Kohtuasi C‑440/13

Croce Amica One Italia Srl

versus

Azienda Regionale Emergenza Urgenza (AREU)

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale amministrativo regionale per la Lombardia)

„Eelotsusetaotlus — Teenuste riigihanked — Direktiiv 2004/18/EÜ — Direktiiv 89/665/EMÜ — Taotleja või pakkuja isiklik olukord — Pakkumuse edukaks tunnistamine — Eduka pakkuja seadusliku esindaja vastu algatatud kriminaaluurimine — Hankija otsus jätta hankeleping sõlmimata ja tunnistada hanketeade kehtetuks — Kohtulik kontroll”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 11. detsember 2014

1. Õigusaktide ühtlustamine — Ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord — Direktiiv 2004/18 — Hanketeate kehtetuks tunnistamine — Siseriiklikud õigusnormid, mis lubavad teatud tingimustel hanketeate kehtetuks tunnistada — Lubatavus — Hankija kohustus viia hankemenetlus lõpuni, kui ta on tunnistanud ühe pakkuja pakkumuse edukaks — Puudumine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, artikli 41 lõige 1, artiklid 43 ja 45)

2. Õigusaktide ühtlustamine — Asjade ja ehitustööde riigihangete vaidlustusmenetlused — Direktiiv 89/665 — Hanketeate kehtetuks tunnistamine — Liikmesriikide kohustus kehtestada läbivaatamise kord — Siseriiklikud õigusnormid, mis annavad siseriiklikele kohtutele õiguse kontrollida, kas hankija otsus jätta hankeleping sõlmimata on kohane — Lubatavus

   (Nõukogu direktiiv 89/665, muudetud direktiiviga 2007/66, artikli 1 lõike 1 kolmas lõik)

1.  Direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta artikli 41 lõiget 1 ning artikleid 43 ja 45 tuleb tõlgendada nii, et kui artiklis 45 ette nähtud hankemenetlusest kõrvaldamise aluste kohaldamise tingimused ei ole täidetud, ei takista see artikkel hankijal võtta vastu otsust mitte sõlmida riigihankelepingut, mille kohta viidi läbi hankemenetlus, ning jätta hankeleping sõlmimata ainsa hankemenetlusse jäänud pakkujaga, kelle pakkumus oli edukaks tunnistatud.

   Liidu õigusega ei ole nimelt vastuolus see, kui liikmesriigid näevad oma õigusnormides ette võimaluse võtta vastu hanketeate kehtetuks tunnistamise otsus. Selline hanketeate kehtetuks tunnistamise otsus võib tugineda põhjustel, mis on seotud eeskätt hinnanguga, kas avaliku huvi seisukohast on kohane viia hankemenetlus lõpuni, arvestades muu hulgas majandusliku konteksti, faktiliste asjaolude või ka asjaomase hankija vajaduste võimaliku muutumisega. Selline otsus võib põhineda ka asjaolul, et konkurents ei ole piisava tasemega, kuivõrd asjaomase riigihankemenetluse tulemusel osutus vaid üks pakkuja võimeliseks asjaomast riigihankelepingut täitma. Seetõttu, ning tingimusel, et on järgitud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, ei ole hankija kohustatud algatatud riigihankemenetlust lõpuni viima ja asjaomast lepingut sõlmima, isegi kui hankemenetlusse on jäänud ainult üks pakkuja.

   (vt punktid 35–37 ja resolutsiooni punkt 1)

2.  Riigihankealaseid liidu õigusnorme ja eeskätt direktiivi 89/665 riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, muudetud direktiiviga 2007/66, artikli 1 lõike 1 kolmandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud kontroll on hankija otsuste õiguspärasuse kontroll, mille eesmärk on tagada asjakohaste liidu õigusnormide või neid ülevõtvate siseriiklike õigusnormide järgimine, kusjuures see kontroll ei saa olla piiratud üksnes hankija otsuste omavolilise laadi puudumise kontrollimisega. See ei takista aga liikmesriigi seadusandjal anda pädevatele liikmesriigi kohtutele otsuse kohasuse kontrollimise pädevust.

   Nimelt, kui mingis valdkonnas puuduvad konkreetsed liidu õigusnormid, tuleb kohtuliku kontrolli tingimused kehtestada siseriiklike menetlusnormidega, tagades võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtte järgimise. Nii võib liikmesriigi seadusandja anda pädevatele liikmesriigi kohtutele ulatuslikuma pädevuse, et nad saaksid kontrollida ka otsuse kohasust.

   (vt punktid 45 ja 46 ning resolutsiooni punkt 2)