Kohtuasi C‑531/13

Marktgemeinde Straßwalchen jt

versus

Bundesminister für Wirtschaft, Familie und Jugend

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof)

„Keskkond — Direktiiv 85/337/EMÜ — Teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamine — Projektid, mille keskkonnamõju tuleb või ei tule hinnata — Proovipuurimine — I lisa punkt 14 — Mõiste „nafta ja maagaasi tootmine kaubanduslikul otstarbel” — Hindamiskohustus teatava gaasikoguse ammutamise korral — II lisa punkti 2 alapunkt d — Mõiste „süvapuurimine” — III lisa punkt 1 — Mõiste „koosmõju muude projektidega””

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 11. veebruar 2015

1. Euroopa Liidu õigus – Tõlgendamine – Säte, mis ei sisalda sõnaselget viidet liikmesriikide õigusele – Autonoomne ja ühetaoline tõlgendamine

2. Keskkond – Teatavate projektide keskkonnamõju hindamine – Direktiiv 85/337 – I lisa – Pädevate asutuste kohustus viia enne loa andmist läbi keskkonnamõju hindamine – Kohaldamisala – Kaubanduslikul otstarbel nafta ja maagaasi ammutamise projekt – Mõiste – Proovipuurimine – Väljajätmine

   (Nõukogu direktiiv 85/337, muudetud direktiiviga 2009/31, artikli 4 lõige 1 ja I lisa punkt 14)

3. Keskkond – Teatavate projektide keskkonnamõju hindamine – Direktiiv 85/337 – II lisas loetletud klassidesse kuuluvate projektide hindamine – Süvapuurimisprojektid – Mõiste – Proovipuurimine – Kaasaarvamine

   (Nõukogu direktiiv 85/337, muudetud direktiiviga 2009/31, artikli 4 lõige 2 ja II lisa punkti 2 alapunkt d)

4. Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Liidu õiguse asjakohaste sätete väljaselgitamine – Küsimuste ümbersõnastamine

   (ELTL artikkel 267)

5. Keskkond – Teatavate projektide keskkonnamõju hindamine – Direktiiv 85/337 – II lisas loetletud klassidesse kuuluvate projektide hindamine – Süvapuurimisprojektid – Liikmesriikide kaalutlusõigus – Piirid – Projekti kumulatiivse mõju arvestamine muude projektidega – Kohustus – Omavalitsusüksuse piirid – Mõju puudumine

   (Nõukogu direktiiv 85/337, muudetud direktiiviga 2009/31, artikli 4 lõige 2 ja II lisa punkti 2 alapunkt d ning III lisa)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 21)

2.  Direktiivi 85/337 teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2009/31, I lisa punkti 14 tuleb tõlgendada nii, et selle sätte kohaldamisalasse ei kuulu proovipuurimine, mille käigus kavandatakse teostada maagaasi ja nafta prooviammutamist, et selgitada välja maardla majanduslik otstarbekus.

   Kuigi selline puurimine on põhimõtteliselt küll ärilise eesmärgiga tegevus, tuleneb siiski punkti 14 kontekstist ja eesmärgist, et selle sätte kohaldamisalasse ei kuulu proovipuurimine. Nimelt on selle sättega mõeldud teatava kestusega projekte, mis võimaldavad suhteliselt suures koguses süsivesinike kestvat ammutamist. Sellega seoses ei ole proovipuurimisele punktis 14 sätestatud kriteeriumide kohaldamine kui selline väga mõttekas, kuna see säte näeb ammutamisele ette kindlad päevased piirmäärad, millega proovipuurimiseks ette nähtud piir ei ole seotud. Peale selle ei saa enne proovipuurimist süsivesinike tegelikku olemasolu kindlalt välja selgitada. Seega saab ainult proovipuurimise põhjal teha kindlaks koguse, kui palju süsivesinikke saab päevas ammutada. Lisaks on süsivesinike kogus, mille ammutamine on sellise katse raames plaanitud, ja katse kestus piiratud tehniliste vajadustega, mis tulenevad eesmärgist teha kindlaks maardla otstarbekus.

