Kohtuasi C‑420/13

Netto Marken-Discount AG & Co. KG

versus

Deutsches Patent- und Markenamt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundespatentgericht)

„Eelotsusetaotlus — Kaubamärgid — Direktiiv 2008/95/EÜ — Nende kaupade ja teenuste määratlemine, mille jaoks kaubamärgikaitset taotletakse — Selguse ja täpsuse nõuded — Nizza klassifikatsioon — Jaekaubandus — Teenuste komplekteerimine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 10. juuli 2014

1. Õigusaktide ühtlustamine – Kaubamärgid – Direktiiv 2008/95 – Teenustega seotud kaubamärgid – Mõiste „teenused” – Ühenduse õiguse mõiste – Ühetaoline tõlgendamine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/95)

2. Õigusaktide ühtlustamine – Kaubamärgid – Direktiiv 2008/95 – Teenustega seotud kaubamärgid – Mõiste „teenused” – Teenuste komplekteerimise tegevus – Hõlmamine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/95, artikkel 2)

3. Õigusaktide ühtlustamine – Kaubamärgid – Direktiiv 2008/95 – Kaubamärgiga hõlmatud kaupade ja teenuste määratlemine – Selguse ja täpsuse nõuded – Teenuste komplekteerimise teenus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/95)

4. Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Piirid – Üldised või hüpoteetilised küsimused – Küsimus, mis põhikohtuasja eset arvestades on üldine ja puhthüpoteetiline – Vastuvõetamatus

   (ELTL artikkel 267)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 32)

2.  Ettevõtja tegevus, mis seisneb teenuste komplekteerimises, et tarbija saaks neid mugavalt võrrelda ja osta, võib kuuluda direktiivi 2008/95/EÜ kaubamärkide kohta artikli 2 tähenduses mõiste „teenused” alla.

   (vt punkt 40 ja resolutsiooni punkt 1)

3.  Direktiivi 2008/95 kaubamärkide kohta tuleb tõlgendada nii, et selle kohaselt peab taotlus registreerida kaubamärk teenuste komplekteerimises seisneva teenuse jaoks olema sõnastatud piisavalt selgesti ja täpselt, et võimaldada pädevatel ametiasutustel ja ettevõtjatel aru saada, milliseid teenuseid taotluse esitaja kavatseb komplekteerida.

   (vt punkt 53 ja resolutsiooni punkt 2)

4.  Liikmesriigi kohtu esitatud eelotsusetaotlus tuleb jätta läbi vaatamata, kui on ilmselge, et taotletud liidu õiguse tõlgendusel ei ole mingit seost põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega.

   (vt punkt 55)