õigusaktide ühtlustamine — Liikluskindlustus — Liikmesriikide kohustused — Nende sõidukite üldine kindlustuskohustus, mille põhiasukoht liikmesriigi territooriumil — Ulatus — Piirid

   (Nõukogu direktiiv 90/232, muudetud direktiiviga 2005/14)

3. Õigusaktide ühtlustamine — Liikluskindlustus — Direktiiv 90/232 — Liikmesriikide kohustused — Kohustus pakkuda kindlustuslepingus ühtse kindlustusmakse alusel katet kogu liidu territooriumil — Mõiste „ühtne kindlustusmakse” — Kindlustusmakse summa, mis varieerub sõiduki kasutamise territooriumist lähtuvalt — Välistamine

   (Nõukogu direktiiv 90/232, muudetud direktiiviga 2005/14, artikkel 2)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 23)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 25)

3.  Direktiivi 90/232 mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (muudetud direktiiviga 2005/14/EÜ) artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et mõistele „ühtne kindlustusmakse” selle artikli tähenduses ei vasta kindlustusmakse, mis varieerub sõltuvalt sellest, kas kindlustatud sõidukit kasutatakse vaid selle liikmesriigi territooriumil, kus on tema põhiasukoht, või kogu Euroopa Liidu territooriumil. Artikli 2 sätted puudutavad mitte üksnes kindlustusandja ja kannatanu vahelist suhet, vaid ka kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahelist suhet. Konkreetsemalt tähendavad need sätted seda, et kindlustusandja võtab ühtse kindlustusmakse vastu põhimõtteliselt üle kindlustusvõtja riski hüvitada juhul, kui kindlustatud sõidukiga juhtub õnnetus, kannatanutele põhjustatud kahju, ning kohustub tegema seda sõltumata sellest, millises liidu liikmesriigis sõidukit on kasutatud või kus õnnetus toimus. Varieeruv kindlustusmakse seab vastupidi nimetatud artiklis ettenähtule kindlustusandja kohustuse võtta väljaspool seda liikmesriiki, kus on sõiduki põhiasukoht, toimunud liiklusõnnetusega kaasnev risk üle alles täiendava kindlustusmakse tasumisel.

   (vt punktid 29–31 ja resolutsioon)