   Seda tõlgendust toetab ka direktiivi 85/337 ülesehitus. Nimelt võib direktiivi II lisa punkti 2 alapunkti d kohaldada proovipuurimisele, nii et kogu proovipuurimine ei jää kohe algusest peale selle direktiivi kohaldamisalast välja.

   (vt punktid 22–26 ja 32 ning resolutsiooni punkt 1)

3.  Mis puudutab direktiivi 85/337 teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2009/31, süvapuurimist käsitleva II lisa punkti 2 alapunkti d kohaldamisala, siis selles sättes ei sisaldu sättega hõlmatud erinevate puurimisviiside ammendav loetelu, vaid sätte kohaldamisalasse kuuluvad kõik süvapuurimised, välja arvatud pinnase püsivuse uurimiseks tehtud puurimised. Seega kuuluvad punkti 2 alapunkti d kohaldamisalasse proovipuurimised, mis kujutavad endast süvapuurimist.

   (vt punktid 29 ja 30)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 37 ja 38)

5.  Direktiiviga 2009/31 muudetud direktiivi 85/337 teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta artikli 4 lõiget 2 koostoimes direktiivi II lisa punkti 2 alapunktiga d tuleb tõlgendada nii, et sellest sättest võib tuleneda niisuguse süvapuurimise nagu proovipuurimine keskkonnamõju hindamise kohustus. Pädevad riigisisesed asutused peavad seega läbi viima eriuurimise, et teha kindlaks, kas direktiivi III lisas sätestatud tingimusi arvestades tuleb algatada keskkonnamõju hindamine. Selle raames tuleb muu hulgas kontrollida, kas proovipuurimise mõju keskkonnale võib muude projektide mõju tõttu olla suurem kui viimati nimetatud projektide puudumisel. See hinnang ei saa sõltuda omavalitsusüksuse piiridest.

   (vt punkt 47 ja resolutsiooni punkt 2)

Kohtuasi C‑531/13

Marktgemeinde Straßwalchen jt

versus

Bundesminister für Wirtschaft, Familie und Jugend

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof)

„Keskkond — Direktiiv 85/337/EMÜ — Teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamine — Projektid, mille keskkonnamõju tuleb või ei tule hinnata — Proovipuurimine — I lisa punkt 14 — Mõiste „nafta ja maagaasi tootmine kaubanduslikul otstarbel” — Hindamiskohustus teatava gaasikoguse ammutamise korral — II lisa punkti 2 alapunkt d — Mõiste „süvapuurimine” — III lisa punkt 1 — Mõiste „koosmõju muude projektidega””

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 11. veebruar 2015

1. Euroopa Liidu õigus — Tõlgendamine — Säte, mis ei sisalda sõnaselget viidet liikmesriikide õigusele — Autonoomne ja ühetaoline tõlgendamine

2. Keskkond — Teatavate projektide keskkonnamõju hindamine — Direktiiv 85/337 — I lisa — Pädevate asutuste kohustus viia enne loa andmist läbi keskkonnamõju hindamine — Kohaldamisala — Kaubanduslikul otstarbel nafta ja maagaasi ammutamise projekt — Mõiste — Proovipuurimine — Väljajätmine

   (Nõukogu direktiiv 85/337, muudetud direktiiviga 2009/31, artikli 4 lõige 1 ja I lisa punkt 14)

3. Keskkond — Teatavate projektide keskkonnamõju hindamine — Direktiiv 85/337 — II lisas loetletud klassidesse kuuluvate projektide hindamine — Süvapuurimisprojektid — Mõiste — Proovipuurimine — Kaasaarvamine

   (Nõukogu direktiiv 85/337, muudetud direktiiviga 2009/31, artikli 4 lõige 2 ja II lisa punkti 2 alapunkt d)

4. Eelotsuse küsimused — Euroopa Kohtu pädevus — Liidu õiguse asjakohaste sätete väljaselgitamine — Küsimuste ümbersõnastamine

   (ELTL artikkel 267)

5. Keskkond — Teatavate projektide keskkonnamõju hindamine — Direktiiv 85/337 — II lisas loetletud klassidesse kuuluvate projektide hindamine — Süvapuurimisprojektid — Liikmesriikide kaalutlusõigus — Piirid — Projekti kumulatiivse mõju arvestamine muude projektidega — Kohustus — Omavalitsusüksuse piirid — Mõju puudumine

   (Nõukogu direktiiv 85/337, muudetud direktiiviga 2009/31, artikli 4 lõige 2 ja II lisa punkti 2 alapunkt d ning III lisa)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 21)

2.  Direktiivi 85/337 teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2009/31, I lisa punkti 14 tuleb tõlgendada nii, et selle sätte kohaldamisalasse ei kuulu proovipuurimine, mille käigus kavandatakse teostada maagaasi ja nafta prooviammutamist, et selgitada välja maardla majanduslik otstarbekus.

   Kuigi selline puurimine on põhimõtteliselt küll ärilise eesmärgiga tegevus, tuleneb siiski punkti 14 kontekstist ja eesmärgist, et selle sätte kohaldamisalasse ei kuulu proovipuurimine. Nimelt on selle sättega mõeldud teatava kestusega projekte, mis võimaldavad suhteliselt suures koguses süsivesinike kestvat ammutamist. Sellega seoses ei ole proovipuurimisele punktis 14 sätestatud kriteeriumide kohaldamine kui selline väga mõttekas, kuna see säte näeb ammutamisele ette kindlad päevased piirmäärad, millega proovipuurimiseks ette nähtud piir ei ole seotud. Peale selle ei saa enne proovipuurimist süsivesinike tegelikku olemasolu kindlalt välja selgitada. Seega saab ainult proovipuurimise põhjal teha kindlaks koguse, kui palju süsivesinikke saab päevas ammutada. Lisaks on süsivesinike kogus, mille ammutamine on sellise katse raames plaanitud, ja katse kestus piiratud tehniliste vajadustega, mis tulenevad eesmärgist teha kindlaks maardla otstarbekus.

   Seda tõlgendust toetab ka direktiivi 85/337 ülesehitus. Nimelt võib direktiivi II lisa punkti 2 alapunkti d kohaldada proovipuurimisele, nii et kogu proovipuurimine ei jää kohe algusest peale selle direktiivi kohaldamisalast välja.

   (vt punktid 22–26 ja 32 ning resolutsiooni punkt 1)

3.  Mis puudutab direktiivi 85/337 teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2009/31, süvapuurimist käsitleva II lisa punkti 2 alapunkti d kohaldamisala, siis selles sättes ei sisaldu sättega hõlmatud erinevate puurimisviiside ammendav loetelu, vaid sätte kohaldamisalasse kuuluvad kõik süvapuurimised, välja arvatud pinnase püsivuse uurimiseks tehtud puurimised. Seega kuuluvad punkti 2 alapunkti d kohaldamisalasse proovipuurimised, mis kujutavad endast süvapuurimist.

   (vt punktid 29 ja 30)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 37 ja 38)

5.  Direktiiviga 2009/31 muudetud direktiivi 85/337 teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta artikli 4 lõiget 2 koostoimes direktiivi II lisa punkti 2 alapunktiga d tuleb tõlgendada nii, et sellest sättest võib tuleneda niisuguse süvapuurimise nagu proovipuurimine keskkonnamõju hindamise kohustus. Pädevad riigisisesed asutused peavad seega läbi viima eriuurimise, et teha kindlaks, kas direktiivi III lisas sätestatud tingimusi arvestades tuleb algatada keskkonnamõju hindamine. Selle raames tuleb muu hulgas kontrollida, kas proovipuurimise mõju keskkonnale võib muude projektide mõju tõttu olla suurem kui viimati nimetatud projektide puudumisel. See hinnang ei saa sõltuda omavalitsusüksuse piiridest.

   (vt punkt 47 ja resolutsiooni punkt 2)